Postitatud: 15 Veebr, 2007 10:33
Kui lugeda neid 1939 aasta teemasid, siis päris palju nuia saab allveelaevade ost Inglismaalt.
Lennuki ja Wambola müük oli vaieldamatult õige tegu, nt 1941 suvi (eriti Karl Marxi lugu) näitas hästi, kui mõttetu relv need WWI aegsed vaegõhukaitsega hävitajad olid.
Küsimus on pigem selles, et miks polnud/ei leitud raha peale allveelaevade veel muude relvade ostmiseks.
Vabadussõda näitas väga ilmekalt, kui tähtis on ka merel kaasa mängida ning allveelaevad-miinipanijad olid tollal ainuke merel sedavõrd suure vastase segamiseks sobiv vahend.
Kui EW valitsus välisabi ootas, siis ikka läbi Tallinna sadama - seda on aga vaja kaitsta, sellest ka allveelaevad ja rannapatareid. Pigem oli allveelaevade idee ikkagi punalaevastiku Tallinnast eemal hoidmine.
Muidugi olles ajaloost targemad on praegu lihtsam kaagutada, aga iseenesest tundub EW käitumine vähe naiivne - kas tõesti ei taibatud kommunistide põhitõde - rahu valge maoga kasuta uueks sõjaks valmistumisel?
Ehk siis 1939 sündmustes mingi kauplemisõiguse saamiseks oleks tulnud tegeleda totaalse militaarriigi rajamisega, mitte elada sinisilmselt. Heaks näiteks Kaitseliit, mille vajadust taibati alles peale detsembrimässu.
Relvaoste jälgides jääb mulje, et rabelema asuti viimasel minutil, "tormati rahapakkidega ülekuumenenud relvaturule".
Kui lennukite ostmisel oli 1937 ja hilisem õigustatud (toimus oluline revolutsioon - üleminek biplaanidelt monoplaanidele jms), siis suurtükkide, käsirelvade jms osas oli areng tagasihoidlik. Ehk WWI aegne vint oli tegija ka 1939.
Kahurite osas oli 30ndate teise poole suurim areng automaatsete ÕT kahurite tulek. Ka seal on ootamine õigustatud.
Samas erisorti ja eri moona tarbivate vintpüsside ja vähese kuulipildujate õigustuseks ei saa küll relvatuse areng olla - neid oleks pidanud ostma juba varem.
Lennuki ja Wambola müük oli vaieldamatult õige tegu, nt 1941 suvi (eriti Karl Marxi lugu) näitas hästi, kui mõttetu relv need WWI aegsed vaegõhukaitsega hävitajad olid.
Küsimus on pigem selles, et miks polnud/ei leitud raha peale allveelaevade veel muude relvade ostmiseks.
Vabadussõda näitas väga ilmekalt, kui tähtis on ka merel kaasa mängida ning allveelaevad-miinipanijad olid tollal ainuke merel sedavõrd suure vastase segamiseks sobiv vahend.
Kui EW valitsus välisabi ootas, siis ikka läbi Tallinna sadama - seda on aga vaja kaitsta, sellest ka allveelaevad ja rannapatareid. Pigem oli allveelaevade idee ikkagi punalaevastiku Tallinnast eemal hoidmine.
Muidugi olles ajaloost targemad on praegu lihtsam kaagutada, aga iseenesest tundub EW käitumine vähe naiivne - kas tõesti ei taibatud kommunistide põhitõde - rahu valge maoga kasuta uueks sõjaks valmistumisel?
Ehk siis 1939 sündmustes mingi kauplemisõiguse saamiseks oleks tulnud tegeleda totaalse militaarriigi rajamisega, mitte elada sinisilmselt. Heaks näiteks Kaitseliit, mille vajadust taibati alles peale detsembrimässu.
Relvaoste jälgides jääb mulje, et rabelema asuti viimasel minutil, "tormati rahapakkidega ülekuumenenud relvaturule".
Kui lennukite ostmisel oli 1937 ja hilisem õigustatud (toimus oluline revolutsioon - üleminek biplaanidelt monoplaanidele jms), siis suurtükkide, käsirelvade jms osas oli areng tagasihoidlik. Ehk WWI aegne vint oli tegija ka 1939.
Kahurite osas oli 30ndate teise poole suurim areng automaatsete ÕT kahurite tulek. Ka seal on ootamine õigustatud.
Samas erisorti ja eri moona tarbivate vintpüsside ja vähese kuulipildujate õigustuseks ei saa küll relvatuse areng olla - neid oleks pidanud ostma juba varem.