www.militaar.net

LupusII kirjutas: ↑01 Nov, 2024 23:17 Moona peab ikka hästi käes olema kui TT TOW lennutatakse 2x suvaliselt metsa.

Veelgi murettekitavam, et Vene armee edenemine Ida-Ukrainas on kiirenenud. Eelmisel nädalal hõivati seal rohkem territooriumi kui kunagi varem sel aastal. Bloombergi arvutuste järgi on Venemaa alates 6. augustist vallutanud Ukrainas 1146 ruutkilomeetrit maad, mis on umbes veerandi võrra rohkem kui aasta esimese seitsme kuu jooksul. Sellest enam kui 200 ruutkilomeetrit võeti enda valdusse möödunud nädalal. Venemaa pole küll Ida-Ukraina täielikule vallutamisele lähedal, aga sõjalislogistilisest aspektist oluliste keskuste vallutamise tõttu võib nende vägede edasiliikumine veel kiiremaks muutuda.

Bloombergi allikate andmetel on Kiievis süvenemas rusutud meeleolu. Oma osa mängib selles asjaolu, et Ukrainani on jõudnud kevadel raskesti välja võideldud 61 miljardi dollari suurusest USA abipaketist vaid 10 protsendi jagu - selle kurva fakti avaldas teisipäeval ajakirjanikele president Zelenskõi.

Maad kaotavad Ukraina väed ka Venemaal Kurski[ oblasti]s, kuhu augustis paljudele üllatusena tulnud edukas sissetung korraldati. Nüüd on valmis seal iga hetk Venemaa poolelt lahingusse astuma ka tuhandeid Põhja-Korea sõdureid.

Endise Ukraina relvajõudude peastaabi ülema asetäitja Igor Romanenko sõnul läheks Venemaal ukrainlaste täielikuks väljatõrjumiseks Kurski[ oblasti]st vaja umbes 80 000-120000 mehe suurust väge. Praegu on venelastel Kurski[ oblasti]s umbes 55 000-pealine vägi. Põhja-Koera vägesid on Kurski[ oblasti]sse praeguseks hetkeks saadetud 8000 võitleja jagu. Ukraina kaitseluure andmetel on venelased nad relvastanud 60mm miinipildujate, AK-12 automaatide, RPK/PKM kuulipildujate, SVD/SVCh snaiperpüsside ja tankitõrje käsirelvadega RPG-7. Nende sekkumist Kurski lahingutesse võib oodata juba lähipäevil.

Samas võib varsti Ukraina ise Kurski [oblasti] operatsiooni lõpetatuks kuulutada, kuna ei suuda vägesid piisavalt mehitada ega varustada. Suurt rolli mängib selles lääne abi viibimine.

Ukraina relvajõudude sõjaline ekspert ja reservkolonel Serhi Grabovski rääkis intervjuus Saksa ajalehele Tagesspiegel, et Ukraina on kõik oma eesmärgid Kurski[ oblasti]s juba saavutanud: „Ukraina ei sõdi vaenlase reeglite järgi ehk ei kaitse vallutatud territooriume iga hinna eest. Eelkõige viib Ukraina läbi manööverdamiskõlblikke lahinguoperatsioone.“ Grabowski sõnul on Kurski piirkonnas praegu kuni 60 000 Ukraina sõdurit, keda võiks edukamalt kasutada teistes rindeosades. Ta rõhutas, et Ukraina armee juhtkonna otsust vägede väljaviimisest Kurski piirkonnast tuleks pidada täiesti normaalseks käiguks, mitte ebaõnnestumiseks.

USA kaitseministeeriumi hinnangul võib Ukrainat 6-12 kuu jooksul tabada tõsine inimressursi puudus. Seda kinnitasid ajalehele New York Times Ühendriikide luure- ja kaitseametnikud. Seda probleemi peetakse suuremakski kui lääne takerdunud relvatarneid.

Ukraina poolel on rindel hukkunud umbkaudu 57 000 sõdurit. Venemaa kaotused on ilmselt küll poole kõrgemad, kuid ka riigi võime vägesid taastada on suurema rahvaarvu tõttu oluliselt parem. Hetkel küll Ukraina relvajõududel sõdureid lahingutegevuseks on, kuid olukord võib aasta jooksul halveneda. Näiteks on Kiiev kasutanud hiljuti moodustatud brigaade pealetungiks Kurski[ oblasti]s, kuigi algselt oli neid hästi väljaõpetatud võitlejaid plaanis kasutada kaitseks või reservide loomiseks võimaliku vastupealetungi jaoks 2025. aastal.

Kui suvel hindasid USA valitsusametnikud vähetõenäoliseks, et Vene väed suudavad üldse Ida-Ukrainas sel aastal oluliselt edasi liikuda, siis aeg näitas, et see prognoos osutus täiesti valeks, nagu annab aimu ka käesolev artikkel.

Näiteks on Kiiev kasutanud hiljuti moodustatud brigaade pealetungiks Kurski[ oblasti]s, kuigi algselt oli neid hästi väljaõpetatud võitlejaid plaanis kasutada kaitseks või reservide loomiseks võimaliku vastupealetungi jaoks 2025. aastal.

Valgust tunneli lõpus pakub [Toomas] Väli sõnul asjaolu, et Venemaal kurdetakse saabuva täienduse kvaliteedi üle. "Nad ütlevad, et alates suvest on Vene armee kaotused suuremad sellest, mida nad on suutnud värvata. Väidetakse, et ainuüksi oktoobris on 40 000 võitlejat muutunud võitlusvõimetuks, samal ajal suudeti värvata umbes 20 000," sõnas Väli. "Probleem värvatutega on see, et seal on üle 40- ja 50-aastased mehed, kellel on oma meditsiiniprobleemid, kelle sotsiaalne staatus on sotsiaalse redeli alumistel pulkadel. Nad toovad kaasa ka palju nii-nimetatud platnoide mentaliteeti," rääkis Väli.