Iisraellased on harjunud pideva sõjaohu tingimustes tegema seda, mida vaja. Kui on vaja vaktsineerida, siis vaktsineerime, kirjutab juba aastaid Jeruusalemmas elav ja töötav Ants Seiler. Maagiline 65% piir on käes.
Ants Seiler
ml@maaleht.ee
Iisrael jõudnud maailma meediasse uue maailmarekordiga, nimelt COVID-19 vastu vaktsineerimise kiiruses. 6. veebruari seisuga oli Iisraelis vaktsineeritud 62,9% elanikest.
Iisraeli tunnustatud geeniuurija professor Eitan Friedmann, kes on viiruse käitumist uurinud selle ilmumisest peale, ütleb, et karjaimmuunsuse saavutamiseks tuleb saavutada 65%. Tema hinnangul on 12–15% iisraellastest juba viiruse enda teadmata läbi põdenud ja neil on antikehad. Seega on maagiline 65% ehk juba ületatud.
Tervisega nalja ei tehta
Kuidas see on saavutatud? Iisraellased on harjunud pideva sõjaohu tingimustes tegema seda, mida vaja. Kui on vaja vaktsineerida, siis vaktsineerime.
Vaktsiine on kokku ostetud kõigilt tootjatelt, aga kõige rohkem esimesena turule tulnud Pfizerilt, makstes teistest ostjatest poolteist korda kõrgemat hinda.
Kuna Iisraelis on väga hea ja tõhus meditsiiniteenuste osutamise võrk ning kõik kodanikud on ühte või teistpidi riikliku meditsiinikindlustusega seotud, on kõigi inimeste andmed andmebaasides olemas ja neid on väga lihtne vastavalt vanusegruppidele vaktsineerima kutsuda.
Enamik iisraellasi on ka suhteliselt seaduskuulekad ja kui tegemist on tervisega, siis sellega nalja ei tehta. Loomulikult on kaasa aidanud peaministri ja tervishoiuministri tugev propaganda vaktsineerimise poolt. Riikliku koroonaviiruse projekti koordinaator professor Nachman Ash on oma teleesinemiste tõttu tõusnud lausa kohalikuks koroonastaariks.
Maske kantakse üsna hoolega.
Piirangud leevenevad
7. veebruari hommikul lõppesid kõrgema astme koroonaviiruse piirangud. Inimesed võivad taas liikuda kodust kaugemale kui 1000 meetrit, avatakse rahvus- ja looduspargid, restoranidest saab toitu kaasa osta.
Üksikud ostukeskused on avatud nn tilgutamismeetodil: kõik ootavad ukse taga, kuni tuleb nende kord, sest poes võib samaaegselt viibida vaid piiratud arv inimesi.
Kontorites võivad töötada inimesed, kes avalikkusega otseselt kokku ei puutu ja teenuseid võib osutada ühelt isikult teisele. Koolid jäävad esialgu suletuks ning see ajab siin kõiki hulluks. Samal ajal ortodokssed juudid hoiavad oma koole lahti (nemad on Iisraelis nagu riik riigis ja peavad rohkem lugu oma rabi kui tervishoiuministri soovitustest) ja araablased hoolivad piirangutest lihtsalt vähem.
Üle poole miljoni töötu
Rahaliselt suurima põntsu on Iisraelis saanud teenindus- ja turismisektor. Enne koroonat oli tööpuuduse protsent 3% juures, siis praegu on see 14% ehk tööta on rohkem kui 600 000 inimest.
Kui muidu kodust välja ei saa, siis ütled, et lähed protestima – kohe kõik korras, mine pealegi.
Mitmete restoranide ustel olnud sildid, et otsitakse teenindajaid, kadusid hetkega, kui esimene lockdown välja kuulutati. 14 000 restoranist on suletud 4000 ja lähiajal paneb arvatavasti uksed kinni veel 2000. Müüki ei ole, kuid renti tuleb maksta ja see käib üle jõu. Väikeettevõtjatel on väga keeruline, sest neid on lihtne kontrollida ning nad püüavad toimida väga seadusekuulekalt, et mitte kõrgeid trahve saada.
Nutumüüri juurde on palvetajatele püstitatud spetsiaalsed telgid ja käigurajad. Palvetama pääsesid sinna küll vaid need, kes elavad 1000 meetri raadiuses.
Hiljuti pidid kõik poekesed, kus ei müüdud toidukaupu, uksed 40 päevaks sulgema. Muidugi ei meeldi see inimestele ja seda näidatakse häälekalt välja.
Tuhandepealised protestid peaministri residentsi juures on tavalised, demokraatlik riik ikkagi. Kui muidu kodust välja ei saa, siis ütled, et lähed protestima – kohe kõik korras, mine pealegi.
Pahameelt on palju, sest inimesed tunnetavad eriolukorra mõju teravalt oma sissetulekutes. Esimest korda Iisraeli uue riigi ajaloos on riigieelarve 35% miinuses, kuid peaminister Benjamin Netanyahu ütleb, et inimelud on olulisemad, kui vara kogumine.
David Street, mis tavaliselt kihab turistidest, on nüüd üsna tühi.
Segadust jagub
Suurimaks segaduse põhjustajaks on politsei erinev käitumine eri inimgruppide ja piirkondadega ning valitsuse vastakad reaktsioonid sellele.
Kui Jeruusalemmas pidasid ultraortodokssed juudid kahe kuulsa rabi matust, viibis piirkonnas külg külje kõrval ligi kümme tuhat inimest, kellest vaid mõned kandsid maske. Samal ajal saatis politsei Tel Avivis mõned tunnid enne piirangute lõppemist kodu juures jalutanud inimesed tagasi koju.
Meditsiiniasutuste juhid ja poliitikud vaidlevad pidevalt omavahel. Haiglajuhid arvavad, et ei tuleks kogu ühiskonda sulgeda, piisaks teatud piirkondadest, kuid poliitikud kardavad, et siis tekib haiglates ülekoormus. Tõde on muidugi seegi, et haiglapersonal on aastasest koormusest üliväsinud.
Iisraeli teadlased on välja tulnud ka uute alternatiivsete ideedega koroonaviiruse vastu võitlemiseks, aga neid kuulatakse veelgi vähem kui haiglajuhte.
Kas toimib?
Vaktsiinide mõju
Ajakirjanduses avaldatud tulemused vaktsineeritute kohta on olnud positiivsed.
Iisraeli suuruselt teine meditsiiniteenuste pakkuja Maccabi, kellel on üle 2,5 miljoni kliendi, on avaldanud, et 416 900st Pfizer/BioNTech vaktsiiniga vaktsineeritust oli neil eelmise nädala seisuga viirusesse nakatunud kõigest 254 (0,06%).
Haigestunutel esinesid ainult kerged sümptomid, vaid neli neist hospitaliseeriti. Pärast teisest vaktsiinisüstist 22–24 päeva möödumist pole keegi enam viirusesse nakatunud.
Põhjus, miks Iisraelis on endiselt palju nakatumisi, arvatakse olevat seotud koroonaviiruse mutatsioonidega. Ka vaktsiinidest tuleneva immuunsuse tekkimine võtab 22–24 päeva aega ning vanemad inimesed on nakatunud ka vahetult pärast esimese Pfizeri vaktsiini doosi saamist.
Kisa-kära käib asja juurde
Iisraelis käib kõik emotsionaalselt. Kui mõnda aega kedagi karjumise ja kätega vehkimise pärast Knessetist välja visatud ei ole, on väga rahulik valitsus olnud.
Näiteks pani üks ultrareligioossete partei esindaja ennast käeraudadega kõnepuldi mikrofoni külge kinni, et tema kõnet katkestada ei saaks. Kui inimene oma mõtteid väljendada ei saa, siis hüvasti demokraatia!
Nagu ajaloost teada, kirjutasid rahva esindajad Ben Gurioni juhtimisel iseseisvusdeklaratsioonile alla enne, kui deklaratsiooni tekst oli paberile kantud, kuna sabat oli algamas ja iseseisvus oleks jäänud sellel päeval välja kuulutamata.
Nii tehaksegi asju Iisraeli moodi: esmalt teeme ära, pärast vaatame, mis saab.