www.militaar.net

"Ei kavatsegi väita, et ei varastaud siis"

elukutselised vargad olid n-liidus iseseisev sotsiaalne grupp. üheksakümnendate vanglamässud olid eestis suuresti seotud sellise kuritegeliku hierarhia lõhkumisest.

VanaUnt kirjutas: minu garaaži lukke keegi ei muukinud vähemalt ja keldri ust ei lõhkunud keegi ära

Sul oli garaazh??? Ehk isegi auto?!
Pursui! Kulak! Töörahva seljas elaja!
Sel ajal kui tuhanded klassiteadlikud töölised palehigis riigi vägevuse nimel töötasid, ühistranspordis sõitsid ning ühiselamus elasid.. sõitis klassivaenulik element ringi oma autoga! Häbi! Pozoor! Vähe küüditati teid veel!

kalleb kirjutas: N-liidu ajal olid elanikkonnal arvelauad, arvutuslükatid, vändaga Feliksid ja uuemal ajal eletrilised ja elektroonilised kakulaatorid-
arvutustehnika oli reeglina suure saali suurune ja maksis jubedat raha , niiet lihtsal töölisklassil polnud selle asja vastu huvi ega polnud ka vajadust

No ma ju räägin.. et täpselt nagu autodki.. sama lihtsalt kättesaadavad. Isegi ostulubasid polnud tarvis.

kalleb kirjutas: Ma usun et Tartu vangla on kriminaalide jaoks kuurort- puhkekodu lihtsalt

Ma loodan, et nad panevad sinna rohkem mittekriminaale, et neid kriminaalidest lahus hoida..

OnuEnn kirjutas:elukutselised vargad olid n-liidus iseseisev sotsiaalne grupp.

Eriti huvitav oli nende elu Odessas. Kui neist üks röövi käigus maha lasti, korraldasid nad linnas "töötajate" protestimarsse ja demonstratsioone.. et mis jama see on, tööinimestel ei lasta enam töödki rahus teha, kiputakse elu kallale.. kes maksab tööõnnetuse eest kompensatsiooni?

Sho kirjutas:

VanaUnt kirjutas: minu garaaži lukke keegi ei muukinud vähemalt ja keldri ust ei lõhkunud keegi ära

Sul oli garaazh??? Ehk isegi auto?!
Pursui! Kulak! Töörahva seljas elaja!
Sel ajal kui tuhanded klassiteadlikud töölised palehigis riigi vägevuse nimel töötasid, ühistranspordis sõitsid ning ühiselamus elasid.. sõitis klassivaenulik element ringi oma autoga! Häbi! Pozoor! Vähe küüditati teid veel!


no küll nüüd tuli tsekist välja , kas geenidest?

kalleb kirjutas:no küll nüüd tuli tsekist välja , kas geenidest?

Ei, empaatiast. Vanaundile meeldib selline suhtumine..
Ja mis krdi tsekist.. tõsiusklik proletaarlane, nõukogude riigi alus- ja tugisammas, nõukogude inimene.

Kõik on suhteline, mul on hea tuttav USA-s. Sündinud minuga samal aastal, väliseestlane, õppinud seal, töötanud seal, teeninud välja USA pensioni, küsimusele, on ta õnnelikum, kui mina vastas ta , et minul on olnud palju huvitavam elu. Mina olevat näinud suuri asju, mida tema ainult infoallikatest nägi. Tema ei oskavat pooltki seda, mida mina, mis ma oskasin talle öelda?


Millegipärast tuletavad mulle siin mitmed kaasfoorumlased meelde kommunistliku plära eelmise korra ajal, kes rääkisid samamoodi, et eelmise korra ajal oli elu vilets ja nüüd kõik on ülihästi, tundub, oleme ringiga tagasi, kõik eelmise korra ajal oli sõnnik aga nüüd meie valitsuse ja partei targal juhtimisel.......
Palun, ma ei taha neid kommuniste enam kuulata, vene ajal võrreldi 1914 aastaga, nüüd võrdleme 1980 aastaga, lõpetaks sellise demagoogia, kommunistid.

Sho kirjutas:

kalleb kirjutas: N-liidu ajal olid elanikkonnal arvelauad, arvutuslükatid, vändaga Feliksid ja uuemal ajal eletrilised ja elektroonilised kakulaatorid-
arvutustehnika oli reeglina suure saali suurune ja maksis jubedat raha , niiet lihtsal töölisklassil polnud selle asja vastu huvi ega polnud ka vajadust

No ma ju räägin.. et täpselt nagu autodki.. sama lihtsalt kättesaadavad. Isegi ostulubasid polnud tarvis.

No pruugitud autot oli siiski lihtsam saada kui koduarvutit.
Alles 80ndate alguses ilmus vene raadioajakirjas iseehitajatele esimene pääsuke: Mikro-80. See oli nii keeruline ja defitsiitsetest osadest koosnev ilmaime, et mina tean vaid ühte arvutialase koolitusega inimest, kes selle (küll kõvasti tuunitud versiooni) suutis poolenisti põlve otsas valmis teha. Ma olen seda lausa käega katsunud ja töötamas näinud! Küllap neid siiski veel mõned Maarjamaal valmis saadi. Siis tuli 86ndamal RK-86. Aga siis algas kõikvõimalike kooperatiivide jms "bisnessi" aeg ja ilmus välja hunnik rohkem või vähem õnnestunud ZX Spectrumi ja RK-86 kloone kõikvõimalikul kujul - klopsi ise kokku või osta ilusas korpuses töötav tükk. Eestiski tehti RK-86 (ja vist ka Spectrumi) tehasekvaliteediga trükkplaate. Mul ka 3 erinevat ZX-i ja paar RK-86 versiooni kusagil sodilaos ajaloo tarvis hoiul. Samal ajal olevat keegi kusagil poes näinud müügil uhket БК-0010 või lausa БК-0011! Neile pole nii ligidale pääsenud, et käed oleks klaviatuurini ulatunud.
Törts ajalugu kah.
Sihuke igav jutt rõõmsa suguhaiguste ja autoremondi teemal aadrilaskmise vahele.

80-ndate lõpus tootis ju Narva "Baltijetsi" tehas Eestis loodud kooliarvutit "Juku", tea, kas sellest ilmaimest ka kuskil mõni säilinud on? Vähe lugemist selle loomisest...

http://www.obs.ee/cgi-bin/majordomo/get ... ark.000223

Ostsid kaks limpsi, taara viisid ära ja said kohe uue limpsi! Klaastaarat koguti hoolega. Tänapäeval kampaaniakorras ostad neli koolat , punnid letti ja saad vastu ühe koola...

Lemet kirjutas:80-ndate lõpus tootis ju Narva "Baltijetsi" tehas Eestis loodud kooliarvutit "Juku", tea, kas sellest ilmaimest ka kuskil mõni säilinud on? Vähe lugemist selle loomisest...

Oi, selle unustasin unise peaga täitsa ära. Aga see oli rohkem koolidele mõeldud ja ühegi eraisiku laual pole seda Juku kuldajal kohanud. Mis ei tähenda, et seda polnud tutvuste kaudu võimalik hankida. Kõike sai, kui tundsid õigeid inimesi.
Neid on Eestimaal mitmeid alles. Kuigi paljud taovad praegu pead vastu seina (mina kaasa arvatud) ja kollektsionäärid nutavad lahinal, sest enamus visati konteinerisse, kui moodsamaid arvuteid hakkas humanitaarabina ja asutuste utiilina liikuma. Vast mõne rikkama omavalitsuse kool sai lausa tutikad arvutid.
Enamus "vana sodi" on paarikümne aasta pärast ajalugu, mida huvilised taga otsivad. Paraku on vähestel elamine kummist, et kogu träni (naiste pilgu eest peidus ) alles hoida, lootuses see ühel heal päeval mõnele kollektsionäärile kasvõi sümboolse hinnaga maha ärida. Või muuseumile annetada.

Radist86 kirjutas:Aga see oli rohkem koolidele mõeldud ja ühegi eraisiku laual pole seda Juku kuldajal kohanud. Mis ei tähenda, et seda polnud tutvuste kaudu võimalik hankida. Kõike sai, kui tundsid õigeid inimesi.

Pigem käis asi sedapidi, et eraisikud käisid arvutit kasutamas töökoha laual, kui tutvusi oli. Esimesed arvutid ei onud tänapäevastega võrreldes eriti meelelahutus aparaadid - võta tänasest arvutist internet ja mängimise võimalus ja suurema enamuse jaoks muutub arvuti kasutuks tehnikaks
Veel üheksakümnendad oli levinud skeem, kus lapsed käisid isside-emmede töökohas, olgu riigi või erasektoris mängimas või arvutit kasutamas.

plekkpea kirjutas:Ostsid kaks limpsi, taara viisid ära ja said kohe uue limpsi! Klaastaarat koguti hoolega. Tänapäeval kampaaniakorras ostad neli koolat , punnid letti ja saad vastu ühe koola...

Saa aru, kulla Plekkpea! Klaastaara ei olnud kallis mitte nõuka korra "paremuse või headuse" tõttu vaid selle kiuste! Ja ehk oli see ka veidi "eesti aegsest" traditsioonist kantud, mil klaastaara vähemalt osaliselt oli "mitte müüdav" ja tootja omand?
On veel tekkinud sellised küsimused (kuna kõik hea ja halva määratlemine tuleneb siin võrdlemisest millegi teise samalaadsega (ajastu, maj. pol. formatsiooniga)):
1. Kas "Tsaari Venemaal" oli midagi head?
2. Kas praeguses Eesti Vabariigis on midagi halba? Kui on, siis mida, millega võrreldes ja kas siis mingi teise riigikorra ajal oli midagi head (paremat)?
3. No saksa okupatsiooni aja kohta (kui nii sobib nimetada?) ei hakka küsima, liiga õhuke ja libe jää.
4. "Vana hea rootsi-aeg"....

"Alles 80ndate alguses ilmus vene raadioajakirjas iseehitajatele esimene pääsuke: Mikro-80"

peale juku toodeti mingis koguses ka nn tartu arvutit, mingil kujul jälle zx spectrum kloon. mul vedeleb üks selline rape koos legendaarse plekkkestas kooperatiivse klooniga. omal rändas plekk kiiresti käigust välja põhiliselt jahutusprobleemide pärast ja ka sellepärast, et kohe peale seda õnnestus osta nõukogude tööstuslik korraliku klaviatuuri ja ilma probleemideta.

aga - kui me võtame ka nende spectrumi kloonide ilmumisajaks 1986, on need nii seitsmekümnendad, esimene kodukasutaja-personaalarvuti altair ilmus 1974, esimene apple 1976, esimene ibm-pc 1981, esimene tööstuslik graafilise liidesega apple lisa 1983 ja esimene praktilisse massikasutusse läinud graafilise liidesega mac 1984. spectrumi kloonide nõukogude liids ilmumise ajaks oli isegi microsoft oma esimesed hädised katsed windowsiga teinud, esimene töötav 3.11 tuli 1991 paiku, aga see on juba puhtalt MS mitte NL probleem.

nii et esitleda 10+ aastat vana tehnoloogia kloonimist n-liidu edusammudena on pehmelt öeldes liialdus.

"mina tean vaid ühte arvutialase koolitusega inimest, kes selle (küll kõvasti tuunitud versiooni) suutis poolenisti põlve otsas valmis teh"

üks mu hea tuttav ehitas nii rk86 kui spectrumi täpselt sedasi põlveotsas valmis, ise söövitas trükiplaadi ja ise programmeeris rom-i, reakaupa tumbleritega sisestades. kui midagi nihu läks, siis arvutuskeskusesse uv-lambi alla kivi kustutama ja uuele katsele.

mina läksin kergema vastupanu teed ja ostsin, hiljem küll veidi kohendades ja täiustades. aga lõpuks ei olnud midagi teha, jäi see nii-seitsmekümnendatest pärit spectrum vedelema ja asemele tuli 286. olgem ausad, peale mängimise ja mõningase programmeerimise harjutamise polnud nende koduarvutitega mitte midagi teha.

aga ma ei näe jätkuvalt selles kõiges mingit n-liidu teenet.