www.militaar.net

115 mm ja 125 mm tankikahuri peamised probleemid jalaväe ja kindlustatud kohtadega (kaevikud) võitlemisel on :

Kildmoon on pea poole väiksema lõhkeainekogusega kui 122 mm haubitsamürsus, lisaks on mürsuseinad paksud (sest algkiirus on suur) tänu sellele on ka kildumus üsna kehva (152 mm puhul on lõhkeaine koguse vahe 3X). 115mm kildmoona efekt on üsna väike elavjõu vastu, ma ütleks, et efekt on võrreldav ehk 81 mm miinipilduja miiniga avamaastikul - kui sedagi (reaalelus oli neil sageli komme end maapinna sisse üsna lasta ja seal pauku teha, eriti kui veidi pehmem - liivasem maastik). Mitu korda nähtud, kuidas tegelasega ei juhtunud suurt midagi, kui tankimürsk tabas vahetusläheduses (max 5 - 6 meetrit) ning ainus mõju oli tolmupilv.

Betooni - kivimajade vastu on muidugi efekt oluliselt parem kui miinipilduja miinil (et ei hakkaks mulle postitama, kuidas majasid tulistatakse).

Relvaraua eluiga on üsna lühike, jälle tänu suurele algkiirusele, üldiselt T62 puhul kuni 300 - 400 lasku kui sihikust enam kasu polnud (paberite järgi pidi olema 500 lasku). Tankide laskmisel pole see niisuur probleem, kuid kaevunud jalaväge paugutada sellega annab üsna piiratud aeg.

Võimalik lasta ainult otsesihtimisega, ning väga väikeste nurkade alt (T62 puhul näiteks + 16° kuni -4° kraadi) mis seab päris suured piirangud "toetamisele"

Ukraina ongi selles osas üsna hea näide, miks MBT idee venemaa jaoks tegelikult ei tööta (tegelikult ei töötanud ta ka Afganistanis, kus tankid olid kas psühholoogilise efekti saavutamiseks, või midagi mis on kuulikindel, kuna kuulikindlat muud soomust liidul peale tankide seal tegelikult polnud). MBT kui tankina on siis hea, kui sellega kaasneb hunnik muid suutlike väeliike koos omavahelise hea koostööga, mida Venemaal pole, pole ka kunagi varem olnud ning arvatavasti ka ei tule.

MBT õigustab end näiteks kindlasti ameeriklaste puhul, sest paljud probleemid lahendab ära lennuvägi. Mida venelastel lihtsalt pole - SU 25 ja juhtimatute raudpommidega oleks isegi idee tasandil kaevunud jalaväge üsna lootusetu mõjutada (vähemalt praeguse lennupargi suuruse puhul).

Miks kadusid ründesuurtükkivägi liidul oligi rohkem seotud sellega, et arvatigi liiga palju asju, mis ei osutunud tõeks ning võeti üle ka lääne kontseptsioone ilma asjasse süvenemata. Ründesuurtükid kaasaegses lahenduses oleks kindlasti olnud väga suur "augutäide" võimekuse osas, mis Liidul - Venemaal pole ja kõikides Liidu - Venemaa sõdades oleks ilgelt ära kulunud - Afganistan, Tsetseenia, Ukraina ...

Igal juhul on reaalsus on see, et hetkel on peamist edu on venemaale toonud WW1 stiilis jalaväerünnakud vaenlase kaevikute vastu ...

Sai just ära tõlgitud pikem artikkel mis ilmus augustis 2022
Jupike sealt sobib ka siia

Soomustatud sõidukite osas on olukord selline, et varasemate sõdade kogemuse kohaselt ei pruugi selle peamised kaotused tuleneda isegi otsesest hävitamisest sõjategevuses, vaid tehnilistest riketest ja mootoriressursside ammendumisest. Sellega seoses ei ületa Venemaa peamiste lahingutankide T-72 ja T-80 erinevate modifikatsioonide mootoriressurss rohkem kui 1000 tundi. Pärast seda peavad nad vahetama mootoreid, mida nüüd toodetakse imporditud seadmetega. Loomulikult toimub ka jooksvalt mootorite tehaseremont (kapremont), kuid sellise remondi võimalused on piiratud, kui määratud ressurssi enne seda massiliselt ületatakse.

Muidugi on tankid, erinevad soomukid, soomustransportöörid ja jalaväe lahingumasinad ka sõjas enamasti pidevast ja otsesest lahingutegevusest välja lülitatud, aga kui nad töötavad ka ainult vähemalt 2-3 tundi päevas, siis sõja algusest peale on see olnud 370-560 tundi. Ja isegi kui võtta arvesse suhteliselt värskete, ehkki mitte uute soomukite tarnimist väeosadest ja laobaasidest, peab lõviosa sellest, säilitades samal ajal kõrge sõjategevuse intensiivsuse, 2022. aasta lõpuks renoveerimisele minema, tingimusel, et seda enne lahingus ei hävitata. Ja siin tasub veel kord meenutada ülal öeldut: ka tanki relvaraudade ressurss on piiratud. Nii näiteks kannatavad Vene tankide relvarauad 210 lasku soomustläbistavate alakaliibriliste mürskudega, kuni 840 lasuni fugass, killu- ja kumulatiivse mürsuga.

Samas oli soomukite tootmise ja moderniseerimise tempoks 2010. aastatel ligikaudu 650 tanki, soomukit ja lahingumasinat aastas. Sellest arvust moodustasid tankid: mitte rohkem kui 160–170 ühikut T-72B3 / B3M aastas, aastatel 2011–2020 Uralvagonzavodi (UVZ) ettevõtetest Nižni Tagilis ja Omskis (2021. aastal vähendati nende tankide tarneid 34 ühikuni) ja mitte rohkem kui 45-50 T-80BVM ühikut aastatel 2017-2021 Omski tehasest. Mis puudutab T-90M tankide tootmist, aga ka 1990–2000ndatel aastatel toodetud tankide T-90 moderniseerimist sellele versioonile, siis nende masstootmine algas alles 2021. aasta lõpus. Ja võime kindlalt väita, et seni on seda toodangut aastas mõõdetud paarikümne ühiku võrra ja seda saab tõsta ainult praegu T-72 tankide moderniseerimisega tegelevate võimsuste arvelt.

Nii oli Vene armeel sõja alguseks umbes 3300 sõjaväes olnud tankist umbes 2000 moderniseeritud tanki. Ja enam kui 16 000 igat tüüpi soomustatud lahingumasinast langes umbes veerand uute ja moderniseeritud lahingumasinate osakaaluks. Samuti tuleb siinkohal silmas pidada, et ka uute tootmine ja olemasolevate soomukite moderniseerimine toimub imporditud seadmetel ja imporditud komponente kasutades.

https://theins.ru/politika/254514

Foorumist läbikäinud uudiste valguses kus üha eelajaloolisemat tankirauda hakatakse Ukraina poole liigutama tekkis küsimus - mida need aparaadid laskma hakkavad? Kas need T55, T34, T62 jm. museaalid tarbivad samasugust laskemoona mis T72, T80, T90 ? Kui ei siis kas vajalik pauguvõimeline laskemoon on laost võtta (ebausutav), kas tehased on võimelised seda moona tootma aastal 2023 (veel rohkem ebausutav)? Miks neid ronte üldse elustatakse kui efektiivset lahingulist kasu nad tuua ei suuda..

Ladustatud tankidega on ladustatud ka laskemoon. Tõsi, see võib olla pärit veel SSSR-i ajast.

Kaitseliinidest läbimurdmise lõim liikus: viewtopic.php?p=783430#p783430

Mürskude tootmise eripärade lõim liikus: viewtopic.php?p=783609#p783609

Kas venelaste T-90M Prorõv on parem kui Abrams? Kas see on Javelinide jaoks „nähtamatu“? - https://forte.delfi.ee/artikkel/1201685 ... -nahtamatu

T-90 ei ole uus, „nullist“ loodud tank. See on moderniseeritud nõukogude tank T-72. Juba selleks ajaks, kui algasid T-90 tanki katsetused, oli see juba vananenud ja ei vastanud kaasaja nõuetele. T-90 tankil on hulk puuduseid, neist peamine on tagurpidikäik, mis on tanki ellujäämise juures väga oluline faktor. Tagurpidikäiguga liigub T-90 vaid pisut kiiremini kui 4 km/h. Isegi vana Leopard 1 liigub tagurpidikäiguga kiiremini kui 20 km/h.

Nakidka komplekse ei kasuta ainult T-90M Prorõvid, vaid ka T-80BVM – ning mõlemaid hävitatakse Javelinidega väga edukalt. Ühesõnaga on selle kaitseomadused bluff

Armyrecognition kirjutab ka Abramsi ja T-72 vahel tulevast vastasseisust

https://www.armyrecognition.com/defense ... ombat.html

Keegi UKR tankist-tehnik vms kanal CCCP aegsete tankide kohta. Paistab, et peamiselt remondiga tegelev mees.
https://www.youtube.com/@shawshankredemption8483/videos

Mnjah, ei osanud enne otsi kokku viia aga üldmulje on, et insener-tehniline tase CCCP-st ajastust pärinevatel vene tankidel on ikka üsna sama, mis ka selleaegsetel traktoritel oli. Üle oma varju ikka ei hüppa.

Pakun, et üsna eheda elamuse saamiseks piisab, kui ronida mõne selleaegse vene traktori kabiini, tallata pedaale, katsuge kange, rooli, nuusutage ja kui omanik laseb sõitke või isegi proovide mingit tööd teha ka. Seejärel ronige mõne moodsa lääne traktori kabiini ja tehke sama. Olen üsna kindel, et väga sarnase võrdluselamuse saaksite, kui saaks sisse istuda T-90-s ja Leos.

Jura kirjutas: ↑16 Apr, 2023 16:52 Pakun, et üsna eheda elamuse saamiseks piisab, kui ronida mõne selleaegse vene traktori kabiini, tallata pedaale, katsuge kange, rooli, nuusutage ja kui omanik laseb sõitke või isegi proovide mingit tööd teha ka. Seejärel ronige mõne moodsa lääne traktori kabiini ja tehke sama. Olen üsna kindel, et väga sarnase võrdluselamuse saaksite, kui saaks sisse istuda T-90-s ja Leos.

Ma siin kunagi postitasin video, kuidas Top Gear'i Richard Hammond sõidab ja tulistab Abramsist. Vene tankide sisemuse kohta on kah palju videoid netis. Vahe on nagu ööl ja päeval.

Kui mina noor veel olin, juhtusin telekast nägema mingit saaded, kus saksa tudengid oli eestis mingis puuetega laste külas abiks vms. Tehti seal ta kergeid põllutöid ja loomulikult bellarussiga. Üks tudeng ütles, et kasutades seda tehnikat, siis ta saab aru, miks see süsteem kokku kukkus.

ruger kirjutas: ↑10 Apr, 2023 18:37 Armyrecognition kirjutab ka Abramsi ja T-72 vahel tulevast vastasseisust.

Ukraine´s hunter- killers. The U.S is to supply it´s latest Abrams main battle tank to Ukraine.

Tegelikult see pilt on seal väga eksitav.
Kui Ukraina saab omale 1985. aastal tootmisse läinud M1A1 tanki siis väide, et USA tarnib Ukrainale ühe oma viimastest Abramsitest on paras jama.
Samuti ei saa sellel Ukraina M1A1 olema mingisugust CITV kaamerat ega hunter-killer võimekust.
Kolmest komponendist: vaesustatud uraanist soomus, mürsud ja JP-8-l töötav gaasiturbiin, mis seda vana Abramsi M1A1 mudelit veel kuidagi moodi konkurentsis hoiavad ei saa Ukraina omama neist mitte ühtegi.
Kokkuvõttes võib arvata, et M1A1 kujuneb võrreldes Leopard-2A6-ga ukrainlaste jaoks parajaks pettumuseks.
Sellepärast nad nähtavasti oma M1A1 tarnimisega nii kaua viivitavadki, lootes et sõda lõpeb Ukrainas enne ära ja ei pea oma Abramsiga häbisse jääma.

Kf paalberg. Iga inimene ise kujundab teiste suhtumise endasse. Igasuguseid asju saab sõnastada erinevatel viisidel. Natuke siit, natuke sealt ja põhijooned on valmis voolitud. Voolija võib unistada, et voolib teiste peas maailmapilti, kuid tegelikult voolib pilti endast.

Vene tankioperaator näitab T90M torni peale tabamust.

Juhitakse tähelepanu keevitamise kvaliteedile:

https://twitter.com/front_ukrainian/sta ... xuy7OaVjLQ

Arvestades seda, et tankistil on võimalus, peale tabamust, midagi näidata, on adekvaatne kvaliteet mu meelest.

UKR sõjas on järgi proovitud, et T-90 on adekvaatselt kaitstud siiski vaid ühekordse kumulatiivi vastu, et tandemkumulatiiv jõuab tõenäoliselt tanki sisemusse ka horisontaalse tabamuse korral, rääkimata siis juba top-attack rakettidest. Ehk tandemiga tabatud T-90d on samuti leitud pärast ilma tornita olekus.

Aga muidugi, võrreldes näiteks lisasoomuseta T-72ga, mis ka ühekordse laenguga ATGM-i peale torni lennutab, on T-90 siiski natuke kõvem pähkel. Ja seda tuleb arvestada just igasugu arhailiste relvadega nagu RPG-d, AT_7d ja 90 mm-sed tanki kallale kippumisel.