www.militaar.net

Päris beebina, meenutab Virve, oli Leelo väga rahulik laps. „Temaga ei olnud mingit tüli. Kõik oli hästi. Kui sündis poeg poolteist aastat hiljem, muutus palju. Poiss oli elav, temaga tuli ööl ja päeval tegelda. Elu kahe lapse ja joodikust mehega oli pehmelt öeldes ... põrgu.

Teismeeas läks Leelo omal soovil vanaema juurde elama, et hakata sealt käima kaheksandas klassis. Vanaemal oli hea meel, et tüdruk talle seltsiks tuleb. „Esiti kulges kõik ladusalt, aga siis läks Leelo noortelaagrisse,“ räägib Virve, „see aga ei olnud tavaline laagrielu. Nad pidid tööd tegema ja paastuma ehk nälgima. Ainult mahla said juua. See oli Leelo jaoks ilmselgelt koormus ja sellel olid ka tagajärjed.“

Vanaema andis Virvele märku, et kuule, tüdrukuga on midagi lahti. Korraga oli neiu kui ära vahetatud. Tuba segamini pööratud, riided on kapist põrandale kistud ja ta ise jookseb paljalt ringi, püüab autot hääletada. Nii rääkis vanaema Virvele. „Vanaema oli šokeeritud ja mina ei osanud ka midagi arvata, kõige vähem oleksin arvanud, et tal on mingi vaimne haigus.“ Leelo viidi haiglasse. Selgus – skisofreenia. Virvele öeldi, et pärilik. Avaldub tihti just teismeeas ja ülepingutuse tagajärjel. „Aga kuidas see saab olla pärilik, kui meil suguseltsis sellist haigust ei ole? Ent kui ma hakkasin mõtlema, siis Leelo isa käitumine oli teatud asjades sarnane, kuigi diagnoosi ta iial ei saanud. Lihtsalt põletas elu igast otsast...“

Leelo oli pikka aega haiglas ja kui koju tuli, oli ta ema sõnul täiesti teine inimene. Väliselt sama, aga tema käitumine ajas hirmu nahka. „Ta oli täiesti pöörane, üritas minema joosta. Ravimid – tugevad rahustid – ei lasknud enam koolis käia, pea ei töötanud enam.“ Haiglas kohtus Leelo mehega, kellega abiellus. „Igaühel on õigus armastada, leian mina. Aga ka mees oli kahjuks haige ja sellest kooselust ei tulnud midagi head. Kordamööda olid nad haiglaravil. Mingi hetk tekkisid Leelol joodikutest sõbrad, ta hakkas alkoholi tarbima. Mees peksis, Leelo nälgis.“

Väliselt ei paista välja, et ta on haige, räägib Virve, kes elab Leeloga samas majas. „Tabletihunnik hoiab teda stabiilsena. Igapäevaelus hakkama saamine on talle aga väga raske.“ Leelo vajas pidevat abi ja ema oli mõistagi toeks.

Politseil on järjest sagedamini probleeme sellega, et väljakutsele reageerides selgub, et tegemist pole klassikalise politsei sekkumist vajava olukorraga, vaid pigem on üks osalisi vaimse tervise murega kimpus. Probleem teravneb siis, kui meditsiiniasutused hindavad isiku vaimse tervise piisavalt heaks, et haiglasse teda asjatundjate järelevalve alla ei võeta.

Politseid justkui ei peakski otseselt huvitama kellegi vaimne tervis. Samas näeb Põhja prefektuuri kriminaalbüroo isikuvastaste kuritegude talituse juht Hisko Vares, et keegi teine probleemiga aktiivselt ei tegele ning seetõttu langeb nendele inimestele abi otsimise koorem just patrullpolitseinikele ja uurijatele. Kui politsei nende lugudega täna ei tegeleks ega probleemi tõstataks, siis juba kasvõi homme oleksid need inimesed politsei juures tagasi, kuid siis juba millegi hullema tõttu. Näiteks oleksid nad kellelegi midagi teinud või ise kellegi ohvriks langenud. „Ja see on fakt, et varem või hiljem nii juhtub,“ nentis Vares.

Küll märkis Vares, et tänu sellele, et politsei teab osa inimesi ja nendega kaasnevaid probleeme juba varasemast ajast, saavad nad halvemat mingilgi viisil ennetada, kui isik teiste juhtumite kaudu piltile tuleb. „Meie jaoks hakkab häirekell juba siis lööma, kui näeme, et varem keeruliste mõtetega inimene näiteks kauplusevargusega vahele jääb. See näitab, et inimene on hädas ja allakäigutrepil,“ selgitas ta. Vähim, mida politsei sellistes olukordades teha saab, on patrull välja saata ja kontrollida, millises seisus inimene on. Kindlasti tehakse seda, kui olukorda peetakse kriitiliseks ja asjaga on kiire. Üldjuhul kontrollivad olukorda piirkonnapolitseinikud ja -uurijad ning hindavad kohapeal, kas on vaja kiirabi kaasata.

Üheks selliseks näiteks tõi Vares juhtumi, kus Lasnamäel ründas noor naine teist inimest noaga. Naine on küll süüdiv, kuid sellel hetkel oli ta ebaadekvaatses seisus. Praegu on ta kohtu all ja esimene aste on oma sõna öelnud. Ekspertiis tuvastas, et juhtunu oli tegelikult tema senise pöörase elukäigu loomulik tulemus. Keeruliselt käitus ta juba seitsmeaastaselt, oma roll oli selles ka kodusel olukorral. Hilisemas eas on ta sageli tarvitanud kanepit ja kanget alkoholi. „Tõsi, sellele tütarlapsele oli varemgi psühhiaatrilist abi otsitud ja ka saadud, kuid keerulist käitumist ja alkoholiprobleeme see kahjuks ei lõpetanud,“ nentis Vares.

Mõne aasta eest märkasid inimesed Tallinnas Solarise keskuse juures justkui tardunult keset tänavat seisvat meest ja helistasid häirekeskusse. Väljakutsele reageerisid nii politsei kui ka kiirabi. Tuvastati, et inimene on vaimselt keerulises seisus, kuid teda polnud võimalik kuhugi n-ö ära anda. Lõpuks otsustati, et mees viiakse tema elukohta, Mahtra tänava sotsiaalmajja. Ent see oli viga, sest järgmisel hommikul leiti sellest hoonest laip. Seesama mees oli teisele elanikule üle saja noahaava tekitanud.

Viimasel ajal on Varese sõnul liiga tihti tulnud ette olukordi, kus meditsiinitöötajatelt negatiivse otsuse saanud ehk haiglaravile mitte kvalifitseerunud isikuga jääbki patrull üksi tegelema, sest näeb siiski, et temaga pole kõik hästi ja ta vajab abi. Lihtsalt koju viia teda ju ei saa, sest ta käitub ebaadekvaatselt. Seega, mida teha? Paraku polegi justkui midagi teha. Kui selline isik kuritegu toime pannud ei ole, siis teda kahtlustatavana kinni ei saa pidada. Kui ta joobes ei ole, siis ei saa teda ka kainestusmajja viia. „Seetõttu oleme viimasel ajal kasutanud korrakaitseseaduse paragrahv 46 alusel kinni pidamist, ehk kui isik on ohtlik iseendale ja teistele, siis viiakse ta kinnipidamiskeskusse. Seal on mingisugunegi järelevalve, inimene rahuneb maha, ja kui ta on hommikul sellest seisundist välja tulnud, läheb ta koju,“ rääkis Vares. Ta lisas, et mõnikord on politsei inimese siiski uuesti haiglasse viinud ja isik lõpuks sinna vastu võetud.

Varesel on tuua näiteid ka olukordadest, kus justkui on vajalikku abi saadud, ent ilma regulaarsete arsti visiitideta on asi võtnud pöörde halvema poole. Sügisel oli kaks eraldiseisvat juhtumit – üks Murastes, teine Koplis –, kus perepoeg tungis oma lähedastele noaga kallale. Vares märkis, et ilmselt „tänu“ neile rünnakutele said need täiskasvanud mehed alles nüüd õige diagnoosi.

Tänavu 2. juuli varahommikul teatas pealtnägija, et Tallinnas ühe poe ees on üks tundmatu noor naine, nimetagem teda Katriniks, kes ähvardab möödujaid nugadega ega lase inimesi kauplusse. Kohale saabunud patrull pidas Katrini kinni ja toimetas ta psühhiaatriakliinikusse, kuid seal teda sisse ei võetud. Patrull sai aru, et Katrin pole täie mõistuse juures, kuid midagi muud temaga teha polnud ja naine viidi koju. Kusjuures, patrullil kulus juhtumile seitse tundi ja 11 minutit ehk üle poole oma tööaega tegelesid nad sellega, et saada Katrinile abi. Samal ajal jäi nii mõnelegi teisele väljakutsele reageerimata, sest õhukeseks lihvitud politseil on patrullide arv piiratud.

Kaks päeva hiljem, 4. juulil, teatas üks autojuht, et Koppelmaa kandis keset tiheda liiklusega maanteed kõnnib palja ülakehaga noorem naine Pärnu poole, käed risti rinnal. Kohale saabunud patrull ja kiirabi toimetasid naise psühhiaatriakliinikusse. Tal oli diagnoositud isiksusehäire, kuid haigla oli ta vabastanud. Tegu oli sellesama Katriniga. Kui asja positiivsest küljest vaadata – seekord kulus patrullil juhtumiga tegelemiseks vähem aega, täpsemalt kaks tundi ja 36 minutit.

Nagu öeldud, saab joobes, agressiivse ja ebaadekvaatse isiku kainestusmajja viia ja sinna viiakse ka selliseid alaealisi. Seejuures on tingimus, et kohe, kui inimene kaineks saab, tuleb ta vabastada. See põhimõte aga võib negatiivseks osutuda, kui inimene viiakse kainenema võrdlemisi vara, näiteks kell 19 õhtul, või kui tegemist on noorega, kelle organism töötab alkoholi kiiremini läbi, ja tihti polegi võimalik inimest hommikuni kainestusmajas hoida.

„Aga kelle sa siis talle järele kutsud, kui saad aru, et teda pole endiselt võimalik ka koju viia, kuigi ta on kaine? Kodu tal tihti pole või pole ta sinna oodatud. Ka turvakodu sellist probleemset noort pigem ei taha, kuna siis ei suuda nad tagada teiste laste julgeolekut,“ nentis Vares.

Eesti psühhiaatrite seltsi juhatuse esimees Anne Kleinberg selgitas, et psühhiaatrid ravivad jätkuvaid psüühikahäireid ja järgivad väga selgeid põhimõtteid. Valvearst töötab kiiresti, sest otsustab kindlate kriteeriumite järgi. „Kui mis iganes ainest põhjustatud joobes ehk intoksikatsioonis ehk mürgistuses inimene vajab ravi, siis seda tehakse erakorralise meditsiini osakonnas (EMO). Kui joobes inimene ravi ei vaja, aga ei saa oma seisundi tõttu ühiskonna reeglite järgimisega hakkama, siis viibib ta kainenemiseni kainestusmajas, aga mitte raviasutuses,“ kirjeldas Kleinberg haiglate põhimõtteid. Ta selgitas, et psühhiaatriahaiglas ilmselgelt ravitakse psüühikahäiretega inimesi, ka väga rahutuid ja endale ohtlikke, kuid inimeselt vabaduse võtmine ja tema tahtest olenematu ravi on lubatud ainult väga selgetel näidustustel. „Alkoholi- või narkootikumijoobes inimesega ei saa sõlmida teadvast nõusolekust lähtuvat ravilepingut ega hinnata tema psüühilist seisundit, langetamaks tema suhtes tahtest olenematu ravi otsust,“ märkis Kleinberg.

Teisisõnu, inimese haiglasse vastu võtmiseks peab ta enne kaineks saama ning siis saab politsei tema kohta korduvat hindamist paluda. „Joobe ehk intoksikatsiooni möödudes saab inimest korrektselt hinnata ja pakkuda talle seda abi, mida tema psüühika vajab – algab näiteks psühhoosi, depressiooni või alkoholsõltuvuse ravi. Tulemusrikas ravi ja seeläbi saabuv muutus tervises eeldab sisulist ravikoostööd. See ei saa alata joobes,“ rõhutas Kleinberg.

Teemat laiendades leidis Vares, et sellisesse kohta võiksid saada omadega puntras inimesi tuua ka näiteks nende lähedased või sõbrad ehk see võiks olla justkui vaimse tervise EMO. Anne Kleinbergi sõnul mõistavad psühhiaatrid, et politseil on joobes ja rahutute inimestega keeruline, aga ta rõhutas, et erakorraline või vältimatu psühhiaatriline abi ei ole kainestusmaja analoog. Seejuures nõustus ta Varese välja käidud ideega, et keerulises olukorras inimestele võiks olla olemas mingi eraldi asutus.

Kriku kirjutas: ↑26 Sept, 2024 13:48

Veel mõne aasta eest tehtud fotodelt vaatavad need poisid vastu siirate lapsesilmade ja südamliku naeratusega. Üksvahe said neist otsekui gangsterid. Aga nad on ikka veel lapsed.

Alaealised Pärnumaa poisid vapustasid augusti lõpus Eesti üldsust. Kui ümberkaudsed elanikud Tammistes vaikses umbtänavas veel rahulikku ööund magasid, peksid poisid elajalikult surnuks 59aastase mehe – tema enda kodus. Vähe sellest: nad filmisid võika veretöö üles.

Kuigi 15- ja 16aastaselt ligimeselt elu võtnud poistel esines probleeme ning omavalitsustel ja ametkondadel oli nendega kokkupuuteid, ei osanud keegi, kellega Pärnu Postimees sel teemal suhtles, uneski näha, et nad võivad midagi niisugust toime panna.

https://parnu.postimees.ee/8103574/suur ... lapstapjad

Tasuline, kopeerima ei hakka.

Eile õhtul kella 20.30 ajal ründas viieliikmeline vene keelt kõnelenud noortekamp Tallinna kesklinnas linnaliinibussis 50-aastast meest, keda löödi näo piirkonda. Häirekeskusele saabus teade juhtunust kella 20.30 paiku. Bussijuht edastas, et kamp noori lõi bussis 50-aastast meest, kes sai viga. «Pärast seda hüppasid noorukid bussilt maha ja lahkusid. Esialgsetel andmetel oli rünnakuga seotud kolm meest ja kaks naist, kes rääkisid vene keeles,» ütles politsei- ja piirivalveameti (PPA) pressiesindaja Kerly Virk. Delfi kirjutas, et vahetult peale Vabaduse väljaku peatust läksid noored kallale võõrale mehele, kellel virutati klaaspudelitega ja vahejuhtumi käigus löödi mehel kulm lõhki.

Politsei edastas, et bussi turvakaamera salvestustelt vaadatakse lähemalt üle, et saada informatsiooni selle kohta, kuidas sündmused kulgesid ja kes on ründajad. «Kui keegi juhtus seda vahejuhtumit pealt nägema ja teab, kes meest lõid, palub politsei sellest numbril 112 teada anda,» lausus Virk.

Kaks aastat tagasi, 14. detsembri hommikul, mil majaesiseid katsid juba kõrged lumevallid, reageeris politsei suurte jõududega ühe Tallinna sotsiaalkeskuse üksuse väljakutsele. 9-korruselise helehalli kivimaja keldrikorruse koridori lõpus asuvast toast vastu vaatav pilt oli õõvastav: voodit, seinu ja kappi katsid verepritsmeid ning katkiste voodilippide all oli suur vereloik. Voodil oli 60-aastase Daniili (ohvri nimi muudetud – A. S.) surnukeha, keda oli esmalt pekstud, seejärel pussitatud üle saja korra kuni noa purunemiseni. Toona 27-aastane Valeri tappis oma toakaaslase Daniili niivõrd julmalt, et tema vigastuste loetlemine võtaks kogu lehekülje. Valeri pussitas vanemat meest vähemalt 15 minutit.

Miks Valeri Daniili tappis? Lihtne vastus võiks olla, et noormehele ei meeldinud, et toanaaber teda kamandas, segas ja köhis. Valeri sõnas kohtus, et talle tundus, et mehe tapmisest hakkas kergem nii temal kui ka ohvril. Samas ei leidnud ta, et oleks liiga raske teo toime pannud. «Vangla on väga tõsise karistuse jaoks. Üheks-kaheks aastaks – olgu –, aga kaheksaks? See on lihtsalt väga vastik,» rääkis tapja. Liitkaristusena mõisteti mehele siiski 14 aastat ja 8 kuud vangistust.

[...]

Ehkki eksperdid on leidnud, et Valeri sai väga hästi aru, mida ta Daniiliga tegi ja mis tapmise tagajärjed on, siis toimikust koorub välja seegi, et Valeril täheldati vaimse tervise probleeme juba aastaid. Näiteks viibis noormees paaril tapmisele eelnenud aastal korduvalt sundravil.

Minevikus Valeri ema ja isa pildil ei olnud, teda kasvatasid vanavanemad ning püsivalt hakkas ta õigust rikkuma juba 13-aastaselt: kuritarvitas erinevaid mõnuaineid, liigtarvitas alkoholi, istus korduvalt arestikambris. 2020. aastast liikus Valeri ühest kodutute varjupaigast teise ning sellest ajast peale ongi ta n-ö inimlikku kontakti saanud eelkõige meditsiini- või sotsiaalsüsteemilt.

Ehkki Valeri eluviis on kindlasti jätnud oma jälje, mainiti kohtutoimikus, kuidas mees tegi aastate jooksul häirekeskusesse rohkelt väljakutseid ning eksperdid on Valeri psüühikat hinnates leidnud, et ta tegigi seda teeseldes ja tähelepanu otsides. «Sest sellele reageeritakse. Ja tahtest olenematul ravil on talle tagatud täielik hoolekanne, tähelepanu, toetused. Ta käitumine on sihipärane. Pole teada, kas ta on päriselt psüühiliselt haige või üksnes simuleerib.»

[...]

Loo teeb sellegipoolest traagilisemaks ja tekitab küsimusi see, et Põhja prefektuuri isikuvastaste kuritegude talituse juht Hisko Vares on Postimehele varem rääkinud, kuidas päev enne veretööd sai politsei Valeri narkojoobe kahtluse pärast väljakutse. Kohale läinud patrull tundis, et olukord on kahtlane, ja kutsus kiirabi. «Tavaliselt teeb kiirabi patsiendi kohta kõne haiglasse, kirjeldatakse olukorda ja uuritakse, kas võetakse vastu,» rääkis Vares. Sel õhtul otsustati noormees psühhiaatriahaiglasse mitte viia, järgmisel hommikul leitigi sotsiaalmaja voodist juba üle saja noahaavaga laip.

Kriku kirjutas: ↑13 Dets, 2024 12:15Tattnokad kohtu all: https://www.delfi.ee/artikkel/120343101 ... d-kohtusse .

16-aastane K. K. ja 15-aastane D. M. K. on augusti lõpust saati olnud Viru vanglas vahi all süüdistatavatena Pärnumaal Tammistel toime pandud võikas mõrvas. K. K. kaitsja Toomas Metsma taotles nüüd oma kliendi vabastamist elektroonilise järelevalve alla, mida täna kohtus arutati. Sellega seoses andis prokuratuur kohtule teada, et noormehelt detsembris võetud narkootikumide kiirtest osutus positiivseks. Täpsemalt osutus kiirtest positiivseks kannabinoidide ehk THC suhtes, mis viitab kanepi tarvitamisele. Asja põhjalikumaks uurimiseks alustati kriminaalmenetlus.

Prokuratuuri pressiesindaja Kauri Sinkevicius ütles Delfile, et kinnipeetavalt võetud proov saadeti põhjalikumaks analüüsimiseks ekspertiisi, kus tehakse kindlaks, kas narkootilise aine tarvitamise kahtlus vastab tõele. „Kahtlustust kinnipeetavale praegu esitatud ei ole,“ märkis Sinkevicius. Kuidas pea neli kuud vahi all olnud K.K.-l võis õnnestuda vangimajas kanepit tarvitada, kohtule saadetud informatsiooni kohaselt veel teada ei ole. „Kui kahtlus osutub tõeseks, siis selgitatakse tarvitamiseni viinud asjaolud välja kriminaalmenetluse käigus,“ sõnas Sinkevicius.

Kriku kirjutas: ↑21 Dets, 2024 10:10

Kriku kirjutas: ↑13 Dets, 2024 12:15Tattnokad kohtu all: https://www.delfi.ee/artikkel/120343101 ... d-kohtusse .

16-aastane K. K. ja 15-aastane D. M. K. on augusti lõpust saati olnud Viru vanglas vahi all ..., et noormehelt detsembris võetud narkootikumide kiirtest osutus positiivseks. Täpsemalt osutus kiirtest positiivseks kannabinoidide ehk THC suhtes, mis viitab kanepi tarvitamisele. Asja põhjalikumaks uurimiseks alustati kriminaalmenetlus.

... Kuidas pea neli kuud vahi all olnud K.K.-l võis õnnestuda vangimajas kanepit tarvitada, kohtule saadetud informatsiooni kohaselt veel teada ei ole. ...

https://www.delfi.ee/artikkel/120345173 ... ega-vahele

Politsei pidas reedel Kohtla-Järvel kinni noormehe, kes tuli petukõne saanud eakalt naiselt ära tooma suurt sularahakogust. Kohtla-Järvel elav naine sai reedel kõne kelmilt, kes esitles end tema tütrena ning rääkis, et põhjustas liiklusõnnetuse, milles keegi sai viga. Selleks et pahandusi vältida, tulevat kannatanu kallis operatsioon kinni maksta. Naiselt küsiti selleks 30 000 eurot, millele saadetakse järele kontaktisik. Ukse taha tuligi raha järele mees, kellele naine raha üle andis. Politsei pidas kuriteos kahtlustatavana kinni 17-aastase noormehe.

Delfile kirjutas üks lugeja, kelle kirjeldusel kihutas veidi pärast 13.30 Keila poole musta värvi BMW, mil sabas mitu vilkuritega politseiautot. „Täna kella 13.30 paiku andis politseipatrull Tallinna ringtee 21. kilomeetril peatumismärguande kiirust ületanud sõiduautole BMW X5. Sõidukijuht eiras politsei peatumismärguannet, sõitis eest ära ja tekitas ohtlikke olukordi,“ ütles PPA pressiesindaja Martin Raid Delfile. „Tagaajamisse olid kaasatud mitmed politseisõidukid ning lõpuks õnnestus politseinikel juht Keila lähedal Karjakülas tabada.“ BMW roolis oli juhtimisõiguseta 17-aastane noormees, kes on ka varasemalt liiklussüütegude pärast politseile tuttav.

zephys kirjutas: ↑26 Dets, 2024 19:35 Aru ma ei saa, kuidas meie "kehvas" riigis pensionäridel need viiekohalised rahad otsa ei lõppe kelmidele andmiseks.