www.militaar.net

saaksid ehk eest kapildi teha? ja mõõdud ehk juurde

tudub jah 1 raudne kukega jahipüss aga pilti ja mõõte oleks vaja

Üheraudse jahika kabapoolne osa on see tõepoolest. Kas toru ka lähedal oli? Kui seda roostekäkki natuke elektrolüüsitada või oblikhappes leotada, tulevad ehk ka mingid märgid või graveeringud välja.

toru ei leidnud aga üks vindi jäänuk oli ka lähedal

siis võib seal lähedal veel kraami olla. vaja detekaga üle käia. keegi on oma arsenali kas ebaefektiivselt ära peitnud või mingil põhjusel lihtsalt utiliseerinud.

Jahikas ja vint lähestikku lõhnab natuke 1941. aasta suve järele. Ega selle leidmise koha peal kunagi mingit hoonet pole olnud? Nt. kuuri, küüni vmt.

ei olnud hoonet,pigem oli prügimägi,igast muud sodi oli ka

Aga mis relv sellel pildil võiks olla?
Sündmuskoht tundub olevat Ukraina, uksel on aastaarv 1934. Pilt ise leitud siit:
http://englishrussia.com/2012/10/24/sov ... ive-farms/

Kas tegemist pole mitte "frolovka", mis eesti keeles on tuntud ka "öövahipüssina" nimelise riistaga? Mosina vint, millel raud siledaks puuritud?

http://ww.album.ee/node/26447103/50296475 see alumine 1947 aasta oma

Leitsin koristamise käigus sellise luku osa,millega tegemist?

Pane pilte rohkem või saada need PS vast mingi cal .22?

Jaapani Arisaka 38

Pole militaarteemadega eriti kursis ja sestap küsiks, et mis hülsiga tegu on? Minu jaoks huvitav just seetõttu, et sein on kuidagi tavatult paks, mõõtsin supleriga 3,3 kuni 3,4mm. Meenutab pigem revolvri rauda kui hülssi, kuid on siiski hülss ju?

Sellise roostekäki juures on mõõtmistulemused muidugi kaheldava väärtusega. Ühest küljest roostetamine vähendab detaili läbimõõtu, teisest küljest aga rooste maht on suurem selle metalli mahust, millest see on moodustunud.
Igatahes 32-kaliibrilise sileraudse haavlipüssi rauaõõne mõõt on just 13,3 mm. Selle põhjal pakuks, et tegu salaküti aretisega, kes valmistas relvarauda siseraua ehk "sulase". Neid võis tal olla mitu. Laeti iga siseraud eestaetava relva kombel ja nendega omakorda laeti haavlipüss. Püssiraua "sulasest" ettepoole jääv osa toimis omamoodi summutina.
Väiksema looma laskmiseks kasvõi oma aknast kõlbas selline aretis küll ja naabrid või metsavaht tõenäoliselt pauku ei kuulnud.