www.militaar.net

Ukraina relvajõudude päeval, 6. detsembril 2024, näidati esimest korda uut relvasüsteemi Peklo (tõlkes Põrgu). Tegemist on uue rakettdrooniga, mille loomise ja kasutuselevõtu üksikasjad hoiti seni salajas. Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi avalikustas droonist tehtud fotod ja kinnitas, et seda on juba lahingutes katsetatud ning see on antud seeriatootmisse. Esimene partii anti relvajõududele üle ametlikul esitluspäeval.

Droon liigub kiirusega kuni 700 km/h ja selle tegevusraadius ulatub samuti 700 kilomeetrini. Arendajad on keskendunud selle kaitse tõhustamisele raadiosignaalide häirimise vastu, täpsuse parandamisele ja lõhkepeade arendamisele, et laiendada sihtmärkide valikut. Konstruktsioonilt meenutab Peklo tiibrakette, näiteks raketti Storm Shadow, ning lääne juhitavaid lennukipomme, millel on sarnane navigeerimissüsteem ja raketimootor. Samuti on droon sarnane varem esitletud Ukraina drooniga Paljanõtsja, kuid lisandunud on väline mootor ja drooni omadusi on parandatud.

Oluline uuendus seisneb selles, et Peklo ei pruugi olla mõeldud maismaalt startima, vaid stardib õhust, näiteks ründelennukite või hävitajate pardalt. See muudaks Ukraina relvajõudude jaoks süsteemi unikaalseks ja tähistaks uut lähenemist droonide sõjategevuses kasutamisele. Drooni on Ukraina tootjad välja arendanud rekordilise kiirusega, alla ühe aastaga, ja selle lahinguvõimet on juba edukalt tõendatud.

Kas sellistele relvadele, nagu Paljanõtsja ja Peklo, võib prognoosida suurt tulevikku?

Kuidas seda öelda... Asi on selles, et sellisel relval on tulevik, kui see on odav. Kuid need droonid ei ole odavad. Rakettmootor on juba väga suur komponent ja ilma lisasihtimissüsteemideta on raske saavutada suurt efektiivsust.

Näiteks kui soovitakse tabada sihtmärki nagu praegu, kui tulistame Krimmi poole. Kui me saadame välja neli raketti, siis venelased suudavad neist kaks alla tulistada, kuid kaks tabavad sihtmärki. Seda on näidanud näiteks Storm Shadow’de kasutamine. Kui kasutaksime droone, siis sihtmärgi tabamiseks oleks vaja välja lasta 15–20 drooni.

Tulevik oleneb sellest, kas meil õnnestub viia edukalt läbi vastase õhutõrjesüsteemide mahasurumise operatsioonid (SEAD – Suppression of Enemy Air Defenses). Sellisel juhul saaks droonikaotusi vähendada ja nõrgema õhutõrjega objektide vastu oleksid need tõhusad. Näiteks kui Venemaa sõjatehased ei ole kaetud raadiosignaalide häiretega või isegi siis, kui nad on kaitstud raadiosignaalide segajatega, kuid droonid on selliste segajate puhul vastupidavad, saaks nad sihtmärkideni jõuda GPS-i ja satelliitnavigatsiooni abil.

Praegu on probleem selles, et vastane moonutab satelliidisignaale, nii et droonid ei suuda oma täpset asukohta määrata ja võivad sihtmärgist mööda lennata. Kui droonidel oleks süsteem, mis on sarnane venelaste Kometa-M-i süsteemiga, mis on suhteliselt vastupidav raadiosignaalide häirimisele, siis oleks vaja väga keerulisi algoritme ja mitmekanalilisi häireid, et drooni kursilt kõrvale juhtida. Selliste süsteemidega droonid suudaksid oma sihtmärkideni jõuda või olla tõhusad vähem kaitstud objektide vastu.

Kuid kõik see eeldab, et nende droonide hind ei ole liiga kõrge. Kui nad ei ole liiga kallid, siis võiks neil olla suur tulevik.

Paljudes piirkondades ründavad Vene väed mitte soomukitega, vaid sõiduautode, Žigulite, Kalinade, Buhankade ja elektritõukeratastega.

Ellujäävus pärast FPV droonilt tabamust on minimaalne, kuid soomusmasinate rindelt kadumise tõttu pole Vene vägedel enam muud valikut. Paraku võimaldavad sellised rünnakud koos õhupommitamise ja suurtükiväe mitmekordse üleolekuga vaenlasel siiski üha sügavamale, ehkki suurte kaotustega, edasi liikuda.

Fucs kirjutas: ↑24 Dets, 2024 22:29 Soomustatud kergem lahingutehnika tundub hakkabki otsa saama. Arvutused siis väga ei valetanudki...

UKR opinfo kanalid märgivad täna ära, et

Paljudes piirkondades ründavad Vene väed mitte soomukitega, vaid sõiduautode, Žigulite, Kalinade, Buhankade ja elektritõukeratastega.

Ellujäävus pärast FPV droonilt tabamust on minimaalne, kuid soomusmasinate rindelt kadumise tõttu pole Vene vägedel enam muud valikut. Paraku võimaldavad sellised rünnakud koos õhupommitamise ja suurtükiväe mitmekordse üleolekuga vaenlasel siiski üha sügavamale, ehkki suurte kaotustega, edasi liikuda.

Fucs kirjutas: ↑24 Dets, 2024 22:29 Soomustatud kergem lahingutehnika tundub hakkabki otsa saama. Arvutused siis väga ei valetanudki...

Võib-olla andis Putin väejuhatusele korralduse Pokrovski(ja kindlusasulate) vallutamist edasi lükata, et jätkata edasitungimist üle lagedate põldude ja väikeste asustatud piirkondade..

Fucs kirjutas: ↑25 Dets, 2024 12:15 Lgovis lasti rakettidega juppideks VF 810. merejalaväebrigaadi komandopunkt/staap

Eilne ISW teadis, et T-90 olevat otsas, T-80 praktiliselt otsas. Enamus T-72(vanemaid), T-64/62, T-54/55 olevat siiski alles.

Venemaal on ainult üks ettevõte, mis toodab tanke nullist. See on Uralvagonzavod. Ja see toodang on T-90 tankid.

Kui ülaltoodud numbrid vastavad enam-vähem oma suurusjärkudes tegelikkusele, siis on VF 21.10.2024 seisuga ära kulutanud ca 66% oma enne täiemahulise sõja aegsest + juurde antud tankibaasist, peaaegu kogu oma lahingumasinate/soomukite varud (st. et praktiliselt ainus täiendus on see, mida juurde toodetakse ja/või nt. Valgevenest saadakse)....

https://ukrainawar.blogspot.com/2024/10 ... ikate.html

Russia's aviation authority, Rosaviatsia, announced the temporary closure of five airports on Thursday. This includes all four Moscow airports and one in Kaluga, located 160 km southwest of Moscow. The reason for the closures was not disclosed by the aviation watchdog.