Kas pole äkki võimalik, et mõnel oli NLiidus tõesti parem elada.....??
Näiteks lumpenproletarjaadil, kes ei nõua erilist ja rahuldub piskuga...
(No millises ühiskonnas oleks võimalik niimoodi praaki ja tööluuse teha, juua täis peaga tööle ilmuda jne.)
Kes pole ise suutelised midagi saavutama ja näevad heameelega, et teistelgi teed kinni on...
Samuti kõik need kadedad ja väiklased inimesed, kes pealekaebamist au sees pidasid.
Või need, kes tänu olemasolevatele tutvustele/sidemetele end sotsiaalsel tasandil teistele ülevalt alla vaadata said.....Jama küll, kui kunagi, resto uksehoidjana olid tõeline kunn, nüüd vaid teenindaja, kes kundedele ette ja taha naeratama peab....Teeb ikka tigedaks, veel enam nostalgiliseks...
VanaUnt kirjutas:Kõik on suhteline, mul on hea tuttav USA-s. Sündinud minuga samal aastal, väliseestlane, õppinud seal, töötanud seal, teeninud välja USA pensioni, küsimusele, on ta õnnelikum, kui mina vastas ta , et minul on olnud palju huvitavam elu. Mina olevat näinud suuri asju, mida tema ainult infoallikatest nägi. Tema ei oskavat pooltki seda, mida mina, mis ma oskasin talle öelda?
Kuidas see vana hiina needus kõlaski? Et sa elaksid huvitaval ajal.
Lemet kirjutas:80-ndate lõpus tootis ju Narva "Baltijetsi" tehas Eestis loodud kooliarvutit "Juku", tea, kas sellest ilmaimest ka kuskil mõni säilinud on? Vähe lugemist selle loomisest...
Too, lingis viidatud ja kirutud KR580 oli nagu oli. Kuulujuttudes väidetavalt kloonitud 8080'st mikrofreesimise teel (tänasel päeval mõeldamatu), mitte legaalsel teel omandatud. Jah, kvaliteet jättis soovida. Eriti Z80 kõrval. Kuid ilmselt oli siin tegu sama tüüpilise nõuka olukorraga, kus plaan tuli täita ja selleks läksid lõpptoodangusse plaani kõrbemisel ka sellised poolpidused tooted. Teatavasti on kiibitootmises praagiprotsent üsna kõrge. Nii mõnigi eksemplar töötas üllatavalt korralikult.
Samas, kui palju on selle vidina peale kõikvõimalikke töid kirjutatud kunagises Tipis.
OnuEnn kirjutas:"mina tean vaid ühte arvutialase koolitusega inimest, kes selle (küll kõvasti tuunitud versiooni) suutis poolenisti põlve otsas valmis teh"
üks mu hea tuttav ehitas nii rk86 kui spectrumi täpselt sedasi põlveotsas valmis, ise söövitas trükiplaadi ja ise programmeeris rom-i, reakaupa tumbleritega sisestades. kui midagi nihu läks, siis arvutuskeskusesse uv-lambi alla kivi kustutama ja uuele katsele.
mina läksin kergema vastupanu teed ja ostsin, hiljem küll veidi kohendades ja täiustades. aga lõpuks ei olnud midagi teha, jäi see nii-seitsmekümnendatest pärit spectrum vedelema ja asemele tuli 286. olgem ausad, peale mängimise ja mõningase programmeerimise harjutamise polnud nende koduarvutitega mitte midagi teha.
aga ma ei näe jätkuvalt selles kõiges mingit n-liidu teenet.
Nn opsüsteem ilmus, täpselt enam ei mäleta, kas Radio's või MK's, 16'kümnendikkoodis ajakirjas trükituna. Seega sisestamine oli omajagu akrobaatika küll. Tänasel kahe-hiirekliki-põlvkonnal on seda veidi keeruline mõista.
Näiteks lumpenproletarjaadil, kes ei nõua erilist ja rahuldub piskuga...
(No millises ühiskonnas oleks võimalik niimoodi praaki ja tööluuse teha, juua täis peaga tööle ilmuda jne.)
Sellise seltskonna jaoks vaevalt üleüldse riigikorral erilist vahet on. Praagitegijast luusijal polnud paljudes ettevõtetes ka toona kohta, pigem oli see aeg nende jaoks vaata et karmimgi kui tänane, seevastu joodikust kuldsete kätega spetsi , kes oma töömeheteed alustas 70-ndate keskel, kantakse ka tänasel päeval mõnes kohas pilpa peal. Konkreetse seltsimehe suhtumist võib kirjeldada klassikalausega "Jõin siis, joon praegu ja joon tulevikus ning teie, raisad, jäätegi mu sabas käpuli käima ja mind lunima." Ja ei saa salata- käiaksegi. Miks? Tootmisjuht väidab, et teist selliste oskustega nägu pole kuskilt võtta...Muideks- kuidas suhtuda väitesse, et töödistsipliin oli ettevõtetes 40-50 ndatel elik siis hullul ajal tänase päevaga võrreldes nigelam. Kui süsteemide erinevusest rääkida.
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...
Einoh, see lumpenprolede klass eksisteerib ka täna, tänu sellistele ongi Savieedik oma võimu surmani Tallinnas tsementeeriunud (kui just KOV valimissüsteemi ei muudeta samasuguseks Riigikogu valimistega).
Lihtsalt praegu on harjukeskmisel inimesel oma tubliduse eest võimalik saada märksa rohkem hüvesid kui ENSV ajal. Kuid ei saa ka kuidagi väita,et napsuvabad ja aktiivsed töötegijad sellel ajal kartulikoori söönud oleks. Kes ehitas õhtuti kellelegi maja, kes remontis asutuse garaazis lisateenistuseks teiste autosid jne jne. Võimalusi oli rikkalikult.
Tollal ja praegusel ajal on ka see ühine joon, et oli palju inimesi, kes arvasid, et "keegi" peab nende eest tegema.Ja kui kellelgi midagi paremini on, on see varastatud, partei abil saadud vms...
See, mida corvus plämab, et NSVL-s oli kõik kole sitasti ja seepärast kõik jalga lasidki, on labane pooltõde. Ei olnud lihtsalt see nii. Miks asi laiali jooksis oli see, et omaette oli palju parem ja rohkem võimalusi kui tiblastanis. On teatud asjad, mis olid ENSV-s paremini ja on palju asju (rohkem kui ENSV-s) mis on meil paremini.
Väita, et NSVL süsteemis polnud mitte midagi paremini saab vaid päris loll või ignorant.
Näiteks relvajõudude teemaline tegevus oli selgelt paremini tagatud/finantseeritud ja kaadrisõjaväelaste staatus oli siis selgelt prestiizikam kui seda on täna. Hetke valguses - eksisteeris täiesti toimiv eluasemeprogramm, ehitati terveid elamurajoone ja teenistusse asujale oli üldjuhul elamispind ka tagatud. Ühiskondlik pingutus, mis nt kaitsevaldkonnas tehti, oli selgelt üle sellest, mis meil täna on ning ärge nüüd tulge rääkima, et seda ainult sunniga tehti. Meil nt pioneeriks astuma ei sundinud ega keelitanud keegi, mindi juba seepärast, et see tegevus oli ühiskondlikult hästi motiveeritud (laagrid, üritused-värgid) ja punapläma oli tegelikult seal väike murdosa. Sama oli ka nende ALMAVÜ-de värkide kohta -sinna ei mindud mingite punaideaalide, vaid poistele huvipakkuva tegevuse pärast (oli moekas nt motoklubis käia).
Tänane elu on palju parem, kahjuks aga teatud asjad on seekäigus ripakile jäetud või visatud labaselt "laps koos pesuveega" üle parda. Toimiv massispordisüsteem ja kehalised normid koolis ei teeks ka täna midagi paha. Või massiline militaaralade propageerimine - me pole isegi täna suutnud riigikaitseõpet kõikidesse koolidesse viia, see on vabatahtlik koos igasugu usuõpetuse-jamaga ja selle finantseerimisest (võrreldes omaaegse sõjalise algõppe+ALMAVÜ süsteemiga) ei hakka parem rääkimagi.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
"Nn opsüsteem ilmus, täpselt enam ei mäleta, kas Radio's või MK's, 16'kümnendikkoodis ajakirjas trükituna"
radio ja binaarkoodis kenad pikad tabelid. sisestamine käis samamoodi, 8 tumblerit koodirea valimiseks ja nupp "sisesta" kõrval.
selle koha peal on passlik meenutada aega, kui veel a. mägi delfi arvutirubriiki toimetas ja seal kommentaariumis sõna võtsid reaalsed inimesed, mitte brändisõltlastest lahmijad.
üks lugu puudutas sedasama mikroprotsessorite kloonimist, kuskil 286 peal tõstnud nõukogude insenerid küpad püsti ja teatanud, et liiga tihe, pole korratav.
teine lugu oli tolleagne tuntud küsimus, kuidas tuleb 32-bitine (protsessor) nõukogude liitu? ikka tiibraketiga.
tommy kirjutas:Kas pole äkki võimalik, et mõnel oli NLiidus tõesti parem elada.....??
Näiteks lumpenproletarjaadil, kes ei nõua erilist ja rahuldub piskuga...
(No millises ühiskonnas oleks võimalik niimoodi praaki ja tööluuse teha, juua täis peaga tööle ilmuda jne.)
Kes pole ise suutelised midagi saavutama ja näevad heameelega, et teistelgi teed kinni on...
Samuti kõik need kadedad ja väiklased inimesed, kes pealekaebamist au sees pidasid.
Või need, kes tänu olemasolevatele tutvustele/sidemetele end sotsiaalsel tasandil teistele ülevalt alla vaadata said.....Jama küll, kui kunagi, resto uksehoidjana olid tõeline kunn, nüüd vaid teenindaja, kes kundedele ette ja taha naeratama peab....Teeb ikka tigedaks, veel enam nostalgiliseks...
Ja no parteigenossedest ei tasu rääkidagi.....
+1
Hakkab ilmnema arusaam, et kõik on suhteline ja subjektiivne. Mitte ei ole nii, et "minul on nüüd hea, enne oli paha - järelikult kõik oli enne paha ja nüüd on hea".
Tegelikult juba vanasõnagi ütleb - pole halba ilma heata, filosoofiast rääkimata. Mõni asi, mis praegu on "hea" on teisest küljest ka halb, ja nii on ka ennegi olnud. Ilmselt väitlemisloogikud tahaksid selle peale "head ja halba" kaaluma hakata ja siis väita - midagi head ei olnud, sest halb kaalus asja tugevalt üle, või siis vastupidi.
Hakkab ilmnema arusaam, et kõik on suhteline ja subjektiivne. Mitte ei ole nii, et "minul on nüüd hea, enne oli paha - järelikult kõik oli enne paha ja nüüd on hea".
Tegelikult juba vanasõnagi ütleb - pole halba ilma heata, filosoofiast rääkimata. Mõni asi, mis praegu on "hea" on teisest küljest ka halb, ja nii on ka ennegi olnud. Ilmselt väitlemisloogikud tahaksid selle peale "head ja halba" kaaluma hakata ja siis väita - midagi head ei olnud, sest halb kaalus asja tugevalt üle, või siis vastupidi.
++++1
Siin üks mees kirjutabki, et tema kalalaeval raviti ise tripperit, järelikult oli suguhaigustega asi pahasti. Või nende kooli varjend oli haisev uppuv kelder, järelikult oli tsiviilkaitse pakasuhha.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
see iseravimine oli ikka väga levinud, kesse ikka tahtis dispanserisse arvele sattuda. tuttava arsti või kelleiganes ikka leidis, kelle käest medikamenti saaks.
see iseravimine oli ikka väga levinud, kesse ikka tahtis dispanserisse arvele sattuda. tuttava arsti või kelleiganes ikka leidis, kelle käest medikamenti saaks.
Isiklikud kogemused?
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...
Tripperiteemat, millega valdav iseravimine käib, ei saa muidugi representatiivse näitena tuua, sest seda loetakse tegelikult kergeks haiguseks, mida võimalik suht lühiajalise kuuriga edukalt ravida. Sellisel juhul võib arvata, et ka arst annab retsepte kergemini välja. ENSV ajal käisid isegi süstlad ja nõelad apteegist retseptiga, rääkimada antibiootikumidest, seetõttu arvan, et see ei saa väga massiline olla. Ise ma arvan, et ju need ravisid, kel midagi karta oli - üleaisa lööjad, mahakirjutamist kartvad mehemehed jne. Kindlasti see eksisteeris ja oli võimalik.
Täna on antibiootikumide kättesaamine märgatavalt lihtsam, see on võimalik ilma mingi retseptita, kui leiad õiged kontaktid ja oled valmis 2-3 kordset hinda maksma. Mitte ainult antibiootikumid, vaid ka tugevatoimelised psühhotroopsed asjad jne. Isegi Pealtnägijas sellest saade olnud.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Minu elus jäi õnneks kahendkood ja see Juku-porr vahele, ühel hetkel tuli minna juba Windowsi kursusele ja ega vist tavakasutaja suurt kaotanudki.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Trumm kirjutas:seetõttu arvan, et see ei saa väga massiline olla.
Ei olnudki, seda juttu võivad ju mõned asjast kaugel seisnud või konkreetse ühe juhtumi baasil järeldajad ajada, fakt oli aga see, et ükski tohter või laiemalt meditsiinitöötaja selle asjaga kergekäeliselt ei riskeerinud. Sest ALATI jäi võimalus, et keegi nakatunutest satub ametliku meditsiini vaatevälja, peab andma proove, närv ei pea vastu ning süsteemiväline abistaja võeti koos vastavate tagajärgedega vahele. Corvus ja onu Enn oma üksikjuhtumitega- teada on üksikjuhtumid, mil inimesed on suurest kõrgusest kukkudes ellu jäänud. Hakkame väitma, et nii ongi- reeglina jääb kõrgelt ilma varjuta kukkuja ellu? Või jääb neist suur enamus ellu??
Viimati muutis Lemet, 17 Aug, 2012 11:43, muudetud 1 kord kokku.
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...
Mitte ei ole nii, et "minul on nüüd hea, enne oli paha - järelikult kõik oli enne paha ja nüüd on hea".