www.militaar.net

Ma ka ei saa aru, miks langus peaks aeglane olema. Haige on nakkav kergetel juhtudel keskmiselt 10 ja rasketel juhtudel keskmiselt 20 päeva: https://en.wikipedia.org/wiki/Coronavirus_disease_2019 Suur osa rasketest haigetest ei patseeri aga ringi.

Meil oli kolde allikas samasugune, lasteaias oli, laps tõi koju, töötaja nakatus asümptomaatiliselt ja nakatas kõik kokkupuudet omanud kah. Teise töötaja kaudu on juba 2 napikat olnud, palusin tal enne asjade paranemist kontrorisse mitte ilmuda, et sama ahel ei korduks.

ilmselt jääme aegade lõpuni vaidlema, kas piirkondlikud piirangud oli mingi võluvits, millega uus valitsus oleks pidanud edasi minema. Kriitikud on öelndud, et just nende abil tassisid idavirulased ja harjumaalased viiruse üle Eesti laiali. Teist korda sama idiootsust kindlasti teha ei maksaks. Lisaks veel karjuv ebaõiglus, kus nt Laulasmaa spa oli kinni (sest mõni km Harjumaal sees) aga mõni linnale lähemal olev SPA juba lahti, kuna paiknes parasjagu teises maakonnas.
Piirkondlike piiranguid on mõistlik rakendada ainult koos liikumispiirangutega. Muidu annab see loodetule vastupidise tulemuse.
See, et ülinakkav Briti tüvi oli Eestis segamatult saanud toimetada juba mitu kuud oli kõigile osapooltele üllatus ja tagantjärgi tarkus. Ei teadnud seda veebruaris Ratas, Kallas ega Teadusnõukoda.
Isiklikult arvan, et kõige fataalsem eksimus oli piiranguteta koolide taasavamine - nt Reaalkoolis on gümnaasiumi klasside suurused 35-40 õpilast, maja ise "tagasihoidliku" ventilatsioonisüsteemiga. Siin tuleb tehtud vigu vältida (osaliselt juba tehtud läbi õpetajate vaktsineerimise) ning suunata fookus paremale õhuvahetusele ja koolimajade ühtlasemale koormamisele üle terve päeva.

---

See, et üldine testimise number kevad-suve saabudes alla läheb on ju täiesti loomulik. Suurem ülemiste hingamisteede haiguste hooaeg hakkab mööda saama ja sellega seoses sümptomaatilist testimist (nt tavalised külmetussümptomid, mille korral perearst kohe ka COVID testile suunab) tulebki vähem.
Ehk testimismassi enamust hakkavad moodustama lähikontaktsed jm, kes suht suure tõenäosusega nakatunud.
---

On huvitav jälgida, kuidas viirus/haiglasse sattumise statisika on muutunud suursaartel. Hiiumal-Saaremaal on 70+ vanuserühmast vaktsineeritud juba ca 70%. Kuuldavasti pidi Kuressaare haigla oma COVID voodikohti juba koomale tõmbama, sest vajadus nende järgi on drastiliselt vähenenud.

---

gooligan kirjutas:ilmselt jääme aegade lõpuni vaidlema, kas piirkondlikud piirangud oli mingi võluvits, millega uus valitsus oleks pidanud edasi minema.

Küsimus ei ole selles, vaid piirangute ühtlustamises leevendamise poole. Oleks tulnud nii ühtlustada nagu seda praegu tehti.

Lutsar väitis et kui testide arv suureneb, siis % langeb. Ei lange.
Praegu võib heal juhul öelda et on platoo, sest % on 20 tuuris juba pikka aega.

Piirkondlikud piirangud olid suurim lollus mida teha sai, kuna inimesed kogunesid lihtsalt tihedamalt. Lisame sinna koolivaheaja ja.. siililegi selge.

Aga see et Briti tüvest "ei teatud" on kompetentsi küsimus - analüüse oleks pidanud tellima ja siis oleks teadnud.

Kallasel on sama probleem kui Rattal - probleeme lahendatakse poliittehnoloogiliselt ja PRiga. Seepärast ma varem paar positiivset sõna Ligi kohta ütlesingi et ta vähemalt ei aja mingit PRi vaid tal on oma seisukoht, mis siis et loll ja vale seisukoht

Koolide osaline ja piirkondlik avamine koroonarännet kaasa ei tooks, kuid see paneb lokaalse kolde õitsema, tulemuseks olukorrad, mida akf kraal ja Kapten Trumm kirjeldavad. Õppejõud saavad vaktsineeritud, aga lastevaktsiinid on alles tuunimisel. Jama seis, aga koolide avamisele esmajärjekorras tasuks mõelda küll.

Pos % langus testide arvu kasvus on iseenesest loogiline.
Et % ei lange, tuleb sellest, et teist samapalju juhtumeid jookseb radari alt läbi, testimisel leiab kerge vaevaga uusi.
Selleks, et me saaks % langema, peab ilmselt testima 10-20 tuhat inimest päevas.
Kui testida 10 tuhat, siis erilise kahtluseta sisustab täna ka 2000 ära.
Aga praegu paistab juba ära slaavilik bravuur (miks selline asi soomeugrilasel), et kui saaks, siis muudkui avaks riiki.
Peaministri jutus ma pole seni tajunud seda, et ta saaks selgelt aru, et olukord piirangute tõstmisel on kardinaalselt erinev aasta tagusest.
Loodan, et ta seda taipab vähemalt.

Runkel kirjutas:Koolide osaline ja piirkondlik avamine koroonarännet kaasa ei tooks, kuid see paneb lokaalse kolde õitsema, tulemuseks olukorrad, mida akf kraal ja Kapten Trumm kirjeldavad. Õppejõud saavad vaktsineeritud, aga lastevaktsiinid on alles tuunimisel. Jama seis, aga koolide avamisele esmajärjekorras tasuks mõelda küll.

Üldiselt ei juhtu meil midagi katastroofilist, kui praegu koolis käijad käivad peale pandeemia kokku kukkumist pool aastat kuni aasta kauem koolis.
Kui meil aga pole enam raha või kraanist vett ei tule, on probleem palju suurem.

Kapten Trumm kirjutas:
Teine probleem on praegu lasteaiad. Sinna toomine käib endiselt vanema rikutuse tasemelt ja seda probleemi ignoreeritakse igal pool - vastus on tavaliselt stiilis "mingit Põhja-Korea stiilis kontrolli me ei tee". Praegu näevad ettevõtjad kurja vaeva, et piirata nakkuse tööle sissekandmist, lasteaias käiv laps on üks täiesti toimiv kanal selleks.

Lapse lasteaeda mitteviimine tähendab aga automaatselt, et üks vanem peab töölt koju jääma, palgata.

Ei pea.
Jutt pole olnud lasteaia sulgemisest, vaid selge joone vahele tõmbamisest - kel on hädavajadus ja kel mitte.
Kuna valitsus pole suvatsenud teha enamat umbmäärasest jutust, siis ka KOV-id ei taha seda kontrollida (pole alust ka).
Tulemuseks on, et lasteaeda laekub hulk mugavushoiu lapsi, mis tõstab nakkusleviku probleemi ulatust (sinnamaani välja, et samade mugavushoiu kasutajad saavad sedakaudu viiruse endale koju, mis muudab selle kodus töötamise mõttetuks).

Runkel kirjutas:Koolide osaline ja piirkondlik avamine koroonarännet kaasa ei tooks, kuid see paneb lokaalse kolde õitsema, tulemuseks olukorrad, mida akf kraal ja Kapten Trumm kirjeldavad. Õppejõud saavad vaktsineeritud, aga lastevaktsiinid on alles tuunimisel. Jama seis, aga koolide avamisele esmajärjekorras tasuks mõelda küll.

Võtad abituriendid ette ja süstid nende vanemad ära koos vanemate pereliikmetega ja siis lased gümnasistid kooli.

Kapten Trumm kirjutas:Ei pea.
Jutt pole olnud lasteaia sulgemisest, vaid selge joone vahele tõmbamisest - kel on hädavajadus ja kel mitte.
Kuna valitsus pole suvatsenud teha enamat umbmäärasest jutust, siis ka KOV-id ei taha seda kontrollida (pole alust ka).
Tulemuseks on, et lasteaeda laekub hulk mugavushoiu lapsi, mis tõstab nakkusleviku probleemi ulatust (sinnamaani välja, et samade mugavushoiu kasutajad saavad sedakaudu viiruse endale koju, mis muudab selle kodus töötamise mõttetuks).

Kuidas see joone tõmbamine ja kelle poolt peaks sinu arvates käima? Ja kas "hädavajadusega" lasteaeda viidud lapsed ei nakatu ja ei kanna viirust edasi?

Hädavajadusega lapsed on kaalutletud risk.
Mugavushoiu lapsed on aga mõttetu risk.
Pealegi sõltub sündmuse (nakatumine) tõenäosus tublisti grupi arvukusest.

Selle joone tõmbamisega saab olema aga raskusi. Nimelt pole Eestis isegi siiamaani selgeks suudetud teha, mis on elutähtis teenus (see selgitabki, mis õpetajad on vaktsineeritud, aga elektri ja veevärgi mehed mitte). Saati siis suudetakse kuidagi kategoriseerida, kellele pakutakse lasteaiakohta ja kellele mitte.

Kapten Trumm kirjutas:
Selle joone tõmbamisega saab olema aga raskusi. Nimelt pole Eestis isegi siiamaani selgeks suudetud teha, mis on elutähtis teenus (see selgitabki, mis õpetajad on vaktsineeritud, aga elektri ja veevärgi mehed mitte).

Kui sulle selle erisuse erinevustest arusaamine raskusi valmistab, siis pole mõtet üldse edasi postitada.

Kapten Trumm kirjutas:Ei pea.
Tulemuseks on, et lasteaeda laekub hulk mugavushoiu lapsi, mis tõstab nakkusleviku probleemi ulatust (sinnamaani välja, et samade mugavushoiu kasutajad saavad sedakaudu viiruse endale koju, mis muudab selle kodus töötamise mõttetuks).

Trummiga nõus aga päris üldistada ei saa. Igat juhtumit tuleks eraldi vaadelda.
Minu lapse lasteaia direktor ütles, et eelmisel kevadel nt mõni lapsevanem viis ikka lapse lasteaeda, kuigi ise istusid nad kodus. Olgugi, et kodukontorit ei teinud. Põhjendus oli, et lapsel on kodus igav.
Sellised juhud tuleb ellimineerida. Eelnevalt olen kirjutanud, et kodukontorit teha kui laps on kodus on keeruline aga saaks ka siin organiseerida. Kui ikka väga kiire ja vaja siis saab lasteaeda viia aga kui kergem periood siis tuleb kodus hoida. Juhul kui tõesti mõlemad lapsevanemad teevad tööd kus peavad kohapeal olema siis loomulikult tuleb laps lasteaeda viia.