www.militaar.net

Huvitav areng. Iisrael müüb Marokole ja ühele Euroopa riigile sadu Merkava II ja Merkava III tanke. USA toetab tehningut. Arvatavalt annab Maroko oma T-72, T-80 tankid Ukrainale vastutasuks.
2 unidentified European countries, with US backing, are reportedly set to purchase hundreds of old Merkava II and III tanks from Israel.

I have a notion about where these tanks might end up, or at least where the tanks they'll be replacing will end up.
https://twitter.com/Ayei_Eloheichem/sta ... 7839641600

Suurtehing tanki- ja lahingumasinate tootmises. KMW ja Nexter ühendavad jõud. Uus kaubamärk on KNDS.
MGCS-developers KMW and Nexter double down on their partnership:

"In future (sic), Krauss-Maffei Wegmann, Nexter and their subsidiaries will appear exclusively under the single brand KNDS."
https://twitter.com/AlexLuck9/status/16 ... 0600900608

mart2 kirjutas: ↑15 Juun, 2023 15:59

Kapten Trumm kirjutas: ↑14 Juun, 2023 12:59 ... Ka see veel, et eksootikat (vintraudne 120 pearelv) pole arukas omada, kui muu valge maailm kõik sileraudse peal. Kui lisada siia veel Challengeri mikroskoopne tootmismaht, siis on see ju lausa eksootika ruudus.

Peaks ikka enne lauaga lapiti löömist uurima, et "miks?".
- Vintraudne kahel põhjusel: algul loodeti, et sama pearelv läheb ka CH1-le ning lisaks annab see võimaluse lasta HESH -mürske, mida teiste tankidega ei saa kasutada. CH-1 moderniseerimisest hiljem siiski loobuti.
- Esmane hinnang oli, et turule tuleb rohkem toodangut ja see annab vintrauale sama hulga kasutajaid kui sileraudsetel. Äriplaanid alati ei õnnestu. Viimast näitab suuresti PzH2000 turu võrdlus näiteks K9-ga.

Otsuseid tuleb vaadata nende langetamise ajas, mitte tänaste teadmistega. Analüüsimine tänaste olukordadega aitab vältida uusi vigu...

See võiks kõige õige olla, kui jätta kõrvale asi nimega MBT-70 ehk Saksa-USA ühisprojekt 1960ndatest uue põlve ühistanki loomiseks. Kui see "ühisosa" läbi sai, siis läksid osalised oma teed, üks ehitas saadud lahenduste pealt Leopard II ja teine Abramsi. Enamvähem ainus ühine asi, mis jäi, oligi mingi kõrvalarengu raames loodud Rheinmetalli L44 sileraudne 120 mm pearelv. Selles kontekstis (nii enne kui peale lahutust) polnudki inglastel midagi erilist loota, sest külma sõja aegsed Lääne-Saksamaa ja USA olid ikka ülitõsised tankitootjad, kellega GB-l polnudki kunagi võimalust sammu pidada. Kuna ka NSVL oli juba T-62ga läinud sileraudse pearelva teed, siis tankiehituse üldise suund oli üsnagi selge.

Vintraude vs sileraud. Seal on tegelikult mitu erinevat teemat, miks ühte või teist eelistada. Ning ka erinevad lahendused kuidas ühe või teise puudusi korvata.

Sileraudne kahur võeti tankides kasutusele eelkõige kumulatiivmürskude tõttu. Mürsu kiirel pöörlemisel on kumulatiiveffekt enamvähem null. Vastus oli, et kumulatiivlaeng pandi vintraudsetel kahuritel muu mürsuga seotuks kuullaagritega. Mürsk lendas kahuritorust välja kiirelt pööreldes, aga kumulatiivpea tänu inertsile tegi vaid aeglaseid pöördeid ning sihtmärki tabades toimis.

Vintraudne kahur on suurtel distantidel sileraudsega võrreldes täpsem. Selle probleemi lahendamiseks loodi sileraudsetele stabiliseerivate pindadega mürsud. Mürsu väljumisel kahuritorust avanevad neli stabilisaatorit, mis aitavad mürsul kursil püsida.

Tänapäeval kõvasüdamikuga mürske lastes ei ole erilist vahet, kas neid lastakse sileraudsest kahurist ning kasutatakse stabilisaatoritega mürske, või neid lastakse vintrauaga kahureist ilma neid stabilisaatoreid kasutamata. Kumulatiivid on olemas mõlema versiooni jaoks. Fugass on vintrauast lastes suurtel vahemaadel täpsem.

Küsimus tekib laskemoona saadavuses ja hinnas. Kuna vintrauda kasutatakse vähem, siis laskemoon on ka kallim ja tootjaid vähem.

toomas tyrk kirjutas: ↑22 Juun, 2023 18:30 Sileraudne kahur võeti tankides kasutusele eelkõige kumulatiivmürskude tõttu. Mürsu kiirel pöörlemisel on kumulatiiveffekt enamvähem null.

Sellist asja ei teadnudki. Kust maalt on pöörlemine "kiire"? On ju ka näiteks Carl Gustaf tankitõrjerelv vintrauaga (vist ka 90mm?), aga kumulatiivefektiga moon töötab nagu peab. Seal on muidugi rauad lühemad ja mürsu kiirused palju väiksemad.

Ei tea, aga seal on palju trikke, mida kasutatakse. Ilmselt ka CG moona puhul.

HEAT warheads are less effective if spinning, and grow ever less effective with faster spin. This became a challenge for weapon designers: for a long time, spinning a shell was the most standard method to obtain good accuracy, as with any rifled gun. The centrifugal force of a spinning shell disperses the charged jet.[8] Most hollow charge projectiles are fin-stabilized and not spin-stabilized.[9]

In recent years, it has become possible to use shaped charges in spin-stabilized projectiles by imparting an opposite spin on the jet so that the two spins cancel out and result in a non-spinning jet. This is done either using fluted copper liners, which have raised ridges, or by forming the liner in such a way that it has a crystalline structure which imparts spin to the jet.[10][11]

https://en.wikipedia.org/wiki/High-explosive_anti-tank

toomas tyrk kirjutas: ↑22 Juun, 2023 18:30 ... kumulatiivlaeng pandi vintraudsetel kahuritel muu mürsuga seotuks kuullaagritega. ...
...

Kullaagritest kuulen küll esimest korda. Ja ka ei usu, et kuullaagrid sellele koormusele vastu peavad. Minu teada kasutati ikka liuglaagreid.

Kuidas käitub kiiresti pöörlev noolmürsk soomusega kohtumisel?

Piisava läbistusjõu korral lendab soomusest läbi, ebapiisava jõu korral jääb soomusesse lohk või lihtsalt kriim.
Või tahtsid sa kumulatiivi kohta küsida?

Akf Crispy kirjutas: ↑23 Juun, 2023 7:32 Piisava läbistusjõu korral lendab soomusest läbi, ebapiisava jõu korral jääb soomusesse lohk või lihtsalt kriim.
Või tahtsid sa kumulatiivi kohta küsida?

Kumulatiivi kohta admin juba kirjutas:

Akf toomas tyrk kirjutas: ↑22 Juun, 2023 18:30 ...Mürsu kiirel pöörlemisel on kumulatiiveffekt enamvähem null...

Ja see äratas minus küsimuse - mida teeb pöörlev noolmürsk sihtmärki tabades? Kas sõlme ei lähe?

Noolmürsud on stabilisaatoritega ning ei pöörle. Vintrauast laskmisel kasutatakse samuti libisevaid pindasid, mis siis pöörlevad, samal ajal kui nool ise on stabiilne

Basic APFSDS projectiles can traditionally not be fired from rifled guns, as the immense spinning caused by the rifling damages and destroys the fins of the projectile, etc. This can however be solved by the use of "slipping driving bands" on the sabot (driving bands which rotates freely from the sabot).

https://en.wikipedia.org/wiki/Armour-pi ... ammunition

Sileraudne kahur võeti pigem ikka kasutusele noolmürskude pärast. Alguses lasti noolmürske ka vintraudsest kahurist aga mingil hetkel muutusid need nooled liiga pikaks oma läbimõõdu kohta, et vintraudne kahur suudaks neid efektiivselt stabiliseerida. Seega võeti kasutusele tiivakesed, mis seda noolt stabiliseerivad. Kuna APFSDS ja HEAT mürskudele pole pöörlemist vaja siis oli mõistlik ka kasutada sileraudset kahurit. Sellega saavutati suurem algkiirus kuna osa energiat ei lähe enam pöörlemiseks ja pikem kahuri eluiga kuna pole enam vintsooni, mis kuluks.

Inglise keelses maailmas tehakse siiski selget vahet spin-stabilized ja fin-stabilized mürskude vahel. Spin-stabilized "noolmürsud" (APDS) on pigem see, mida eesti keeli kutsutakse alakaliibri mürskudeks. Aga pöörlemisel stabiliseeruvate mürskude puhul on oluline pikkus/läbimõõt suhe. Kui see läheb üle kümne, siis tegelikult mürsk ei ole lennus stabiilne. Võib trikke tegema hakata. Seepärast on noolmürsud fin-stabilized. Ja noolmürske toodetakse ka vintraudsetele kahuritele juba eelpool kirjeldatud abimeetmetega.

Oli see algne põhjus sileraudsete kasutamiseks nool või kumulatiiv. No võta sa kinni. Mina lugesin kuskilt targast raamatust, et kumulatiiv. Ja nool tuli hiljem. Ja veel kasutati sileraudseid kahureid juhitavate tankitõrjerakettide laskmiseks, mis nüüd ei ole enam teema.

Mingi inglise keelt purssiv prantslane lammutab Vene tanki öövaatlusperiskoopi.

https://www.youtube.com/watch?v=akrltBpgBVg

твне-4б, seda "kvaliteetseadet" on seniajani olnud näha mitmetes Ukraina videotes ...

Venemaa träniportaalides müügil saja euro ümber, kui kellegil huvi kodus sellega mässata.

Ütleme nii, et pimedas ilma IR valgustita annab ehk 30 - 40 meetri pealt eristada suuremaid objekte ning isegi sama raha eest ostetud hiina öövaatlusbinokkel on mitu suurusjärku selgema pildiga.