www.militaar.net

Kapten Trumm kirjutas:

Chupacabra kirjutas:Meil sünnib iga aasta ikkagi 13-14 tuhat uut ilmakodanikku. See pole küll nii rikkalik kui 80ndate keskpaiga 25 tuhat, aga...

80ndate 25 tuhandest vastsündinust 40% olid värskete immigrantide järglased, kellede vanemate ja nende endi lojaalsus Eestile olid siis ja on ehk tänagi kergelt kahtlased. See osa tollal sündinuist, kellede lojaalsusele võiks mingeid nõudmisi esitada, ei ületanud oluliselt tänast sündivust.

Väljaõpe nädalavahetustel, nagu kaitseliidus, peaks isikliku kogemuse järgi 10 nädalavahetust ja 9-10 päevane "laager" aastas igati tehtavad olema, kuni väljaõpetatavatel peret või muid olulise tähtsusega hobisid ei ole. Väljaõpe nädalaste tsüklitena kooli ja töö kõrvalt tehtav ei ole. Väljaõppe sagedamini kui kolme-nelja nädala tagant võtab motivatsiooni üsna maha. Tänane kaitseliidu 6-8 nädalavahetust aastas on enam-vähem tasemehoidmine (ja sedagi tingimusel, et jao- ja rühmaülemad pingutavad topelt). Selleks et saada tsivilistist sõdurit, on rohkem vaja. Selleks, et sellele sõdurile mingit eriala õpetada, on rohkem vaja. Selleks et sest sõdurist meeskonna või jaoülemat teha, on rohkem vaja.

Kui sellest 12 000 poislapsest võtta maha need ebalojaalsed 40%, jääb järgi ikkagi 7200, nõuka "normi järgi" teeb see 6120 teenistusse saadetut, mis on siiski natuke rohkem kui tänane 4000.

See on aga selge, et need kuus brigaadi peavad hakkama koosnema valdavalt 30+ vanuses tegelastest ja sinna on vältimatu kaasata ka naiste ajateenistus. Ja üldise rahvatervisega tuleb midagi ette võtta, sest kahtlane, kas need 80-85% nõuka armeesse saadetud aastakäikudest sisaldasid väga palju sante.

Kuna naisi ja mehi on noores eas üsna võrdselt aastakäigus, siis puhtalt naiste kaasamisega saaks 4 brigaadi komplekteerida tänastega sarnastel alustel, st suhteliselt noortest ja värske väljaõppega tegelastest. Ülejäänud 2 hakkaks siis koosnema 30-50 meestest.

Üks asi veel, mis ma tahtsin A4le öelda. Mõni aeg tagasi oli meil võimalik sõjakooli I aste läbida kõrghariduse baasi 1 aastaga. St puht-sõjaline osa, tingimustel, et ajateenistus on läbitud, võiks olla 1a. Kuna ajateenistust on võimalik kokku suruda kõige rohkem 6 kuu peale, siis reservi kompaniiülemad saavad küll tulla reservist, kuid nende ajateenistuse kestus peab olema vähemalt 18 kuud. Kuna taolisi on igal aastal vaja koolitada (koos ülekattega) suurusjärgus 60-100 inimest (eeldades, et igaüks kuuest brigaadist vajab iga aasta ühe pataljoni väljaõpet ja pataljonis on kompaniitaseme üksusi 6 tk).

Ja sõjakooli esimene aste tähendas veel mõni aeg tagasi meil rahuaja rühmaülemaid ja sõja-aja kompaniiülemaid?

Kuus brigaadi-kuus brigaadi ...

Mis maksab selle kogu varustus (et oleks piisav operatsioonide teostamiseks), säilitamine/hooldus ja valmiduse hoidmine? Ootan põnevusega kapteni-härra arvutust. Ilma irooniata!

x protsenti SKP-st maksab.
Küsimus oli selles, kui raha oleks, kuipalju jääks inimjõu (puuduse) taha.
Katsu süveneda lugemisel, närvirakud ei taastu.

mart2 kirjutas:Kuus brigaadi-kuus brigaadi ...

Mis maksab selle kogu varustus (et oleks piisav operatsioonide teostamiseks), säilitamine/hooldus ja valmiduse hoidmine? Ootan põnevusega kapteni-härra arvutust. Ilma irooniata!

Umbes-täpselt kolm korda rohkem, kui olemasoleva kahe brigaadi oma. Kui nende kuue brigaadi järgi on aga näha vajadust, siis on asi vaid poliitilise otsuse taga. Puhas prioriteetide seadmise küsimus. Meist märksa suuremad ja jõukamad riigid kulutavad täna, või on minevikus kulutanud, märksa suurema osa oma SKP-st relvajõududele, kui meie seda täna teeme.

No tavaline nutulaul puhkes ju sellest, et ei jätku inimesi. Kus probleem, seal lahendus, arvan ma.
Vähemalt teoreetiliselt veab välja küll, kui teha naistele kohustuslik ajateenistus ja leppida osades brigaadides 30+ vanusega.
Kui mõelda kompanii/patarei tasemega midagi põnevat välja ja reserveerida akadeemilise sõjalise haridusega kaader pataljoni tasemest alates, siis punnitaks kuidagi kah sellest kaadriprobleemist üle?

Harjutusväljade ja kasarmute probleem leeveneb mõnevõrra sedapidi, et muuta teenistus 6-kuuliseks (siis mahub samale infrale aastas sissekutset ehk 4 brigaadi jagu) ja suurenedada RÕK-ide mahtu/osakaalu (Sveitsis oli taoline lahendus).
Kui aga ajusid mitte liigselt vaevata, võib arvata, et pudelikael saabub õige pea.

Kapten Trumm kirjutas:Harjutusväljade ja kasarmute probleem leeveneb mõnevõrra sedapidi, et muuta teenistus 6-kuuliseks (siis mahub samale infrale aastas sissekutset ehk 4 brigaadi jagu) ja suurenedada RÕK-ide mahtu/osakaalu (Sveitsis oli taoline lahendus).
Kui aga ajusid mitte liigselt vaevata, võib arvata, et pudelikael saabub õige pea.

Idee on hea, Kuid sellest ju räägitud et see tahab märgatavat kaadri kasvatamist. Sama kaader 2x rohkem tööd ei tee ja tahab puhat ka vahepeal (mis praegu langeb sinna vaiksesse aega). Ehk et inimesi läheks rohkem juurde vaja kui esmapilgul tundub.

Siin on jälle risti vastupidi käivad soovid. Ühelt poolt mehhaniseerime järjest rohkem ja paneme järjest suuremat vastutust ajateenijatele (näiteks K9 projekti juurutamine), kuid siis järsku teeme teenistuse 6 kuu pikkuseks, et harjutusväljasid saaks kasutada. Ei ole loogiline kahjuks. Ja need RÕK-id on ikkagi vaja kusagil läbi viia.

Kuidas see Sveitsi armee oma tankidega sõidetud sai?

nimetu kirjutas:Siin on jälle risti vastupidi käivad soovid. Ühelt poolt mehhaniseerime järjest rohkem ja paneme järjest suuremat vastutust ajateenijatele (näiteks K9 projekti juurutamine), kuid siis järsku teeme teenistuse 6 kuu pikkuseks, et harjutusväljasid saaks kasutada. Ei ole loogiline kahjuks. Ja need RÕK-id on ikkagi vaja kusagil läbi viia.

Aga tutvu vahelduseks USA armee mehhaniseeritud üksuste väljaõppe kestustega, üllatud isegi. Näiteks Abrams tanki meeskonnaliikmed.
Ma ei taha siinkohal üldsegi väita, et 12 kuud pole parem kui 6 kuud, kuid näib, et ka lühemalt on võimalik.

Kui näiteks tekitada olukord (oletame, et on võimalik), et iga haridusastme lõpetamisel peab noor lisaks vaimuannile ka tõestama oma kehalist pädevust näiteks KVKT-1 sooritamisega, siis kulub KV-s ikka päris palju tunde vähem vennikeste vormi ajamisele, vaid saab kohe hakata asjaga tegelema.
Veel selline matemaatiline näide - 8 kuu jooksul on 36 nädalavahetust, mis on 72 päeva, mis on pea 2,5 kuud. Kui sisustada teenistus ära ka nädalavahetustel, on sama väljaõppekvaliteedi ja -mahu juures võimalik see läbi viia 5,5+ kuuga.

Kapten Trumm kirjutas:Veel selline matemaatiline näide - 8 kuu jooksul on 36 nädalavahetust, mis on 72 päeva, mis on pea 2,5 kuud. Kui sisustada teenistus ära ka nädalavahetustel, on sama väljaõppekvaliteedi ja -mahu juures võimalik see läbi viia 5,5+ kuuga.

Ja kui öösel 8 tunni asemel 4 magada?

Rõhk on sõnadel "matemaatiline näide".
Ma tõin seda seepärast, et näidada kui auklik on väide "alla x kuu kuidagi ei saa".
Kui kuidagi ei saa, siis kuidagi ikka saab.

Kui näiteks tekitada olukord (oletame, et on võimalik), et iga haridusastme lõpetamisel peab noor lisaks vaimuannile ka tõestama oma kehalist pädevust näiteks KVKT-1 sooritamisega, siis kulub KV-s ikka päris palju tunde vähem vennikeste vormi ajamisele, vaid saab kohe hakata asjaga tegelema.
Veel selline matemaatiline näide - 8 kuu jooksul on 36 nädalavahetust, mis on 72 päeva, mis on pea 2,5 kuud. Kui sisustada teenistus ära ka nädalavahetustel, on sama väljaõppekvaliteedi ja -mahu juures võimalik see läbi viia 5,5+ kuuga.

Ma soovitan sul oma töö juures samasugust matemaatikat teha ja seda töötajatele tutvustada. Sama võiksid teha mõnes ülikoolis. Mõtle kus hoiaks kokku rahvuslikku rikkust - aega! Mida kuradit nad nädalavahetuste logelevad?
Täiesti arusaamatu, miks meil räägitakse 40st või isegi vähemast töö/õppetunnist nädalas

Nii mõnigi inimene on nõus ka nädalavahetustel töötama kui saab lisapalga - ilma naljata kusjuures. Kuidas see pikemas perspektiivis tervisele mõjub ei oska öelda. Eks ta üks meie vaesuse paradoks ole.

Kapten Trumm kirjutas:x protsenti SKP-st maksab.
Küsimus oli selles, kui raha oleks, kuipalju jääks inimjõu (puuduse) taha.
Katsu süveneda lugemisel, närvirakud ei taastu.

Kas nüüd alles avastasid?
Siin on ammu kirjutatud, et inimesi ei jagu. Tegelikult ei jagu ka raha. Nii et kelbas tuleb ikka sinu enda poolt, kui pakud lahendusi, mille kohta ise annad hiljem teada, et ei ole ressurssi...

X-protsendiga ei maksa arvestada, sest see on utoopia ning mõttetu ajavaev.
Lõpetan.