www.militaar.net

325g/240g lihakonserv alla euro tükist on selge jama (jääkrasvad, soja, maitsetugevdajad, natuke liha kah).
2 euro ringis karp võib hakata sealt kvaliteeti tahtma.

Proovi mõttes katsetaks seda 525g "Porki", äkki on selline sisu nagu samasuguses karbis need Nostalgia konservid olid.

SKJ on toidupakis kuivatatud toidud, mis kaaluvad 170-200 grammi ja annavad välja 500-600 kcal, vajavad soojendamiseks 350 ml kuuma vett. Ma eelistan ise selliseid, sest säilivad aastaid ning kerge on kaasas kanda. Põhimõtteliselt päeva toit kaalub alla 1 kilo. Ainuke häda on hind, mis peaks olema mõned € pakist. Konservid on muidugi tore nostalgialaks, kuid hirmus rasked tassida, eriti kui tahaks mitme päeva toidu seljas kaasa võtta.

Kapten Trumm kirjutas: Proovi mõttes katsetaks seda 525g "Porki", äkki on selline sisu nagu samasuguses karbis need Nostalgia konservid olid.

Ei ole.
Kahjuks.

Läti asjad enamuses on üks suur jama.
Meie sariturunduslihakonservitoodetest on Rannarootsi "Kalkuniliha omas mahlas" IMHO üllatavalt hea ja söödav.

Ja need lätlaste (tootja jään praegu võlgu) lõhekonservid on väga head.
Lõhe juurviljadega. Lõhe Itaalia moodi, Lõhe Mehhiko moodi ja Lõhe eee.... "miskiasjaveel" (aasia?) moodi

Läti sprotid löövad Eesti omasid pika puuga, aga kahjuks täiesti müügilt kadunud. Eesti omad on mingi veidra maitsega (ilmselt mingi odav õli) ja puised.

Läti sprotte saab läti viinapoest...aint kakssada versta.ń

Läti sprotte saab läti viinapoest...aint kakssada versta.ń

Hiljuti sai see rada käidud. Vääga hääd olid.

Konservid on muidugi tore nostalgialaks, kuid hirmus rasked tassida, eriti kui tahaks mitme päeva toidu seljas kaasa võtta.

Lisaks on alati oht, et katki lähevad ja siis pole enam nii maitsva seguga tegu.

AMvA kirjutas:Läti sprotid löövad Eesti omasid pika puuga, aga kahjuks täiesti müügilt kadunud. Eesti omad on mingi veidra maitsega (ilmselt mingi odav õli) ja puised.

Huvitav need läti sprotid ainult riiulilt vastu vaatavadki, Coopi poodides küll ning hind neil kah soodsam.

AMvA kirjutas:Läti sprotid löövad Eesti omasid pika puuga, aga kahjuks täiesti müügilt kadunud. Eesti omad on mingi veidra maitsega (ilmselt mingi odav õli) ja puised.

Need "veidra maitsega puised asjad" (ka osad odavama otsa Läti tooted) on enamasti selle pärast olematusele ligilähedase söögikõlbulikkusega, et toote suitsuahjus suitsutamise asemel ja/või lühemalt ning vähesema suitsuga suitsutamise kompenseerimiseks, pannakse sinna sisse hoopis suitsumaitseainet elik suitsutuspreparaati.

Toode on vaja ruttu valmis saada ilma pikka aega suitsuahjudes suitsutamisele ja puidulaastudele aega ning raha raiskamata.
Eriti julmad tootjad kasutavadki ainult seda suitsupreparaati. Kavalamad (sest siis ei pea seda saasta pakendil nimetama) "suitsutavad" kombineeritult.
Ehk siis pritsitakse või segatakse vms meetodiga integreeritakse toote sisse ja/või külge seda suitsutuspreparaati ja siis lükatakse korraks... hetkeks toodang suitsuahju... ja kohe kiirelt sealt välja

Suitsutuspreparaadid

Suitsutuspreparaatide tootmine algab suitsu kondenseerimisest

Kondenseeritud suits lahutatakse/ faaside eraldamine:

Veepõhiseks esmaseks suitsutuskondensaadiks
Vees lahustumatuks suure tihedusega tõrvafaasiks
Vees lahustumatuks õlifaasiks (eraldatakse – ei sobi toidus kasutamiseks)
Esmane suitsutuskondensaat ja esmane tõrvafraktsioon puhastatakse, et kõrvaldada neist inimese tervisele ohtlikud suitsu koostisosad – PAHd
Seejärel võib neid esmatooteid sellisel kujul kasutada toidus või toidu pinnal või suitsutuspreparaatides, mis on saadud esmatoodete edasisel töötlemisel
Mõiste „suitsutuspreparaadid“ hõlmab nii esmatooted (esmased suitsutuskondensaadid ja esmased tõrvafraktsioonid) kui ka esmatoodetest valmistatud suitsutuspreparaadid

Suitsutuspreparaate kasutatakse:

suitsutusprotsessides ja suitsutamise asendamiseks (regenereeritud suits, suitsukondensaadi pritsimine/vannis),
toidule lisamiseks lõhna- ja maitseainena.

See kibekas suitsumaitseaine on IMHO üks rõvedama maitsega rõvedamaid väljamõeldisi üldse, mida pannakse ka "ülesuitsutatud" keeduvorstidesse ja isegi "suitsuvorstidesse"
http://www.militaar.net/phpBB2/viewtopi ... 78#p457478

Tuleb pingsalt sprotikarbi nanotekstist lugeda, kas sisse pandud ollus sisaldab seda suitsumaitseainet või ei sisalda.
AGA
Kavalad "kombineeritud suitsutamisega tootjad" on selle "suitsumaitseaine" või "suitsutuspreparaat" asendanud lihtsalt " lõhna- ja maitseaine"-ga

Lõhna- ja maitseaine, mida ei leidu looduses, tuleb nimetada lõhna- ja maitseaineks, terminit kunstlik ei tohi kasutada.

Seega asi on omadega JOKK-ilt sealsamuses, sest loe seda nanoteksti palju tahes - pädevtootja tõmbab sul ikka naha üle kõrvade ja seda, kas toote sees on seda saasta või ei ole, saad teada alles pärast esimest suutäit, kui see suitsupreparaadi kirbe maitse endast teada annab.

Suitsutuspreparaati ei pea nimetama koostisosade loetelus, kui seda kasutatakse suitsutuskambris ning toidul on vastavad maitseomadused. Sel juhul peab olema toote nimetuses termin „suitsu“/„suitsutatud“.
Kui suitsutuspreparaati on lisatud toote sisse või toote pinnale, siis ei tohi olla toidu nimetuses terminit „suitsu-“ (=suitsutatud), aga võib olla „suitsumaitseline“.
Suitsutuspreparaat peab [sellisel juhul] olema esitatud igal juhul koostisosade loetelus, sest seda on lisatud toote sisse/toote pinnale.

https://vet.agri.ee/?op=body&id=1286


****

Kui lihatoodetest rääkida (suitsuvorstid nt), siis korraliku suitsuvorsti tegemiseks on vaja:

* lasta vorstil enne suitsuahju panemist laagerdada ca 5-6 tundi ca 8-10 kraadi juures
* teha esimene suitsutamine 70-80 kraadises suitsuahjus ca kaks tundi
* vanasti käis seejärel järelsuitsutamine ca 50 kraadises suitsuahjus ca 2-3 ööpäeva, moodsal ajal tehakse esmasuitsutamine 80-90 kraadi juures kas pool tundi või tund, seejärel keeduahjus keetmine ca 1 tund, seejärel tsehhi siseõhu temperatuuri juures jahutamine ca 2 tundi ja siis uuesti järelsuitsetamine ca 12 või 12+ tundi.
Siis saab n.ö. täissuitsu vorsti.

Nagu näha, siis isegi moodsaid tehnoloogiaid kasutades on see üpris aja ja ressursikulukas (+ broneerib ahjud pikaks ajaks), vanast tehnoloogiast rääkimata.... (kes see hull hakkab tänapäeval vorsti või sinki kolm päeva suitsutama?)
No ja siin tulebki nüüd appi meile imeline suitsupreparaat.
Põhimõtteliselt on tootja fantaasia ainult piiriks, kuidas sellega toota "täissuitsu", "poolsuitsu" või "ülesuitsutatud" tooteid.

Seal võib ära jätta kas eelsuitsutuse, või järelsuitsutuse, või lühendada mõlemate kestust nii palju kui tahad, pea-asi, et toode ära küpseks... viimast aitab saavutada näiteks ka suitsutamisest odavam keetmine. Et siis surts seda preparaati sisse, keeduahjus küpseks ja siis kiire suitsuahi järgi ning ongi valmis. pakendile märgime et sisaldab lõhna- ja maiseianeid ning, et toode on kas "ülesuitsutatud" (tavaliselt keeduvorstid), või lausa "suitsutoode" (suitsuvorst, poolsuitsuvorst, suitsusink vms).

Ega ma kujutan ette, et kaladega annab samamoodi kombineerida.

Jääb üle vaid soovida HEAD ISU, kamraadid !

Pekki küll... see moodsa toidu teema on minul nii hell teema ( ja ATB Svejk teab seda vägagi hästi, ning spetsiaalselt tekitab meile pidevalt traumasid ), et ma lähen kohe alati nii hirmus põlema ning pöördesse rsk

See on ikka uskumatu küll kuhumaani me äraarenenud oleme.

Mõelda vaid....
Veiseliha asemel on vorstis kanaliha, sealiha asemel mehhaaniliselt kondistustatud kondipuruga kanamöga ehk MDM ja linnuliha asemel hoopis soja ja tärklis, ning suitsuahju asendab suitsutuspreparaat....

Walter2 kirjutas:

AMvA kirjutas:Läti sprotid löövad Eesti omasid pika puuga, aga kahjuks täiesti müügilt kadunud. Eesti omad on mingi veidra maitsega (ilmselt mingi odav õli) ja puised.

Huvitav need läti sprotid ainult riiulilt vastu vaatavadki, Coopi poodides küll ning hind neil kah soodsam.

e-Coopis vaatas vastu ainult paar tundmatu Läti firma sprotipurki, muud kõik kodumaine toodang.

Avastasin, et ainule koht kus saab Riga Gold (neid parimaid) on Kaupmehe hulgiladu.

Kirvest , andke mulle kirvest !!!

Nagu klassikud ütlevad...

Leo kirjutas:SKJ on toidupakis kuivatatud toidud, mis kaaluvad 170-200 grammi ja annavad välja 500-600 kcal, vajavad soojendamiseks 350 ml kuuma vett. Ma eelistan ise selliseid, sest säilivad aastaid ning kerge on kaasas kanda. Põhimõtteliselt päeva toit kaalub alla 1 kilo. Ainuke häda on hind, mis peaks olema mõned € pakist. Konservid on muidugi tore nostalgialaks, kuid hirmus rasked tassida, eriti kui tahaks mitme päeva toidu seljas kaasa võtta.

Meil on ka olemas selliseid toidupakid, aga neid mõned õnnelikud said Siili ajal

alari kirjutas:

Leo kirjutas:SKJ on toidupakis kuivatatud toidud, mis kaaluvad 170-200 grammi ja annavad välja 500-600 kcal, vajavad soojendamiseks 350 ml kuuma vett. Ma eelistan ise selliseid, sest säilivad aastaid ning kerge on kaasas kanda. Põhimõtteliselt päeva toit kaalub alla 1 kilo. Ainuke häda on hind, mis peaks olema mõned € pakist. Konservid on muidugi tore nostalgialaks, kuid hirmus rasked tassida, eriti kui tahaks mitme päeva toidu seljas kaasa võtta.

Meil on ka olemas selliseid toidupakid, aga neid mõned õnnelikud said Siili ajal

Kuidas töö nõnda palk..

Ma just kavatsen vanaks läinud EKJ välitoidupakke ära visata u 1 riiulimeetri jagu, et teha ruumi uuematele ja parematele. Kuivtoit on tõesti selline, mis ei idane ega mädane ning võib ka rahulikult 3 a üleläinud kuupäevaga paki sisu süüa. Kas soomlased jagasid Kevadtormil oma toidupakke või käib jutt EKJ pakkidest? Kui soome pakid, kas siis olid tavalised või sisside omad, viimastes on kõvasti rohkem süüa, kui tavaline on keskmiselt 3500, siis sissipakk on 5000 kcal.

Ära neid ära viska, anna mulle, ma lähetan sulle ehtsast metslooma lihast vorsti vastu.

Suitsuvorstist rääkides siis meenub tatikapõlvest nii aastast 1980 kuidas külamehed ühiskasutatavas suitsuahjus (koldega puukast) vorsti tegid ja mäletamist mööda kestiski see vahetustega 2-3 päeva. Aga oli ikka hää küll kui lõigati rasvast tilkuv vorstivaks pihku ja selle autoriteeti seltsis sai nahka pista...