www.militaar.net

Vahel tekib kohe tahtmine pensionile minna - no ei saa teenistuse kõrvalt siia põnevasse maailma!
K9 hange ja arendus on hea näide teiste võimearenduste võimaluste kohta.

Kuigi tegemist on suurtükiga, on see siiski meile võõras süsteem.
Meil ei ole oskusteavet, ei taktika ega hoolduse kohta. Me peame esmalt õpetama õpetajaid. Tehnika õpetajaid, taktika õpetajaid, Töö käib juba mõnda aega ... võiks öelda, et isegi aastat.
Meil ei ole isikkoosseisu, kes selle süsteemiga opereeriks. See tuleb läbi ajateenistuse ja sellega saab alustada siis, kui mingi süsteemi osa meie konfiguratsioonis on kasutada. Järgmine suvi saab alustada. See on aasta pärast esimeste tükkida Eestisse jõudmist.
Meil ei ole taristut, kuhu süsteem panna. Meil endal ja meie sõpradel on kogemusi piisavalt, et mitte osta asju, mida kuskile panna pole. Sh sellise "rauast asjaga" nagi iseliikuv suurtükk. Aasta-kahe pärast hakkad remonti raha panema. Täna muidugi midagi juba on.
See on peamine põhjus, miks me ei saa näiteks K9 ühe aastaga Eestisse ja relvastusse. Raha muidugi ka, kuid see on ehk kõige väiksem küsimus
Kujutame ette, et me tooksime kohe täna 18 x K9 Eestisse. Raha nende eest maksame ära.
Kuna keegi neid kasutada ei oska, siis alustame samal ajal isikkoosseisu väljaõppega. Eeldusel, et õpetajad on juba õpetatud.
Kogu see aasta või pool, seisavad relvad kui kinnine raha, mis ei sõdi.
Üldiselt ei suuda me korraga välja õpetada ka kogu 18 relva ja kõige juurdekuuluva isikkoosseisu. Pole kasarmupinda, vahendeid, õpetajaid. Nii et kõigi 18 relva isikkoosseisu väljaõpe läheb 2-3 aastat. Jälle eeldusel, et õpetajad on olemas ja ... relvad ise meile vastavas konfiguratsioonis. Ja kindlasti tahaks uut relva õpetada esmalt ühele väiksemale grupile, et selle tulemuse pealt parandusi teha.
Omad limiidid tulevad kindlasti ka ümberehitusest. Tee seda Koreas või Eestis, aega see võtab. Pealegi tahaks teha ju Eestis - raha jääb rohkem siia. Eestis pole jälle võimekust korraga palju masinaid ette võtta. Samas tahad, et ümberehitus ei veniks ...
Nii et kokkuvõttes on vähemalt 2/3 relvi kinnise rahana ja sõjaks kasututena "ootamas".
Aga ütleme, et instruktorid olid valmis, isikkoosseis õpetati välja ja masinad ehitati ümber kolme aastaga. Kas nüüd on need relvad kohe paukumas ...?
Ei pruugi olla. Kas taristu ka valmis oli? Kus masinaid hoiti ja kus neid hooldati? Me ehitame Eestis isegi kiiresti, kuid siingi on limiidid.
Isegi kui on raha ehitamiseks, siis ehitajaid on vähe. Masinad mis ootavad mittevastavates hoiutingimustes ja mida hooldatakse "kuidagimoodiikka", on mõne aastaga nii viletsas seisus, et õpetatud meeskonnast pole mingit kasu. Läheb jälle kuid või aasta, et see kõik joonele saada, eeldusel et taristu puudumine järgmist remonti ei tingi.
Ja veel kord - samal ajal kui relvad on siin aga sõjaks pole valmis, on meil raha millegi all kinni. Palju jama oleme veel takkaotsa kokku keeranud.
Nii et "kiiresti teevad kassid ja pojad on neil pimedad"!
Ma räägin seda nii pikalt seepärast, et nii on iga uue ja võõra süsteemiga. Asja võid sa ära osta, kuid aasta pärast asja Eestisse jõudmist ei pruugi see pauku teha. Taristu puudumisel tekitad veel lisakulu. Korraga kõigi õpetamisel, saad sadu keskpärase väljaõppega reservväelasi. Ja midagi muud jääb nendel aastatel ostmata.
Sama juhtuks keskmaa õhutõrjega.
Mnjahh ... nüüd vaatasin, et Kamin rääkis Postimehes sama juttu.

Postimehe juhtkiri, mis väärib antud teema osas ära märkimist:
https://leht.postimees.ee/7063313/juhtk ... stu-rahuks

https://www.facebook.com/eestiesikonser ... 7767945058

Martin Helme kirjutas: Lasin endale teha väikese tausta memo kaitsekulutuste kohta.
Seoses SKP kiire kasvuga on kaitseministeeriumi eelarve päris peadpööritava kiirusega kosunud. 2018 aastal kasvas eelarve automaatselt 52,3 miljonit ja eraldi otsustati lisada veel 54,2 miljonit. Kasv kokku 106,5 miljonit.
2019 aastal kasvas eelarve automaatselt 48 miljonit ja lisavahendeid eraldati 54,4 miljoni jagu. 2020 oli kasv 44,6 miljonit ning lisaotsustega pandi juurde 29,5 miljonit. Kasvud igal aastal 8 kuni 12 protsenti.
Taolise priske kasvu juures pole ime, et ministeerium ei suutnud raha ära kulutada. 2019 vähendati aasta lõpus ministeeriumi sees kaitseotstarbelise erivarustuse (sisuliselt laskemoona) hankeks ette nähtud raha 18,1 miljonit ja suunati see välismissioonidele ning riigisaladusega seotud kuludesse. See viimane on koht, kuhu väga vähesed sisse näevad, sisuliselt töötab raha eraldav riigikogu ausõna peale, et sealsed kulud on põhjendatud ja mõistlikud. Sellest hoolimata jäi ministeeriumil aasta lõpus 35,3 miljonit kasutamata ja see kanti üle järgmise aasta eelarvesse.
2018 aastal oli ülekandmiste summa 36,2 miljonit, kusjuures 30 miljonit sellest oli raha, mis ette nähtud varustuse hankimiseks.
2017. aastal jäi aasta lõpus raha üle 20,7 miljonit, taas pool sellest suutmatuse tõttu osta varustust, milleks raha ette oli nähtud.

Nüüd süüdistavad kõikvõimalikud inimesed mind ja Marti selles, et me kahjustame riigi kaitsevõimet, saagides senti ja halvustades meie võimekust. Täielik jama. Minu ettepanek on hoida kaitseministeeriumile suunatavad vahendid automaatse 2 protsendi peal, nagu koalitsioonilepin ette näeb ning teha eraldi otsus kaheks suureks ostuks: rannakaitse ja õhutõrje. Need kaks asja on meie kõige kriitilisemad võimekuslüngad olnud 30 aastat ja kaitseministeeriumi plaanides pole näha, millal need lüngad likvideeritakse. Meil on laual variant hankida juba lähima paari aasta jooksul mõlemad vajalikud relvasüsteemid kas olemasolevate raamlepingute sees või riik-riigiga tehingutega. Kulu oleks suurusjärgus 300 miljonit ja raha tuleks laenust. See summa arvutatakse kaitsekulude hulka, mis kasvab siis lähiaastatel üle 2,5 protsendi SKP-st. Vähemalt siiani ei ole asjapulgad aga selle mõtte peale vedu võtnud, vaid on võidelnud riigikaitse võimekuslünkade kaotamise asemel oma ametkonna võimalikult suure rahastuse eest ilma kohustuseta selle rahaga midagi konkreetselt peale hakata. Ma ei arva, et nii suurte kasvude ja igaaastaste eelarve ülejääkide puhul on see lahendus põhjendatud.

Ma saan aru, et rahandusministrit häirib, et kõik hanked ei õnnestu ja ülejäänud raha ei raisata ära, vaid jäetakse järgmisesse aastasse kasutamiseks. Jälle kõlab väide, et taset peab hoidma 2% peal (ehk kaitseeelarvet tuleb vähendada) ja antakse lisaraha - rahandusminister tahab ette öelda, mis asju tuleks tema arvates hankida. Siin peaks ülemväelane Borja sõna sekka ütlema, sest mingi seersant ei tohiks ju neid asju ohvitseridele ette ütelda
Aga paistab tõesti, et minister jätab teadlikult mainimata, et kui vähendada praegust kaitseeelarvet, siis kannatab selle tõttu reservüksuste varustatus ja väljaõpe. Kokkuvõtlikult ei koti seda meest riigikaitse, vaid oma poliitika ajamine. Ma usun, et kui kaitseministeerium oleks EKRE käes, siis sellist asja ei sünniks, vaid proovitaks sinna raha juurde hankida, praegune mäng käib, et saada raha oma ministeeriumitele või üldise populaarsuse tõstmiseks

Martin Helme kirjutas:Nüüd süüdistavad kõikvõimalikud inimesed mind ja Marti selles, et me kahjustame riigi kaitsevõimet, saagides senti ja halvustades meie võimekust. Täielik jama. Minu ettepanek on hoida kaitseministeeriumile suunatavad vahendid automaatse 2 protsendi peal, nagu koalitsioonilepin ette näeb ning teha eraldi otsus kaheks suureks ostuks: rannakaitse ja õhutõrje.

Pole esimene kord, kui kodanikud oma varasemaid sõnu eitavad:

Martin Helme kirjutas:Kaitseministrile see muidugi ei meeldi, aga ma ei mäleta eelnevatest aastatest seda, et oleks nurisetud, kui automaatselt tuli kaitsekuludele 60 miljonit eurot juurde. See ei saa olla ühesuunaline liiklus.

Siin on mitu asja koos. Mingi jama välja käia ning seda siis eitama hakata on pildil püsimise strateegia, mida nad kogu aeg viljelevad. Praegu võib asi siiski tõsisem olla kui rutiinne loramine, sest erakorralise pensionitõusu plaan on populistlikus mõttes kaitsekulutustele väga tugev konkurent. Eks näis, kas see FB postitus on katse ennast liiga tugeva vastureaktsiooni tõttu kõrvale heidetud plaanist distantseerida ning välja vabandada või hämamise jätk.

Ma kuulasin ka pühapäeval tre raadiot. Mart Helme poolt räägitust jäi mulje (võib-olla sain valesti aru või ei saanud kõigest aru), et sooviks pole vähendada kaitsevõimet või Kaitseväge kuidagi kahjustada, aga mingi kana on kitkuda Kaitseministeeriumi ja selle ametnikega.

Mis ma oskan öelda? Parem kui ei ütle midagi, sest küllap mina juba tean, mis selle tagajärjeks on. (Luban endale ka väikese homeerilise muige praegu, aga mitte rohkem, ja tõden, et Issanda veskid jahvatavad küll aeglaselt, aga õiglaselt. Ärgem seda unustagem.)

2018 aastal oli ülekandmiste summa 36,2 miljonit, kusjuures 30 miljonit sellest oli raha, mis ette nähtud varustuse hankimiseks.
2017. aastal jäi aasta lõpus raha üle 20,7 miljonit, taas pool sellest suutmatuse tõttu osta varustust, milleks raha ette oli nähtud.

Mina annaks medali rahasse niimoodi suhtumise eest, minu arust on kõige õudsem kuidas raha tavaliselt eelarveaasta jooksul üritatakse kõik ära kulutada sõltumata sellest kas kulutus on mõistlik ja vajalik.

Tekkis paar küsimust seoses hanke ja väljaõppe kohapealt.

Nimelt jääb mulje nagu väljaõppe ja muu ettevalmistusega hakatakse tegelema siis, kui relvad kohale jõuavad. Samas oli ju pikka aega tagasi teada, et teatud võimekus tuleb. Kas taristu ehitamist ei saa varasemalt planeerida ja ette valmistada, et kui masinad kohal, on kus hoiustada. Kuni oma masinaid pole, saavad liitlased kasutada. Samuti kas niiöelda õpetajate õpetamist ei saaks varasemalt alustada, et protsessi kiirendada. Näiteks koreas K9 puhul, või on asi liiga kulukas ja keeruline.

Ei taha kedagi solvata, kuid tegelen ise ettevõtlusega ja näen igapäevaselt, et liigutama hakatakse siis, kui asi käes. Enne on aega küll. Kaitsevägi on olnud juba aastakümneid ja siiani on olnud probleem, et raha ei ole. Nüüd nagu raha oleks ja äkki on probleem, et ei ole asju kuhugi panna. Tundub jälle eestlasliku vingumisena, selle asemel, et üritada koostööd teha ja probleemidele kiiret lahendust leida. Lugedes antud postimehe artiklit soovitake jätta mulje justnagu kaitseeelarve väheneks alla 2 protsendi mis on ju vale ja selle väitmine samasugune populism.
Helmede puhul keegi ei räägi ju vähendamisest alla 2 protsendi, vaid selle hoidmisest ja vajadusel eelarvest lisaraha eraldamisest. Ma saan aru, et osaliselt on niiöelda punkti kogumine, aga seda teevad ju kõik olenemata erakonnast ja tegemist ei ole populismi vaid poliitikaga.

Harald Hirmus kirjutas:Helmede puhul keegi ei räägi ju vähendamisest alla 2 protsendi, vaid selle hoidmisest

Puutub vähe asjasse. Jutt on absoluutsumma kärpimisest või hoidmisest, mitte 2%-st. Protsent ei sõdi.

Kuigi lugupeetav riigistruktuuride kriitik ja riigikaitses kahtleja väidab

Harald Hirmus kirjutas:Ei taha kedagi solvata,

siis järgnevat lõiku on väga raske millegi muuna näha

Harald Hirmus kirjutas:Nimelt jääb mulje nagu väljaõppe ja muu ettevalmistusega hakatakse tegelema siis, kui relvad kohale jõuavad. Samas oli ju pikka aega tagasi teada, et teatud võimekus tuleb. Kas taristu ehitamist ei saa varasemalt planeerida ja ette valmistada, et kui masinad kohal, on kus hoiustada. Kuni oma masinaid pole, saavad liitlased kasutada. Samuti kas niiöelda õpetajate õpetamist ei saaks varasemalt alustada, et protsessi kiirendada. Näiteks koreas K9 puhul, või on asi liiga kulukas ja keeruline.

Millest selline mulje jääb? Seega palun mitte vait olla ja konkreetselt teatada oma infoallikad.

Muljetega on väga raske võidelda ja seetõttu ei kavatse enne mingeid pikemaid selgitusi kirjutama.

Veiko Palm kirjutas:Kuigi lugupeetav riigistruktuuride kriitik ja riigikaitses kahtleja väidab

Harald Hirmus kirjutas:Ei taha kedagi solvata,

siis järgnevat lõiku on väga raske millegi muuna näha

Harald Hirmus kirjutas:Nimelt jääb mulje nagu väljaõppe ja muu ettevalmistusega hakatakse tegelema siis, kui relvad kohale jõuavad. Samas oli ju pikka aega tagasi teada, et teatud võimekus tuleb. Kas taristu ehitamist ei saa varasemalt planeerida ja ette valmistada, et kui masinad kohal, on kus hoiustada. Kuni oma masinaid pole, saavad liitlased kasutada. Samuti kas niiöelda õpetajate õpetamist ei saaks varasemalt alustada, et protsessi kiirendada. Näiteks koreas K9 puhul, või on asi liiga kulukas ja keeruline.

Millest selline mulje jääb? Seega palun mitte vait olla ja konkreetselt teatada oma infoallikad.

Muljetega on väga raske võidelda ja seetõttu ei kavatse enne mingeid pikemaid selgitusi kirjutama.

Lugesin selle välja siinkohal lugupeetud Martin Heremi viimasest postitusest.

Jaak Juske FB lehelt...

Täna kuulasime riigikaitsekomisjonis rahandusministrit ja kaitseministrit. Helme tahab kiirkorras suunata 300 miljonit laenuraha mere- ja õhukaitse tõhustamisse juba sel aastal. Kaitseministeeriumi ja kaitseväe sõnum oli, et laenuraha võib kasutada, aga sellises tempos ei ole võimalik lepinguid sõlmida. Samuti neil teised eelistused, millist relvastust osta. Kõige ohtlikum oli aga kuulda, kuidas rahandusministri (mitte kaitseministri) laual juba konkreetsed lepingud konkreetsete firmadega. Vägisi meenub Helme skandaalne õigusabileping.

alari kirjutas:https://www.facebook.com/eestiesikonser ... 7767945058

Martin Helme kirjutas: Lasin endale teha väikese tausta memo kaitsekulutuste kohta.
Seoses SKP kiire kasvuga on kaitseministeeriumi eelarve päris peadpööritava kiirusega kosunud. 2018 aastal kasvas eelarve automaatselt 52,3 miljonit ja eraldi otsustati lisada veel 54,2 miljonit. Kasv kokku 106,5 miljonit.
2019 aastal kasvas eelarve automaatselt 48 miljonit ja lisavahendeid eraldati 54,4 miljoni jagu. 2020 oli kasv 44,6 miljonit ning lisaotsustega pandi juurde 29,5 miljonit. Kasvud igal aastal 8 kuni 12 protsenti.
Taolise priske kasvu juures pole ime, et ministeerium ei suutnud raha ära kulutada. 2019 vähendati aasta lõpus ministeeriumi sees kaitseotstarbelise erivarustuse (sisuliselt laskemoona) hankeks ette nähtud raha 18,1 miljonit ja suunati see välismissioonidele ning riigisaladusega seotud kuludesse. See viimane on koht, kuhu väga vähesed sisse näevad, sisuliselt töötab raha eraldav riigikogu ausõna peale, et sealsed kulud on põhjendatud ja mõistlikud. Sellest hoolimata jäi ministeeriumil aasta lõpus 35,3 miljonit kasutamata ja see kanti üle järgmise aasta eelarvesse.
2018 aastal oli ülekandmiste summa 36,2 miljonit, kusjuures 30 miljonit sellest oli raha, mis ette nähtud varustuse hankimiseks.
2017. aastal jäi aasta lõpus raha üle 20,7 miljonit, taas pool sellest suutmatuse tõttu osta varustust, milleks raha ette oli nähtud.

Nüüd süüdistavad kõikvõimalikud inimesed mind ja Marti selles, et me kahjustame riigi kaitsevõimet, saagides senti ja halvustades meie võimekust. Täielik jama. Minu ettepanek on hoida kaitseministeeriumile suunatavad vahendid automaatse 2 protsendi peal, nagu koalitsioonilepin ette näeb ning teha eraldi otsus kaheks suureks ostuks: rannakaitse ja õhutõrje. Need kaks asja on meie kõige kriitilisemad võimekuslüngad olnud 30 aastat ja kaitseministeeriumi plaanides pole näha, millal need lüngad likvideeritakse. Meil on laual variant hankida juba lähima paari aasta jooksul mõlemad vajalikud relvasüsteemid kas olemasolevate raamlepingute sees või riik-riigiga tehingutega. Kulu oleks suurusjärgus 300 miljonit ja raha tuleks laenust. See summa arvutatakse kaitsekulude hulka, mis kasvab siis lähiaastatel üle 2,5 protsendi SKP-st. Vähemalt siiani ei ole asjapulgad aga selle mõtte peale vedu võtnud, vaid on võidelnud riigikaitse võimekuslünkade kaotamise asemel oma ametkonna võimalikult suure rahastuse eest ilma kohustuseta selle rahaga midagi konkreetselt peale hakata. Ma ei arva, et nii suurte kasvude ja igaaastaste eelarve ülejääkide puhul on see lahendus põhjendatud.

See, mingi osa hangeteks ja investeeringuteks kulutatavast rahast aasta lõpus üle jääb ning järgmisesse aastasse üle kantakse, ei ole ju tegelikult sisuline probleem ega näide sellest, et kaitse-eelarvet kasutatakse ebaefektiivselt või et kaitsevõimesse tekivad selle tõttu lüngad.

Esiteks ei lähe see raha ju mitte riigikassasse tagasi ja läheb seega kaitsevõimele kaotsi, vaid see jääb kaitse-eelarvele alles. Pole ju suurt sisulist vahet, kui mõnda asja ei suudeta ära osta või raha üle kanda mitte näiteks novembris, vaid kolm kuud hiljem jaanuaris. See on riigieelarve seadusega igati lubatud ja kooskõlas tegevus, mistõttu mina sellest hästi aru ei saa, miks rahandusminister sellist praktikat kritiseerib.

Teiseks, osa hankerahast võib kulutamata jääda mitte ainult ametnike saamatuse tõttu (nt kui nad ei suutnud ettenähtud ajaks riigihanget läbi viia), vaid tihti hoopis tarnijapoolsete probleemide tõttu. Utreeritud näide: laskemoona tootmisliinil tekib rike ja tootja ei suuda lubatud laskemoona ettenähtud ajaks tarnida. Kui tootja tarnet ei tee, siis ei saa talle selle eest avansina ka raha välja maksta. Kui aasta lõpp ligidal, siis jääbki raha selle eelarve-aasta jooksul kasutamata. Kuid kandub edasi järgmisesse aastasse ning kantakse tootjale üle siis, kui viimane oma tootmisliini korda saab ning kauba üle annab.

Aga kuna see ülejäävate hankerahade „probleem“ ei pruugi avalikkuse või igasuguste audiitorite silmis väga hea välja näha, siis punnitatakse ikkagi üsna palju selle nimel, et kogu ettenähtud raha eelarveaasta jooksul siiski ära kulutada. Kaitseministeeriumi valitsemisalas tihti kasutatav lahendus on selline, et tõstetakse see „vaba raha“ ümber mõne teise käimasoleva hanke alla, kus on jooksvalt võimalik hankemahtu suurendada. Selle arvelt vähendatakse järgmisel aastal sellele hankele plaanitud summasid ning tõstetakse see hankele, mis eelmisel aastal ära jäi. Tulemus: ühe eelarve-aasta raha saab maksimaalselt kulutatud, kahe eelarve-aasta lõikes saab kogu plaanitud kraam siiski hangitud plaanitud mahus. Sisulist probleemi taaskord pole, hoopis tunnustust tuleks Kaitseministeeriumi ja kaitseinvesteeringute keskuse hankijatele ja raamatupidajatele avaldada.

Aga detailidesse süüvimata võib see (antud juhul rahandusministrile) tunduda tõesti nii, et kulutamata raha tõsteti hoopis mingi teise, plaanivälise hanke alla ja käib üks suur susserdamine. Ilmselt teab ka rahandusminister väga hästi, kuidas tegelik olukord on. Aga kui on ikka soov kaitse-eelarvet kärpida, ning konkreetseid „optimeerimiskohti“ ei suudeta tänaseni välja pakkuda, siis parema puudumisel sobib kriitikaks ka selline numbritega susser-vusser.

Mis puudutab väidet, et võiks kohe anda 300 miljonit keskmaa-õhutõrje ja rannakaitserakettide soetamiseks ning see raha oleks võimalik ära kulutada juba olemasolevate raamhangete raames või riigilt-riigile tehingutega. Esiteks, mina küll ei tea, et Eesti riigil oleks parajasti mõni käimasolev raamhange käsil, mille sees saaks osta keskmaa-ÕT või rannakaitseraketid. Ka Helme ise ju viitab, et nende võimetega pole absoluutselt tegeletud – kuidas saab siis samal teemal juba mingi raamhange käia. Mis puudutab riigilt-riigile tehinguid, siis selliste üsna kõrgtehnoloogiliste, kiiresti aeguvaid side- ja elektroonikasüsteeme puudutavate võimete nagu keskmaa-ÕT ja rannakaitseraketid oleksin ma väga skeptiline riigilt-riigile tehningute osas, kus üldjuhul pakutakse iseenda mahakandmisele minevat ja seetõttu vähemalt moraalselt, kui mitte füüsiliselt amortiseeruvat süsteemi. Õhu- ja rannakaitseraketti ikka päris ei saa võrrelda Unimogi veoauto, Pasi soomuki või isegi K9 haubitsaga, mida me muidu riigilt-riigile tehinguga kasutatuna hangime.

Jaak Juske kirjutas:Helme tahab kiirkorras suunata 300 miljonit laenuraha mere- ja õhukaitse tõhustamisse juba sel aastal. Kaitseministeeriumi ja kaitseväe sõnum oli, et laenuraha võib kasutada, aga sellises tempos ei ole võimalik lepinguid sõlmida.

Kui Juske postitus tõele vastab, siis on Helme "pakkumine" puhas propaganda: 300 M investeeringut pakutakse nimme ebarealistlikus ajagraafikus. Kogu see tegevus peaks olema otseselt ebaseaduslik, kuna tungib teise ministri haldusalasse.

See pole ju ennegi seganud, meenutame kasvõi PPA ja Vaheri saagat. Kus rahandusminister teise ministeeriumi töötajale kinga anda soovis.

Isegi kui on raha ehitamiseks, siis ehitajaid on vähe

Lugupeetud KV juhataja ei ole kursis Eesti ehitusturuga. Ka ilma ukrainlasteta on ehitusvõimsust kuipalju, pigem on probleemiks hangete korraldus ja igatsugu totrad lisatingimused nagu näiteks mingi n -eurot käivet viimasel x- aastal, see välistab automaatselt väiksemad või uued firmad.

Ja siit järgmine küsimus--kui leping sõlmiti 2018, siis oli ju teada ka taristu vajadus, hoonete arv ja suurus.
Lugedes kõrvalt Helme aruannet, kui mitukümmend miljonit iga aasta tagastatakse, siis mina ehitajana küsiks, kui mitukümmend angaari oleks saanud juba valmis ehitada (saladuskatte all ütlen, et ehitised ,ka kasutuseta seisvad, ei amortiseeru 5 aastaga)
ühe sellise angaari maksumus oleks ca pool miljonit, ehitus aeg 4-6 kuud.

Sama on ka väljaõppega--kas tõesti oli võimatu saata kümmekond kaitseväelast aastaks L-Koreasse neid K9-d õppima?(raha oli ja on kut ratsahobuse s...)

Akf Heremi viimast postitust loen kui KM ja KVJ saamatuse kirjeldust ja seega on Helme kriitika sel teemal igati omal kohal.