www.militaar.net

+ Narva piirkonna jõelaevad

+ Pihkva jõelaevad

Pole otseselt Emajõega seotud aga okupatsiooniaja leiutisi - kiire jõehõljuk

allikas https://twitter.com/komar220391/status/ ... 6753787904

Leidsin netiavarustest sellise pildi. Mitte enam ei mäleta, kas on siit teemast juba läbi käinud või mitte. Igatahes juttu mingist sealkandis vedelenud praamirappest oli küll. Millega võiks tegu olla?

Pildi allkiri ütleb: laevavrakk Emajõe kaldal mais 1947. http://entsyklopeedia.ee/galerii/vrakk1 (nooleklahvidega paar pilti edasi kerida).

Edit: pildi vasakus servas siis kenasti näha jupike nüüdseks kadunud passaaži, paremal pool see elektripostirida kulgeb mööda Põik tänavat.

Vastus on leheküljel 47

Laev Piirissaare sadama pildil ei ole Lermontov.
Tõenäoliselt on pildil Pihkva Aleksander Nevski või Burevestnik/Ušakov

retti kirjutas:Laev Piirissaare sadama pildil ei ole Lermontov.
Tõenäoliselt on pildil Pihkva Aleksander Nevski või Burevestnik/Ušakov

Saad veidi täpsustada mille järgi sa selle tulemuseni jõudsid?

Emajõel hakkab sõitma saja-aastane laev
https://tartu.postimees.ee/7339154/emaj ... 1631886300

Sellise süvisega laevaga pole Emajõel palju peale hakata ( 1,7 meetrit 56 inimest pardal).
Kesksuvine Peipsile pääsemine Praaga kanalist on täiesti küsitav.

Jätkan seni lahtiste otste kokkunõelumist. Alustuseks tuleb tunnustada akf command40 leitud ja avaldatud hääde nimekirjade eest. Neist näha, et II suure sõja aeg paiskas tsiviillaevastiku senise paiknemise korralikult segi ja samuti näha, et mitmed EW sõjalise otstarbega alused on nüüd tsiviilsõitudega haaratud. Nö tähtsamatest laevadest jäi mul omal ajal õhku üks seik kunagise reisilaeva “Harry” elust. Sellel lk viewtopic.php?f=25&t=9714&start=765 on märgitud, et Peipsil liigub sõja ajal taas “Harry”, aga nimekirjast nähtub, et see hoopis endine pihkvalane. Ja õige “Harry” on “Karu” nime all ikka tegutsemas.
Aga kõigepealt varasematest aegadest. Avanes juhus selgitada algse Peipsi aurulaevanduse seni minu jaoks valgeid laike. Põhiosa on muidu tehtud eelmisel leheküljel, siin on nüüd veel jätkuks.
Kõigepealt “Nanny” Ehitatud 1853.a. Turu linnas, nii et Tartusse saabus tõesti pisut pruugituna. Omanikuks Rannu mõisahärra von Gavel (Cawel). 1862.a. kandis juba nime “Leviathan”. Võib-olla sellepärast, et järve põhjas ära käis. Ja selle aasta funktsioon on saksa keeli soll zum torffähren benützt werden. Mina ei võta kinni, kas on ise turbapraam või on mõte selles, et pukseerib turbapraame. Igal juhul Võrtsult Tartusse.
“Narowa/Konstantin”- “Konstantini” mõõtmed jalgades 100x15. Ehk siis tõlgituna pikkus 30,5, laius 4,6m . Laeva süvis 3,5 jalga ehk 1,07m. Oli Tartu-Pihkva statsionaarsetest liiniratasaurikutest suurima süvisega ja juba “Narowa” päevil kirjutati sügavama veesistumise tõttu probleemidest madalveeperioodil.
Nii et oli “Juliane C-st” pikem, kuid tunduvalt kitsam (iseenesest mõista annavad kõik leitud allikad “JC” mõõtudeks jalgades 84 x18, ehkki mõnda nr 8-t võib kehva nägemise ja hea kujutlusvõime korral pidada 6-ks. Käekirja omapärad) Aurumasin 35 NHP
“Narowa” ehitati Narvas, ümberehitus “Konstantiniks” loomulikult Tartus.
“Peipus”- mõõdud jalgades 70x18 ehk siis 21,4 ja 5,5 m. “JC-st” lühem, kuid sama laiusega. Süvis vaid 2,5 jalga ehk ca 76cm. (Vot siis, miks tühjalt mürinaga Omuti kärestikest üle kihutas) Aurumasin 34NHP. Peipsil liikumas 1867.aastast, aga esimesed kaks aastat kindlasti mitte Pihkva regulaarliinil. Tõenäoline, et oli algul ainult puksiir ja 1869.aastaks kohaldati ka reisivedudeks (19.sajandi keskpaiku kasutati lotjade kõrval arvukalt mitmesuguseid eri suurustes praame. Lodjanduse kuldaeg, mil nende arv Peipsi basseinis oli kõva kolmekohaline, on tegelikult 20 sajandi algus. Selleks ajaks oli kaubavedude iseloom varasemaga võrreldes mõneti muutunud ja alustel veetav massikaup kiiresti kasvavatesse linnadesse toimetatav küttepuu. Sajandi keskpaiku oli suuremates kogustes veetava tavaari sortiment laiem, ent raudteede tulek ja veoste ümberpaigutumine tegi siin korrektiive. Aga see on täitsa omaette teema) Ehituskoht – paistab, et taas Turu linn ja kokkupanek Võisikul kusagil 1866-67 (Kas siis Amelung polnud sel ajal enam “Alexandri” omanik või ei näinud puksiiris konkurenti.) .
Ja ei saa üle ega ümber “Sofiast” . Ehitusaasta tõesti 1857, aga koha kohta on kirjas et Narva jõe kaldal. Ju siis see koht oli ikka ülalpool koske. Ja paistab, et ühes tema seni kirjapandud eluloos sisalduv teave- kere puust, 60-te lõpus asendati raudkerega- on täitsa õige. Sõite on alustanud 1858.a. Eelmisel lk märkisin, et Tartuga seotud aurualused olid sama aasta suvel Peipsi basseinis ainsad, aga tuli välja, et ka “Sofia” oli siis joonistatud Tartu kreisi alla, ehkki tema põhisõidurajoon oli sel ajal Peipsi järve põhjaosa. Ning kõrgeauline hr Zinojev on saanud laeva pärisomanikuks mitte hiljem kui 1860.aasta sügisel. Masina võimsus 70NHP, juhul, kui tal tõesti aurumasinat välja ei vahetatud (mida hästi ei tahaks uskuda) siis hiljem moondus see näitajaks 200 IHP.
---
Nii, nüüd on sobiv tulla tänapäevale lähemale. Kõigepealt sõjajärgsed aastad, mis andsid välja kaks ootamatut pööret ja mitu kauaotsitud teabekildu
Alustuseks selline foto
Üks maiparaad, siit pärit. https://www.ra.ee/fotis/index.php/et/ph ... 1823d2ecb7
Laeva maketil näha nime “556”. Samas 1948.a. paraadi kirjeldav ajaleht räägib laeva “Võit” maketist. https://www.etera.ee/zoom/28973/view?pa ... 5,1980,746
Tõsi, ka 1947.a. paraadi käsitlev leht mainib aurikut, https://www.etera.ee/zoom/82082/view?pa ... 3,2044,831 aga teada on see, et “556” oli algul suunatud Pihkva sadamasse. Sellest lk 65 viewtopic.php?f=25&t=9714&hilit=556&start=960 Temaga seoses on foorumis veel paar mõtterännakut.
Ja 1948. aasta muudes lehtedes on laeva mainides kasutatud eraldi mõlemat nimekuju. Aga see on hea tõmmekas, võib-olla tahetigi alust niimoodi ristida, aga mõeldi ümber. Et “556” haihtus ja soliidne reisiaurik “Pobeda” olla järgmisel kümnendil liikunud Pihkvas, võis järeldada, et tagasi sinna läks. Aga ei mitte. Ja üleüldse oli makett stiliseering, millel originaaliga vaid mõningane sarnasus.
Panen viited ühele pildiseeriale. http://www.ra.ee/fotis/index.php/et/pho ... 188b64c5ee http://www.ra.ee/fotis/index.php/et/pho ... 188fd81438 https://www.muis.ee/museaalview/2727134 http://www.ra.ee/fotis/index.php/et/photo/view?id=82908 Fotod ripuvad meil ammu. Muis-i foto tahaküljele on käsikirjas pandud “Lauristin” ja “Komsomol” ning aasta 1945/46. Aga seeria ühel pildil ongi vööris häguselt numbreid 556 näha!
Ja tegelikult ongi fotod aasta hilisemad nagu fotise dateeringki näitab. 1946/47 talvel oli suur aktsioon, mille käigus lohistati ümber kose terve laevastik eesotsas “Joalaga” Enamus toodutest olid praamid. Ülejäänud laevad said üle Omuti, “Joalale” jäi vett väheks, sellest rohkem lk viewtopic.php?f=25&t=9714&start=1200 (“Joala” vedamisest, samuti Ivangorodis lohistusootel praamidest on ka siin teemas fotosid, aga nende viiteid ei hakka enam panema.)
Nii et foto juurde on käsikirjalisandus tehtud aastaid hiljem. 1948.a. lõpus “556” vabastati reisilaeva ametist ja siis sai nime “Lauristin” Ka “Komsomoli” ristsed olid samal ajal, seni oli ta “429”. Mis nad algselt olid, seda ei võta kinni. Jõesadama paberid annavad, et “556” ehitati Saksamaal 1929.a. ja “429” Berliinis 1941. Viimases numbris ma kahtlen (mitmesugu erinevaid sadama poolt toodetud nimekirju võrreldes võib öelda, et omavahelises kooskõlas on aeg-ajalt mõrad), sest mul kodus kusagil kultuurikihi all varjab ennast aastaid laeva tehaseplaat, kus minu mälu järgi oli 1943 ja Berliner Teltowwerft. Kindlasti leian ta kunagi üles.
“556/Lauristinil” oli võimas aurumasin, 225 hj. Puksiirina istus ta ka väga sügavalt vees, rohkem kui 1,5 m jagu. Jõetrammiks ümber ehitatuna vähenes tema mass tublisti ja kere tõusis mitukümmend cm kõrgemale. Varem olen märkinud, et tal oli 80 istekohta, aga tegelikult pandi 100 täis. Jõetrammina püüti ta omal ajal kinokroonikasse http://www.eha.ee/fa/public/index.php?a ... 1632744683 Alates 01:15 ta siis mõnda aega kaadris.

Ületoodute hulgas oli ka mitu suuremat sõjasaagiks võetud saksa praami, üks neist iseliikuv. Tartus selgus, et kõik nad on sellises seisukorras, et vajavad kõigepealt totaalset remonti. Iseliikuvale pandigi remondi lõpus uhke nimi “Sovetskaja Estonia” Ehitusajaks on talle märgitud 1935.a., aga see ei pruugi õige olla. Mootori võimsus oli kirjade järgi 82hj, aga mitmel pool on märgitud veel väiksemat numbrit, 70.
Flotillis oli veel üks reisiaurik, mida Tartus kõigepealt mitu aastat kõpitseti ja siis hoopis mootorlaevana sõitma hakkas. Tema päritolu ümber on korduvalt pead murtud, aga üsna õige suund oli siin lk viewtopic.php?f=25&t=9714&start=840 päris lõpus.
Laeva nimi oli “Agnes” ja ehitatud 1907 Riias. Tartus sai temast “Tasuja”. Seda tõesti ei tea, kas sattus I ilmasõja aegu Saksamaale ja toodi reparatsioonina või tuli otse Riiast.
Mis puutub veel ümbernimetamistesse, siis sellel lk viewtopic.php?f=25&t=9714&start=1260 on esmapilgul tundmatu aurupuksiir “Koidula”. Ei olnud ta tundmatu midagi. Tsaariajal “Inspektorski”, EW ajal väike “Linda” (mitte see, mis mootorpaadiks ümber tehti), 1948.a. lõpus siis viimane nimevahetus.

Ja teine suur pööre. Päris ootamatust kohast. Tundus, et see teema on laevandusuurijate poolt juba selgeks tehtud.
Mitmel puhul on siin kirjutatud väikese reisilaeva “Sulev” eluloost, nt siin viewtopic.php?f=25&t=9714&start=555 on räägitud tema sõjajärgsest perioodist. Ja eelmisel leheküljel tuli välja “Väleks” nimetamise episood. Command40 leitud nimekiri näitab, et sõja ajal oli vägagi elus (nimekirjade koostajad on ilmselt sakslased ja osa nimesid on pandud kuulmise põhjal.”Väle” juures on tema vana nimi moondatud “Salloks” ja mis puutub vene nimedesse, siis osa neist on suisa üle mõistuse käivad. “Udarnitsa” nt on ühes kohas õigesti, teises jälle “Udormize”)
Aga “Väle/Suleviga” on see kole lugu, et teda pole ei pärast sõda taastatud laevade nimekirjas ega ka üles tõstetud ja lammutatud laevade hulgas. Pole muidugi ainus selline, tuntumatest on kadunud ka nt “Sinilind” On kaks võimalust- jäigi päris põhja (neid vrakke, mis laevaliiklust üldse ei seganud, ei pruugitud hakata välja tirima) või pandi sakslaste poolt rongi peale ja viidi minema.
Nii et tekkis järsku küsimus, kuskohast kargas välja pärast sõda ringi sõitnud “Pioneer”? Esimene pilt temast siin viewtopic.php?f=25&t=9714&start=720
Vastus aga andis end kätte. See oli Venemaalt toodud “Šipovka”. Ümbernimetamine toimus jälle 1948.a. nagu päris mitmete muude laevade puhul. Kusjuures hooaega alustas vene nime all, aga juba juulis liigub “Pioneerina”.
“Šipovka” ehitusajaks kirjutatakse 1934 ja sünnimaaks Soome, saadud sealt reparatsioonina. Tartusse jõudis, olles enne lühikest aega sõitnud Šeksna jõestikus. Võimalik, et varasemaid uurijaid segas see, et “Sulev/Väle” ja “Šipovka” mõõdud on üsna sarnased, viimane on vaid õige pisut pikem ja laiem. Samuti olid mõlemad soome mootoritega, “Pioneerina” sai küll lõpuks vene oma.
Nüüd kerkis kohe küsimus, mis asi on see, mida ma selle lk viewtopic.php?f=25&t=9714&start=1095 lõpus oleval Luunja silla taastamise pildil hakkasin “Šipovkaks” pidama? Kuna tegemist ilmselt mootorlaevaga, jäi valikuid vähe. Ja et on ebatõenäoline, et mõnel puksiiril oli selline ahtrikajut, siis jäävad variantideks teenistuslaevad “Majak” ja “Võmpel”. Paraku ei ole kummastki näinud identifitseeritud fotot ega ka mõnesõnalist kirjeldust, kuigi miski taustainfo tüürib esimese poole. Selliseid mitmeotstarbelisi aluseid aeg-ajalt ikka tekitati. “Uku/Bolševiku”, olles samuti teenistuslaev, mitmed ekskursioonid Pihkvasse Vasknarva ja mujale on tuntud tõsiasi.
----
Edasi veel tänapäevale lähemale. Kirjutasin lk 91, et “R-1” nime kandja erastati AS A.G.T.-le ja need saatsid ta ilmselt utiili. Tegelikult oli “R-1” laevana juba maha kantud ja temast erastamisvara nimekirjas jälge pole. Aga ma tõesti ei mäleta, kas korjus koristati kaldalt ära veel Jõesadama ajal või jäeti lihtsalt A.G.T.-le.
Taas pikakskujunenud postingu lõpetuseks sellest saladuslikust Raketavahetusest. Lootsin, et kusagile on jäänud maha mingi kirjalik jälg- mida võiks võtta otsese vihjena. Ja oligi. Nimelt ühel talvel on viibinud mõnda aega Tartu jõesadamas Gorki Tsentraalse Konstrueerimisbüroo insener Tšebõsev. Ja tema juhtimisel on tehtud laeva “Raketa” (sic! just nimelt “R”, mitte “R-1”, “R-2” või “R-3”) juures edukalt mingeid töid. Märkimisväärne on see, et ei kutsutud kohale tehase inimest, vaid just konstrueerimisbüroo esindaja. See büroo oli tiiburite alane. Ja senimaani tegutseb kiirlaevade projekteerimisega.
Lugu toimus 1980.a. alguses, järelikult “R-Kušnirov” saabus 1979.a. lõpus. Ei taha praegu spekuleerida põhjuse üle, aga võis olla plaaniline käik. Nimelt kirjutati 70-te alguses “Edasi” lehes jõesadama soovist omada Peipsil nelja kiirlaeva. Ehk ta oligi algselt mõeldud kui “R-4”, kuid ühe laeva võimalik enneaegne amortiseerumine mis iganes põhjusel pani plaanile põntsu. Ja ühe teise paberi põhjal on mul kuri kahtlus, et ikkagi toimus topeltvahetus. “R-3Komarov” asus nr 1 kohale ja uus siis tehti nr 3-ks. Aga sellise käigu motiive ma hästi ei mõista. Uus oleks võinud rahulikult ise nr 1 olla. Ehitusaastad olid ju samad. Aga võib-olla leiab seegi kunagi vastuse.

Nagu ikka, kui on mulle uute leidude kohta asjalikke märkusi, siis paluks pigem privaatposti.
Aga ega see mu viimaseks postituseks ei jää, veel mitu väikest varem õhku rippuma jäänud küsimust on aja jooksul vastuse saanud, aga neist ehk siis, kui jälle on mingi suurem haak välja ujunud.
edit: "429/Komsomol/Tormilinnu" ehitusaasta võis olla siiski ka 1942, olen siin foorumis varem kasutanud mõlemat. Igal juhul jäi kõrvade vahele pidama, et oli sõjaaegne. Plaadi pistsin hulk aastaid tagasi majas tehtud remondi käigus kusagile kindlasse kohta peitu ja seal ta peaks senimaani olema.
Ühel selle laeva pildil ahtris selgelt nähtuv sõna Magdeburg võib olla laeva algupärane nimi, aga välistada ei saa, et tegu oli omaaegse kodusadamaga.
Ja eelmisel leheküljel mainitud Pihkva kodu-uurija eesnimi oli tegelikult Natan. Kuskohast see Nikolai ette tuli... ilmselt teksti kirjutamise ajal keeldus aju vastu võtmast mõtet, et sellisest rahvusest inimene on kodu-uurija. Sry!

Värske Emajõe laev Sandra edukalt nüüd Ropka sadamas:

https://www.err.ee/1608364803/peipsil-a ... -laev-koit selline uudis ka, läheb algse teemaga vist kokku

Õnnestus jälle paar päeva otseallikate seltsis veeta. Isegi teatava tulemuslikkusega, nii et on põhjust õhusrippunud küsimusi taas lahata.

* Lk 44 on üks foto, mis kujutab laeva ”Turist” Pihkva Kremli juures ja fotole on pressitud aastaarv 1969. viewtopic.php?f=25&t=9714&start=645 Pidasin seda dateeringut igati õigeks, sest on näha, et käib kesklinna silla lammutamine ja kõikide kohalike veebimaterjalide järgi oli see toimunud just 1969.a.
Väike kahtlus tuli siis, kui Etera andmebaasi ilmus üks 1969.a. Edasi lehe kevadnumber, kus sadamarahvas andis teada, et ”Turist” on nii läbi, et edaspidi saab teda vaid kasutada seisva laev-hotellina. Sellest siin lk alguses viewtopic.php?f=25&t=9714&start=1110 Pihkva ressursside uus kammimine andis välja sama pildi, kuid ilma peale vajutatud aastaarvuta. https://pastvu.com/p/173516 Ja sealjuures oli kasutatud kommenteerimisvõimalust, mille järgi tuli välja, et silla demonteerimine hakkas tegelikult pihta juba 1968.aastal. Sellistesse lühirepliikidesse tuleb muidugi suhtuda teatava ettevaatusega, aga jõesadama 1969.a. arhiivimaterjalid kinnitasid üheselt, et ”Turist” 1969.a. sõitu enam ei läinud. Seega tema viimaseks navigatsiooniks jäi ikkagi 1968.a.

* Veel üks vana-vana väide

aurik kirjutas: Tasuja, mis 1970 kevadel kindlasti sõite alustas, tõmmati keset suve slipile ja lammutati kiiresti.

Selle aluseks oli maipühadeaegne mälestussalvestus kaugest lapsepõlvest. Pärast 1.mai paraadi lasksid ”Koidula” ja ”Kreutzwald” mitu päeva ringi, pardale kinnitatud tahvlid temaatiliste hüüdlausetega. Samal ajal sõitnud ”Tasujat” aga ei peetud loosungi vääriliseks. Olin kindel, et tegu oli 1970.a. maipühadega, arhiivist tuli aga välja, sel aastal ”Tasuja” enam siiski ei liikunud. Ning asjal on veel üks point. 1.mail 1970 paraadi ei peetudki, oli vaid suur nö miiting. Paraad tehti hoopis 9.mail. Just nagu 1965.a. Nii et mälestuskild pärines 1969.aastast.
Jõesadama arhiivimaterjalidest on väga hea allikas sadamaülema käskkirjad. Laevad viidi igal aastal ekspluatatsiooni ja hooaja lõpul sõidust välja ülema käskkirja alusel. Ka navigatsioonihooajal toimunud seisakud tehnilistel vm põhjustel on käskkirjadega fikseeritud.

* Kunagi jäi õhku järgmine küsimus.

aurik kirjutas:Veel tagapool ühe järelveetava praami kõrval jõetramm „Lauristin“ Ma polegi pihta saanud, kas ta 1969.a. veel sõitis või juba mitte.

1969.a. jäigi terveks hooajaks kai äärde loksuma. 1968.a. kammimiseni ma veel ei jõudnud, aga tema selle aasta sõitude koha pealt on mul samuti olnud teatavaid kahtlusi. 1967 oli kindlalt rivis.

*Pihkva liinist

aurik kirjutas: Samas on olemas selge viide, et „Vanemuine” on samuti Pihkva transiitliinil tegev veel 1969.a. Ilmselt asi ikkagi peatustes, Raketad igasse sadamasse sisse ei sõitud, aeglane laev kolistas aga paljud külad läbi, ühe otsa sõiduaeg 12- 12,5 tundi viitab sellele selgelt.

Suurima tõenäosusega tegutses aeglane Tartu- Pihkva transiitreisiliin ”Vanemuisega” viimati 1970.a. See seletab ka, miks oli aasta hiljem vaja Raketadega avada korraga kaks eraldi Pihkva reisiliini. Sellest lk 77 viewtopic.php?f=25&t=9714&start=1140 Ju leiti, et olulisemad peatused, mida ”Vanemuine” liinil tegi, vajavad ka nüüd külastamist.

Ja nüüd riputan taas üles juba lk 49 olnud foto.
* Kõigepealt esiplaanil olev ”Polesje-36” Temast on foorumis ka järgmised ammused read.

aurik kirjutas:Seda seisva Polesje lugu ma tean. Polesje 36, mis 1990.a. sai nime Eesti Ekspress. Sõitis algul kenasti ringi, aga kas 1992.a. või 91 suve lõpul juhtus temaga ränk õnnetus. Vältimaks kokkupõrget mootorpaadiga pööras täiskäigul kaldasse. Tiivad said viga ja mootor tuli vundamendialuselt lahti. Siis ta jah paar aastat seisis kaldal, aknad vineeriga kaetud.

Info viksisin ühest venelaste laevandusfoorumist, näib, et selle ülespanija oli Eesti elanik.
Paraku toimus õnnetus 1990.a. septembris (eeldan, et järgmisel aastal umbes samas kohas ikka midagi sarnast ei sündinud) Laev tehti siiski talvel korda ja 1991.a. oli tavapäraselt liikumas. Paistab, et seisma jäi proosalisel põhjusel- kahele kiirlaevale lihtsalt polnud enam tööd.

* Edasi ”Raketade” juurde, sest tekkis küsimus, miks neid vees on kaks tükki, kui sõidus oli vaid üks. Selle ümber on lk 64 viewtopic.php?f=25&t=9714&start=945 natuke ka pead vaevatud. Eeldasin millegipärast, et tegu on kevadepoolse pildiga, aga nüüd paistab, et on augustikuu- kõrge veeseisu aastatel, mida 1990 veel oli, läheks vastav veetase sinna küll.
Tegelikult on pildi rakurss selline, et peaks näha olema mingi nurgake 1988.a. sügisest kail seisnud ”R-2-st”. Aga ei paista. Tema ongi siis see teine, mis vees on! Laev müüdi teadupärast Junga-baariks, arvata, et müüdud alus tõsteti vette. Seda ma tõesti ei tea, kuskohas uued omanikud teda ületalve hoidsid ja baariks ette valmistasid. Samal lk olev tõmmis mai 1991.algusest näitab, et teda oma vanas kohas pole.

* Mõistatuseks on olnud 1990.a. hooajaks ”R-1” ülevärvimine. Tuleb siiski välja, et teda vette ei lastud ja sõitu ei läinud. Selles, et eelmisel hooajal olid laevad vana värviskeemiga, näitab siin juba paar korda ülesriputatud foto. https://www.ra.ee/fotis/index.php/et/ph ... 9084ae43e4 Võiks ju isegi oletada, et äkki on dateerimisel aastaga eksitud ja uut moodi värvimine toimus ehk 1989.a., aga pigem mitte. Käisin Arvi Kriisi tehtud fotod Fotise andmebaasis üle ja paistab, et kõik on õige. Tal veel paar Piirissaare ja muidu Peipsiääre 1989.a. fotot üleval. Siis oleks need kõik vale aastaga, pisut kahtlaseks jääb siiski see, et enamike tema fotode juures on ka märgitud kuu, nende puhul mitte.
Võiks arvata, et aprillis, kui laevade värvimiseks läks, polnud veel päris selge, kas kahele ”Raketale” jätkub tegevust ja igaks juhuks tõmmati mõlemale uus kate peale. (See, et värviskeem just siis vahetusse läks, on muidugi irriteeriv, aga pigem on tegemist juhusega, ehkki mulle sellist laadi juhused väga ei meeldi. Laevu ikka värviti mõnikord teistmoodi, ”Zarjalgi” on olnud tavapärasest erinev sini-valge kombinatsioon) Meenub, et 1990.a. kevadel sattus mulle kätte üks venekeelne ajaleht, kus märgiti, et Tartu tiiburid hakkavad ka Narva sõitma. Sõidu ajal väga väikese süvisega ”Polesjedel” (tegelikult ka ”Raketadel”) olnuks see isegi võimalik, eeldusel, et nad Omuti kohal kursilt kõrvale ei kaldu (kasvõi kitsal faarvaatril mõne vastutuleva aluse tõttu) või just sealsel lõigul mingit tehnilist probleemi ei teki. Juhul, kui seda tõesti kaaluti, siis pidi lõpuks leitama, et riskid on liiga tõsised.
Veel võib olla ka tegu proosalisema põhjusega- ehk ei leitud rohkem kapteneid. Nägin mh. 1990.a. kevadist reisilaevadele meeskondade määramise käskkirja. Mitut kogenumat tiiburikaptenit seal enam polnud ja ”R-3” meeskonnas olid tundmatud vene nimed.

Ja nüüd viimase pooleteise aasta lemmikteema ehk Raketademüsteeriumi juurde.
Lk 60 viewtopic.php?f=25&t=9714&start=885 pakkusin välja mõtte, et ”R-1M” ehitusnumbrina mitmel pool andmebaasides märgitud 314 on tegelikult tuletatud Soome müüdud laeva ”R-3M” müügilepingus sisaldunud M-tähe tõlgendamisest numbriks 14. Aga asi ei olnud siiski nii, ehkki teooria paistis mulle endale väga mõjus.
Ehk on keegi juba märganud, et wikis on akf Zoig Raketade artiklit muutnud. Ma ei hakka seda siia dubleerima, soovija saab sellega otse https://et.wikipedia.org/wiki/Raketa_%28tiibur%29 tutvuda. Artikli juures tuleb lähitundidel veel väike kosmeetiline remont. Laevu on siin alapealkirjades taotluslikult esitletud harjumuspäratult- ehitusnumbrite järgi. Asi selles, et kõikide laevade nimed Tartu perioodil muutusid, kaks nime olid koguni topeltkasutuses. Ehitusnumber on aga muutumatu suurus.
Kokkuvõtteks võib öelda, et põhimõtteliselt õigeks osutus lk 91 viewtopic.php?f=25&t=9714&start=1350 esitatud variantidest esimene. Aga lisan siia mõningad seda versiooni toetavad seigad. Nüüd näib tõesena, et lisaRaketa hankimine polnud pikalt ette plaanitud tegevus, vaid ootamatult kujunenud olukorrast tingitud kiire salakäik.
* lk 58 viewtopic.php?f=25&t=9714&start=855 on lõik omaaegsest Nõukogude Õpetajast ja kirjeldab ”R-1” katseid Emajõe kallast rammida.
Põhjusena toodi välja rooliseadme hüdrosüsteemi õlikraani tõukuri purunemine, mis oli tingitud metalli väsimisest. Laev jätkas navigatsiooni, mis tähendab, et probleem lahendati kiiresti.

* 19.septembril on sadama ülem andnud välja käskirja, et 11.septembrist on ”R-1” seoses remondiga ekspluatatsioonist välja viidud. Asja teeb huvitavaks see, et vene keeles trükitud käskkirjas kasutatakse väljendit рекламационный ремонт. Viimane tähendab, et remondi suhtes esitatakse pretensioonid tarnijale, midagi siis garantiiremondi laadset.
Raketade puhul tulevad kõigepealt kõne alla kaks peamist tarnijat. Esiteks laeva ehitaja ehk Feodossia laevatehas. Teiseks mootori valmistaja, kelleks oli Leningradis asuv Zvezda tehas.
Oli võimalik natuke uurida, kas Tartu sadamal on olnud sel ajal ühe või teisega tööalased kokkupuuted. Laevatehasega neid ei leidnud, pole ka eriti mõeldav, et 16 aastat vana laeva puhul saaks ehitajale tagantjärgi mingeid nõudmisi esitada. Küll aga oli näha, et masinatehasega on olnud just ”R-1”(nb! mitte teiste Raketade) mootoriga seoses mitmeid kontakte nii enne kui ka pärast septembrikuud. (kiirlaevade mootorid ei kestnud kaua, kusagilt vene foorumist on nagu meelde jäänud, et nende eluiga oli normaalse ekspluatatsiooni korral umbes 5 aasta ümber) Asi lõpeb sellega, et sadama autojuht käsutatakse talvel Zvezdasse mootorite (oligi mitmuses kirjas) järgi.
Lõhnab niimoodi, et praakmootor oli laeva sisemuses tõsise pahandusega hakkama saanud. Ei saa välistada, et mootorit kohalt kangutades tuli välja mõni laeva põhjaga seotud parandamatu asi. Teave, et selle Raketa põhi, mis esimesena sõidust välja läks, oli kusagilt auklik, on ammu tuntud. Et ”R-2” lahkus ainult numbreid vaadates kõige varem, siis andis vastav inf põhjuse omistada põhja lekkimise automaatselt temale. Tegeliku ”R-1” väljakukkumine juba 1979.a. annaks loole uue vaate. Üks põhjus ei välista teist, nt defektiga mootori oletatav suurem vibra võis aja jooksul põhja deformeerida küll.
Laevade tehnilise jälgimise ja korrashoiu organiseerimine on juhtkonna ülesanne. Me ei tea, missugused sanktsioonid oleks tulnud sadama ja selle juhtide vastu, kui oleks ujunud välja, et teadaolevalt probleemse mootoriga laeva, mis ei olnud veel ületanud projektis ettenähtud ekspluatatsiooniaega, liiatigi veel reisilaeva puhul, pole asjale õigel ajal jälile saadud ehk siis seirenõue on lihtsalt unarusse jäetud ja laeval on lastud hävineda. Lisaks on selge, et taoline remondiformuleering tähendab edaspidi parajat bürokraatiat, kohapealset ekspertiisi jne. seega pole võimatu, et teatavate just mootorist tingitud vigastuste puhul võis olla ka masinatehase rahvas huvitatud kinnimätsimisest. Küünlaid vääriv mäng?!

* Otsisin veel, kas ka Kiievi sadamaga on olnud mingeid tööalaseid asjaajamisi. Ei leidnud. Küll aga jäi kentsaka, aga märgilise kokkusattumusena silma seik, et pärast navigatsiooniperioodi lõppu sõitis suur grupp jõesadama töötajaid eesotsas ülemaga 1979.a. novembri II poolel mitmepäevasele ekskursioonile, tutvumaks ühe linna vaatamisväärsustega. Ja ülla-ülla, selleks linnaks oli just Kiiev…Muideks, jõesadama töötaja, kes oma sõnul osales saabunud aluse mahatõstmisel, jutu järgi toodi laev aasta lõpus vahetult enne pühi. Kontrollisin natuke ka tema liikumisi, vahemikus 1-28.dets.79 oli ta puhkusel ja aasta viimased päevad seega tööl. Jõesadamast töölt lahkus ta juba aprillis 1980, nii et hilisematele aegadele ei annagi ”R-Kušnirovi” saabumist kuidagi lükata.

* Gorki insener Tšebõšev on kummaline kuju. Teda ei ole ametlikult tööle võetud ja ühelgi sadama palgalehel tema nime ei eksisteeri. Ja ometi on mingi Raketa kallal nõidumise lõpetamise eest temale 1980.a. veebruari algul sadama juhtkonna poolt tunnustust avaldatud ja sellest on jäänud kirjalik jälg. Nii et ”R-Kušnirovi” saabumisest kuni uue tagaosa valmimiseni läks aega max 5 nädalat. Selle teemaga molutamist lubada ei saadud. Ja kui poolteist aastat tagasi meil siin toimunud arvamustevahetuses jäid kõlama küsimused- kuidas korraga nelja Raketat ei märgatud ja miks on lugu jäänud saladuseks, siis teatavad seletused on olemas- suurem osa sadama töötajatest oli sel ajal korralisel puhkusel. Mingi osa laevaremondirahvast oli tööl, mõned kraanamehed samuti (minu informaator töötas sel ajal ujuvkraana peal), vedudega seotud inimestel polnud aga detsembris- jaanuaris sadamas eriti midagi teha, kontorirahvas talvel külmaga nagunii mööda suurt ja kola täis territooriumi ei konda. Õige ”R-1” võidi isegi enne ”R-Kušnirovi” saabumist tükkideks hakkida. Ja pole võimatu, et tükid millalgi visati platvormile ja saadeti Kiievisse, et ka seal oleks vajadusel midagi ette näidata (paraku pole saatelehtede vormistamist enam võimalik tuvastada). Jõesadamas oli vaikne hooaeg, võimalik nurga taga toimetada küll.

* Nüüd hüpe aastasse 1993 ja laeva Soome müük. Ma ei leidnud ostu-müügi lepingu koopiat, õnneks oli aga olemas koopia sadamaülema kirjast Tartu Linnamajanduse osakonnale ühe õiendi jaoks, kus oli näidatud, missugune Raketa müüdi. Kirjas oli täht-tähelt nii mootorlaev Raketa (reg.nr 81582; kere nr.314, väljalaskeaasta 1963)
Sellise formuleeringu pealt tehtigi kunagi kellegi poolt järeldus, et see 314 on ühtlasi laevanime osa. Nii sündis müütiline ”Raketa-314” .
Termin kere number pole tegelikult korrektne, õige on ehitusnumber. Viimane oli kantud laevaga kaasas käivatesse paberitesse. Ka laeva enda küljes võis seda kohata. Esiteks tehaseplaadi peal, mis nägi välja niimoodi https://fleetphoto.ru/photo/12745/?gid=267 (kuna ühegi Peipsi Raketa tehaseplaadist fotot pole ette sattunud, võtsin ühe suvalise) Plaat oli kinnitatud laeva reisijatesalongi tagaseina ülaossa. Selle võis lihtsalt lahti kruvida.
Veel oli ehitusnumber löödud tiivale. Lk 59 lõpupoole on otseviide ühele fotole mille peal on näha ”Rosetta” tiiva fragmenti koos ehitusnumbriga. Lisan veel ühe numbripildi, seda internetis vabalt rippumas pole. Pildistatud tähis asub laeva vasakpoolse esitiiva välimisel poolel tagumises ülanurgas. Ma ei tea ööd ega mütsi sellest, kas number oli vajutatud iga tiiva või vaid ühe peale ja kas sel teisel juhul oli alati vasak esitiib või hoopis mõni teine või oli ka kere sisse mingisse salakohta märgitud- pole vene foorumites selliste detailsete küsimuste peale juhtunud. Aga number on mõõtmetelt väga väike, tavaliselt fotolt ta silma ei hakka.

Ühte olulist asja ma veel ei tea- kas ”R-3” muutus ametlikes paberites 1968.a. ehitatud laevast 1963.a. poisiks alles laeva müümise ajal või tehti muudatus kusagil nõukaajal ära. Enne 1980.a. navigatsiooni algust sadamaülema vahetuse puhul koostatud põhivara nimekirjas oli ”R-1” 1963.a laev, ”R-2” 1967 ja ”R-3” 1968.a. oma. Aga loodan, et järgmise arhiivivisiidiga saan selle kätte, tõsi, see toimub alles tuleva aastanumbri sees.(nii et kui keegi sooviks asja varem ise uurida, oleksin väga tänulik, säästaksin mõned päevad oma elust millegi muu jaoks. Võin kaasa anda juhised, mis laadi toimikuid tuleks lapata) Seni leitud kaudne info annab siiski mõista, et paberid olid veel 1986.a. muutmata.
Muidugi võib tekkida küsimus, et kui paberitesse väga loominguliselt suhtuti, miks ei sokutatud Soome kaasa hoopis ”R-1Komarovi” omasid? Seda ei saanud teha, sest tolle kere oli ise müügis ja pabereid oli ka seal vaja.

Selline on siis Raketamüsteeriumi uurimise hetkeseis, vähemalt mitmesuguste leitud dokumentide abil sai koostada taolise raamistiku. Paraku pole kohustust pikalt säilitada jooksvaid kviitungeid, tšekke, kauba saatedokumente jne.jne nii et müstikumi üksikasjad jäävad ikkagi igaveseks saladuseks.
----
Lõpetuseks midagi tänapäevast. Suvepilt koos tartlastele tuttava laevaga.
Endine ”Komeet” uutel vetel. Tartu perioodiga võrreldes on tagumisest kajutist saanud palakaga kaetud tekk. Laev peaks kuuluma ikka Seto Linele, aga on välja renditud.
Koht on Liepaja.

Aurik
28.detsember 1979 kui mees veel puhkusel oli reede.
31. detsembril e. esmaspäeval ei tehtud selleaegses riigis midagi peale viinajoomise.
P.s ei välista et 31 detsember oli seadusega vaba päev=tööpäev tõsteti ümber teisele päevale ja esimene tööpäev oli kolmapäeval 02.01.1980

retti kirjutas:Aurik
28.detsember 1979 kui mees veel puhkusel oli reede.

Oli küll. Ma seda käskkirja ei pildistanud, vaatan ta igaks juhuks järgmine kord üle, kas oli 28, 20 või 18. Vanadel paberitel on trükikvaliteet üsna kehv. Puhkus võis ka nendel teistel juhtudel kahes jaos olla. Aga pole vahet- paljud ettevõtted ja asutused ei töötanud esmaspäevast reedeni vaid hoopis tööajagraafikute järgi. Ka transpordiettevõtted- mis siis, et sadamal parajasti navigatsiooniperioodi polnud.

retti kirjutas:31. detsembril e. esmaspäeval ei tehtud selleaegses riigis midagi peale viinajoomise.

No see on üle võlli näide, tänu sellistele ongi tänastel 35-aastastel ja noorematel vanemate inimeste poolt pruugitavate sarnaste klišeede tõttu nõukaajast üpris omapärane ettekujutus. Kes tahtis sellel päeval viina saada, pidi ikka poodi kõmpima ja sageli sinna bussi või taksoga sõitma. Need ja üht-teist veel ikka töötasid. Kes enneaegu end lõhki kukkus, see viidi kiirabiga ära, kes juba hommikul toas kuuse koos korteriga põlema pani, sellele tuli tuletõrje jne.

retti kirjutas:P.s ei välista et 31 detsember oli seadusega vaba päev=tööpäev tõsteti ümber teisele päevale ja esimene tööpäev oli kolmapäeval 02.01.1980

Sul on suurepärane võimalus see siis kindlaks teha, mitte lihtsalt arvata. Vastavad otsused olid varem ajakirjanduses avaldatud. Otsi siis välja

Aga mulle meenub, et Sul on akf Zoigi küsimusele vastamata

Zoig kirjutas:

retti kirjutas:Laev Piirissaare sadama pildil ei ole Lermontov.
Tõenäoliselt on pildil Pihkva Aleksander Nevski või Burevestnik/Ušakov

Saad veidi täpsustada mille järgi sa selle tulemuseni jõudsid?