Nutt ja hala

[Runkel]

Selline lõputu küünlapäev. Enne lähevad head "äripartnerid" maisest registrist kui autud.

[Castellum]

Ma autobaasi autojuhina pidin iga tööpäev lõunat sööma mõnes teeäärses sööklas. Tulenevalt põhimaršruutidest sattusid need enamjaolt olema Aseri, Rannu, Sonda, Kiviõli, Erra, Püssi, Jõhvi, Kohtla-Järve sööklad. nn "pool suppi" (väiksem supitaldrik), praad, magustoit ja kaks klaasi piima või keefiri (leib oli tasuta) maksis samas hinnaklassis nagu ülal toodud, ehk 40-60 kopikat. Toitude ja portsioni suuruste üle ei kurtnud.

Vähemalt Tallinnas ei olnud 1980-te keskel küll ühtegi selliste hindadega avalikku sööklat. Ikka 1+2+3 oli ~1 rbl. Isegi meil Lillekülas oli Ookeani ühika ja raudtee ühika söökla selliste hindadega. V-b päris omadele oli midagi odavamat...

Kesklinnas nt Tõnismäe dieetsöökla ja vanalinnas kino "Oktoobri" kõrval II krs sööklas ka sama hinnatase, 1 rbl per kompleks. ERKI söökla ka umbes sama.

N-ö kinnistest sööklatest oli MN Toompea lossi kõige alamate teenistujate söökla ka mingi ~1,20 rbl per 1+2+3. Kõrgematesse astmetesse ei sattunud.

Aga ka EV ajal nt Vene-Balti söökla 1995. a, Aidu karjääri ja Estonia kaevanduse söökla 2000. a, Keskvangla valvurite söökla 2003. a - seal 1+2+3 maksis ~1,5 krooni.

Nendes kõikides mina ei olnud töötaja, vaid asjatasin seal ning sööklas keegi numbrit ei teinud ega töötõendit küsinud. Keskvanglas muidugi olingi otseselt külaline, aga maksin sööklas ise.

kilo juustu või keeduvorsti 2...3rbl (oli ka alla 2 rublast), pakk võid 65...70 kop.

Odavaim vorst oli 50.- kop/kg koerarõõm, aga see ei kõlvanud kaine peaga inimesel süüa. Odavaim inimvorst oli vist 1,5 rbl pekitükkidega vorst - aga mitte "Lemmik", see oli kallim, sest oli vist naturaalsooles? Mälu petab juba...

Õhtuti peale tööd "linnapeal luuslanki lüües" sai käidud linna sööklates või kohvikutes ja piimasaalides õhtustamas. Mingi praad + piim/keefir, magustoitu ega suppi tavaliselt ei võtnud, läks lisaks kusagil 10-20 kopikat.

Tallinnas õhtul selliste hindadega küll midagi polnud - Mingi praad + piim/keefir kusagil 10-20 kopikat - see oli 1980-te keskme Tallinnas küll ulme.

Restoranis muidugi rohkem Praad maksis 1...1.50 rbl. Oli ka 1.80...2.00 rbl kanti praadidega restorane.

Tallinn-Väikse "Pärnu" õllekas oligi rusikareegel 1 rbl praad+0,50 sang. Tartu "Humalas" oli vist sama, Paide "Kaval-Antsus" ka, aga nt Pärnu "Postipoisis" oli majaroog - juustušnitsel - vist küll kallim?

Püstijalaõllekates oli sang 30. kop, sakuskasid ei mäleta, varieerus vägagi. Kõige rohkem meeldis mulle Hiiu "Singapur", seal oli hea toiduvalik ja sees ei suitsetatud. Kõige jubedam oli Nõmme turu "Bangladesh".

Restorani baaris oli pilet 1,20 ... 1,50 rbl olenevalt kohast. Pileti sees oli enamasti kas pokaal lahjat alkoholi (vein, sampus vms) või klaas mahla, tass kohvi ja kokteilisalat.

Nt Viru kohviku II korrusel oli hommikul (kl 8...11) pilet 1.10 rbl. See oli hommikune rootsi laud, söö palju jaksad ja väga hea toit oli.

[AndresTy]

uus aeg, uued mõtteviisid.... ja meil ju selle uue mõtteviisi valitsus kenasti toimetamas. Nii nagu kaovad ebameeldivad uudised ja artiklid, nii saavad patsiga poisid ja tüdrukud ka need 75 tuhat digiallkirja lihtsalt mõne klikiga kuskil toimetades "ära deliitida". Ja poelgi enam.

Ja paar postitust veel, ning siis avaldame selliseid oma peaga mõtlemise tarkuseteri juba e-valimiste aadressil...

[2korda2]

Kel pankade ajutiselt suuremad kasumid meelehärmi teevad, siis:
1. eranditult kõigile baasintresside järsu tõstmise perioodidele on järgnenud pankade pankrotilained (või üleostmised);
2. just nüüd on võimalik ühele kohalikule pangale ipponi-vääriline heitega selg prügiseks teha.

[mart2]

Akf Fucs-i täienduseks - elasin Sondas 1985 kuni 1990 ja sealse söökla hinnad olid tõesti sellised. Antud einela ei olnud kolhoosi-sovhoosi-metsamajandi jne. omanduses vaid tavaline üldkasutatav ETKVL-i koht.
Hind Tartus 80-ndate esimeses pooles - kalleim söögikoht (mitte restoran) oli nn. pukibaar Raekoja platsis ja popim praad oli hakkšnitsel munaga - 1.60 ruublikut.

Eks süüa sai igasuguse hinnaga - oma valik, kas 3-käiguline 60 kopika või 2.60-ga!

[Smith]

Parem las jääda need „hiigelkasumid“ erapankadele, kes märksa suurema tõenäosusega kui riik suudab seda raha investeerida päriselt tulutoovatesse, majandust kasvatavatesse ja tulevikku suunatud asjadesse, kui riik, kes, nagu öeldud – suure tõenäosusega teeks selle rahaga midagi ebaefektiivset.

Korralik demagoogia. Osa aktsiisist peab minema teede korrashoidu ka praegu, samuti süsinikuheitme kvootide raha kasutamisel on kindlad rohelised kriteeriumid. Keegi ei keelaks seda pangamaksu suunata 100% kuhugi haridusse, teadusesse või kasvõi reservfondi viieks aastaks kinnisele kontole. See, et svenssonid selle koju veavad ning seal hoopis soodsama laenuga näiteks oma kodanikele lenavad on muidugi teine variant.

Mitte, et ma pankade maksustamist pooldaks, aga see “riik on halb peremees” päris trumpäss igas mängus ei ole, vaadake kasvõi Norrat, võiks ju kah naftakorporatsioonidele hoopis tuuseldada anda need rahad

[Runkel]

Keegi ei keelaks seda pangamaksu suunata 100% kuhugi haridusse, teadusesse või kasvõi reservfondi viieks aastaks kinnisele kontole. See, et svenssonid selle koju veavad ning seal hoopis soodsama laenuga näiteks oma kodanikele lenavad on muidugi teine variant.

Vaat see on demagoogia. Sa paned Karilaiule (Isamaa) retoorikas pika puuga.

[Smith]

Milles seisnes demagoogia? Varasemalt väitsid, et pankade hiigelkasumid on head, sest raha ei lähe valimatult ringlusse, aga vaat riik jagab kopterilt raha laiali. Sellega ma pole nõus, sest halva juhtimise puhul võib see raha mõlemal juhul ikkagi inflatsiooni tõstma asuda. Ka riik võib mingi kindla maksu puhul näha sellele ette sihtotstarbe, mis ei tõsta inflatsiooni.

https://www.reuters.com/business/financ ... 023-08-08/

Majanduslikest oludest tekkinud pankade erakordseid hiigelkasumeid kärbivad mitmed EU riigid, kes pankasid muidu ei maksusta, näiteks leedukad võtavad sedasi kaabust 410 miljonit eurot. Meie plaanime sarnase summa üllatusmaksuna leida inimeste taskutest. Kusjuures eriti kummaline on see, et täiesti avalikult ütles ka rahandusminister, et ei tea mis diili pankurid ja Kaja Kallas kinnises ruumis tegid

[A4]

Riigi efektiivsest rääkides - tuletame meelde, miks meil praegu sellest pangamaksust üldse rääkima on hakatud? On räàkima hakatud sellepärast, et riigieelarves on endiselt suur auk, mis on tekkinud sinna eelmiste valitsuste laristamise (=ebaefektiivsus) pärast. Nüüd oleme olukorras, kus riik ühest küljest käsib nii eraisikutel kui ettevõtetel säästa ja püksirihma pingutada (EURIBORi tõusud, maksutõusud, uued maksud), aga ise ei suuda või ei taha hakkama saada isegi paarikümnemiljoniliste sümboolsete kärbetega 20-miljardilisest riigieelarvest. St teised pingutagu ja siis veel doteerigu riigi laristamist edasi.

Jah, pangamaksu tulud võib ju sihtotstarbeliselt kuskile “õigesse” kohta suunata, aga see lihtsalt soodustab muu ebaefektiivsuse jätkamist. Suvaline näide: Päästeamet väidab, et on ammendanud kõik senise optimeerimise võimalused. Aga millisest senisest säästust saab rääkida, kui me alles nüüd esmakordselt 10 aasta jooksul jõuame selleni, et üksainus päästekomando tuleb kinni panna?

[parkija]

Reaalne kokkuhoid komando sulgemisest ?
Kui mälu alt ei vea siis on mitmed komandod läinud vaid priitahtlike pritsimeeste hallata , Päästeameti kontoris on üle 500 toolinühkija , arvan et sealt annaks suuremat säästu leida .

[Peeter]

uus aeg, uued mõtteviisid.... ja meil ju selle uue mõtteviisi valitsus kenasti toimetamas. Nii nagu kaovad ebameeldivad uudised ja artiklid, nii saavad patsiga poisid ja tüdrukud ka need 75 tuhat digiallkirja lihtsalt mõne klikiga kuskil toimetades "ära deliitida". Ja poelgi enam.

Ja paar postitust veel, ning siis avaldame selliseid oma peaga mõtlemise tarkuseteri juba e-valimiste aadressil...

Selline postituse mõtet muutev valikuline tsiteerimine on demagoogia põhivõte. Originaalpostituses olid järgmisteks lauseteks: ...Ja poelgi enam. Netikögisemine on nagu üks peeretus. Käis ära ja kogu moos,niipea rohkem ei tule... Või vähemalt tundub, et moodne valitsus mõtleb nii.
Tegemist oli ilmselge vihje ja torkega valitsuse aadressil, kes rahva poolt kokku korjatud pea 80-nele tuhandele allkirjale vastas teatega, et "ok, venitame tibakest edasi, aga siis paneme selle eest topelt." Kasutades valitsuse retoorikat saab ju kõva ja selge häälega öelda, et aga järelikult ca 1,25 miljonit inimest on siis ju automaksu poolt, miks üldse venitama peaks? Teen siia juurde nüüd ka lisamärkuse, et mina küll ei usu, et valitsus saaks mingi trikiga nii inimeste mõtlemisajaloost kui ka meie digiajaloost kuidagi moodi "ära kustutada" need ca 75 tuhat digiallkirja. Kõik need siin "oma peaga mõtlemisest rääkijad" võivad sellest ainult und näha. Need allkirjad on korjatud, fikseeritud ja nüüd jääbki nii, ei maksa juttu kuskile mujale minema naeruvääristamise teele vedada.
Tundub, et siin tuleb nüüd hakata "killu rebimisele" alati mingi rasvane märge juurde tegema, sest muidu hakatakse siin liig tihti juba "oma peaga mõtlema" ja teemat mujale arendama. Ega seegi siin pole ju esimene kord. Mõni ikka kohe väga valusalt reageerib valitsuse saamatusele osutades. https://arvamus.postimees.ee/7861763/me ... ministriks Siia võiks teha veel ka soovituse, et ega iga poliitorav ei pruugi passida ka oravapartei tegevusi õigustama.

[Peeter]

... Aga millisest senisest säästust saab rääkida, kui me alles nüüd esmakordselt 10 aasta jooksul jõuame selleni, et üksainus päästekomando tuleb kinni panna?

Komandosid on aastate jooksul igatsugu reformide ja ümberkorralduste käigus varemgi suletud. Iga liigutusega on kaasnenud ka päästjate tõdemus, et sellise lükke järel saabub abi lihtsalt mingi ports minuteid hiljem. Mõnel pool rohkem, mõnel pool vähem, aga vaatamata nendele mõnedele minutitele kellegi jaoks võib see olla juba fataalselt hilja. Ja rääkivad pead on sellele vastanud, et jah nii on. Ei enamat. Nii palju, kui küljelt kuulma olen trehvanud, siis millegi reorganiseerimisel on ikka "faktilisi tegijaid" vähemaks jäänud, aga tärnidega ülemuste lahtilaskmisel on ohatud, leitud, et "kompetentsi ei saa ju raisku lasta" ja siis kuskile reorganiseeritud-ühendatud asutusse uus soe koht loodud. Nii näiteks selline tüüpnäide oli, et kui Võrus reorganiseeriti politsei tööd-tegevust, siis nn juhtimistegevuste Tartule allutamisel ei jäänud Võru-ülemused teps mitte tööta, vaid öeldi nii: "kuule, ega sind minema ei lööda, leiutasime sulle Tartus ühe töökoha kabinetiga, nüüd saad hakkata iga päev Võrust Tartusse tööl käima, küll me sellele väärikale kabinetile ka väärilised ülesanded leiame, aga senikaua vaata ise ringi ja leia omale Tartus maja pealt tegevust." Ja hakkaski mees Võrust Tartusse käima, kuigi kokkuhoid pidi just struktuuride ühildamisest ju tulemagi? .... Ka tuletõrjujad on analoogselt ohanud ja öelnud, et "ärme tööasjust räägime, räägime millesti muust parem." jne

[Kapten Trumm]

Automaks mõjutab neid ronte ainult siis kui rondid maksustatakse. Uuema autopargiga Soomes ei ole registrist ajutiselt maas rondid ja kõik muud autod (hobiautod jms) maksustatavad. Mõnel mehel on sada ronti ümber talumaja, kõigil registrikanne peatatud ja maksuvabad.
Registrist ajutiselt kustutamine on 17 EUR ja uuesti registrisse võtmine tasuta (või oli see vastupidi) ja seda saab teha oma telefoniga.

Rontidega võitlemiseks on Soome vahel rondihävituskampaaniaid korraldanud kus makstakse auto vanarauaks andmise eest mingi summa. Enne koroonast oli kampaania et 2000 EUR uue auto ostu puhul panustab riik. Vana pidi olema ülevaatusega auto ja vist mingi aeg viimase omaniku nimel. Samas üks inimene võis ära anda ka mitu tükki. Üks meiekandi taat viis seitse prantslase laipa, kõik hädavaevu ülevaatuselt läbi saanud, sai 14 000 ning selllest piisas et uus väike Citroen laost välja kirjutati

Suvel, kui toimus automaksu kavandi tutvustamine huvirühmadele (sh ka värskele autoomanike liidule), siis teatas rahaministeeriumi asekantsler seal nipsakalt stiils, et te istute siin laua ümber vaid seepärast, et mingi EL direktiiv nõuab kaasamist ja mingi linnuke on vaja kirja saada.

Sestap kogu kontseptsioon oligi paras kivipallurlus, näiteks meil oldi registrikande peatamisele ja sellega maksuvabastuse saamisele vastu kui nõukogude sõdur Stalingradi all. Sellega näiteks läheksid löögi alla autod, mis inimestel garaazides ehitamisel on ja mis vahetevahel tojootahübriidjaariste vahel tänavapilti rikastaks. Selline kommunistlik arusaam - ei maksa mitte kasutamine, vaid omamine. Ja kui oled pursui mitme autoga, siis maksa!

[Kapten Trumm]

Huvitav on see, et 825 936 sõidukist 578 209 on vanemad, kui 10 aastat. Mis võib viidata sellele, et kuna meil ei ole automaksu, vedeleb terves Eestis kümnete tuhandete kaupa mingeid vanu ronte, mis on registris, aga mis viimati liikusid KST mitu aastat tagasi ja mille kohta omanik ei pruugi isegi tihti osata öelda, kus tal see auto täpselt vedeleb. Seda kinnitab ka vaatepilt, mis avaneb maapiirkondades ringi sõites, kuis üsna tihti seisab õuede peal mitu rohtu kasvanud masinat.

Asi ei ole nii mustvalge. Paneks lausa viski vahele, et peale automaksu tulekut mingit oodatud "fantoomautode" kadumist sadades tuhandetes ei toimu. Selleks on 2 põhjust:
1. nn EL romudirektiiv, millega on loodud kunstlik ja praktiliselt lahendamatu takistus nende autode arvelt kustutamiseks, mida enam ei eksisteeri või mis pole lammutustõendi saamiseks piisavalt komplektsed (lammutuskoda oma suva järgi otsustab, et ei võta seda vastu-pole ka kohustust). See puudutab autosid, millest on mingisugune träkitav jälg peale 01. maid 2004. Ülevaatus, kindlustus, registrikande muudatus.
2. üllatavalt paljud autod on siiski alles, kuid need seisavad eri põhjustel. Näiteks hobiautod ehitamisel või ehitamise ootel. Minu esimene auto (mosse) on tänaseni alles ja kenasti ühes tükis, lihtsalt on seisnud koserveeritud olekus peale 1997, mil sellega viimati sõideti. Oma pojaga (11a) leppisime kokku, et kui ta saab piisavalt vanaks, siis ehitame selle "ägedaks" ja sellest saab tema esimene auto. Poiss käib juba garaazis mootorit valimas. Kui mina agiteerin BMW 1.8 suunas, siis poissi tõmbab miskipärast 3.5 Hobiautode pidajatel (sh ka mul) on enamasti nii, et neid sõitvaid autosid on vähemuses, lihtsalt aega on vähe ja projektid venivad. Mis ei tähenda ei nõgestes romusid ega ka "fantoomautosid".

Asjaga tegelevatele ametnikele ja poliitikutele, kelle mõttemaailm piirdub järjekordse liisingu tojootahübriidjaarisega, muidugi taoline "saastamine" hästi pähe ei mahu. Ühtlasi lendab laps pesuveega üle parda, pihta saavad penskarite Ladad, maainimeste autod (maal on tavaline 2-3 vanemat autot peres) ja lõppeks ka minusugused hobimuterdajad. Olen valmis kihla vedama, et uus liisingu hübriidjaaris on hulka suurema jalajäljega igas mõttes kui 25a vaja 200 kW hobiauto, mis sõidab 1000-2000 km suviti.

Mul ei ole midagi maksta suht uue igapäevauto eest mingi mõistlik summa, aga see "kliimaeesmärk" hakata surnuks maksustama tehnikaajalugu tõstab turjakarvad turri.

[Kapten Trumm]

... Aga millisest senisest säästust saab rääkida, kui me alles nüüd esmakordselt 10 aasta jooksul jõuame selleni, et üksainus päästekomando tuleb kinni panna?

Komandosid on aastate jooksul igatsugu reformide ja ümberkorralduste käigus varemgi suletud.

Keda see teema väga huvitab, siis selline kõnekas (ja ehmatav) fakt: Eestis on juba mõnda aega vabatahtlikke komandosid tunduvalt rohkem kui kutselisi.

Kui keegi ütleks tõsimeeli, et meil moodustaks 2/3 politsei arvukusest abipolitseinikud või KV SA struktuurist 2/3 kaitseliitlased, peetaks teda vist peast põrunuks.