sammal.habe kirjutas:Viimases Kastre valla lehes oli kohaliku koduloouurija artikkel jõelaevandusest.
Ehk akf Aurik kommenteerib faktitäpsust?
Manus kastre_infoleht_november2021.jpg ei ole enam saadaval
Olgu, ma proovin
Hr Kirmil pole see esimene kord kohalikus häälekandjas jõelaevandusega jõudu katsuda. Seekord on ta teinud ära väga tugeva töö, kamminud DIGAR-is ajakirjandust ja EW aegseid laevaregistreid, nii et üldmulje on igati soliidne ja hea. Mõni asi on siiski võetud mitte otseallikatest, vaid hilisematest nö ümberjutustustest, koos seal sisalduvate apsakatega. Mingeid märkusi – täiendusi saan siiski teha, aga täiesti võimalik, et mõned lahknevused hr Kirmiga on tekkinud sellest, et ma pole ise vastavat allikat näinud.
Katsun siis pidada artiklis olevat järjekorda
*
1939. aastal oli Tartu sadamas registreeritud 19 aurikut ja 11 mootorlaeva, mis vedasid reisijaid ja kaupaMa pole veel Tartu sadama EW aegseid registreid jõudnud otsida, seda lauset olen kohanud varemgi ja paistab olema õigete numbritega. Lisan siiski juurde, et suur osa aurikutest on väikesed puksiirid ja mootorlaevad on tegelikult mootorpaadid. Ma ei tea, kas riigilaevu “Uku”, “Ilmarine” ja “Linda” on seal arvestatud. Kui ei, siis on registris vast ka mõni alus, mis on sõitmise ammu lõpetanud, aga veel ametlikult maha võtmata. Sõja-ja piirivalvealused ja Kaitseliidu laevad jäävad loomulikult välja.
Ja võrreldes 10-15 aasta taguse ajaga oli laevu väheks jäänud….
*
“Koit” (ratasaurik, kõrgus üle veepinna 88 cm, 35 brt),Narva jõe Peipsipoolse osa aurik, Tartuga seost polnud. Panen ühe tema pildi ka, vist pole meil varem rippumas olnud
*
“Kunglale” polnud 200 inimest ka probleemiks
*
“Sale”See on trükiviga, mis käib juba aastaid läbi. Kusagil oli nimekiri Tartus 1923.a. sõitnud reisialustest ja selles oli “Salme” . Keegi ümberpanijatest jättis aga m- tähe kogemata ära ja nii ta ringlema jäi
* Nimekirjas olevad
“Flirt” ja
“Salme” on üks ja sama laev. Nimevahetus 1922.a.
*
“Salme” (uppus 12. juuni 1930, tõsteti üles september 1930)Tegelikult tõsteti välja juba juuni lõpupoole ja septembri keskel läks taas liinile.
*
kiireim (kuni 20 km/h) oli mootorlaev “Sulev.“Kui mõni mootorpaat välja jätta, siis tegelikult oli kiireim reisilaev “Võitja”. Pärast tema Narva tagasiminekut jäid kiirusega konkureerima “Kungla” ja mingist ajast pärast järjekordset mootorivahetust “Sulev”. “Kungla” kiiruslikud omadused paistsid välja Peipsil vaikse ilmaga sõites. Emajõel pidi ta järsematel kurvidel pidevalt vingaali maha võtma.
*
“Kütteveo Laevanduse”, “Scheel ja Ko Laevanduse” ja “Peipsi Laevanduse”Õigem oleks jätta ära sõna laevandus ja panna ette AS
*
“Võitja (75,2 brt) jne.See
jne sisaldab teist samapalju ja natuke veel peale reisilaevu ja puksiire, tõsi küll, enamuses väikesed.
Mootorpaadid on veel lisaks.
*
1924. aasta laevaliiklus lõppes alles 25. märtsil 1925, et kohe uuesti alataTegelikult lõppes laevaliiklus 8.detsembril. Et aastavahetuse paiku läks soojaks, jätkati jaanuari algupoole osade laevadega, mis polnud veel remonti jõudnud
*
1939. aastal 13. märts-18. detsember.Lõpudaatum on sügavalt kaheldav. Regulaarsel laevaliiklusel oli ots peal novembri viimasel nädalal. Kui dets. keskel oli ilm pehmem, siis võis olla tegu aktsiooniga, kui toodi ära eri kohtades Emajõel jäässe külmunud lodjad.
* laevaliinide sagedust ja kellaaegu ei maksa alati täht-tähelt võtta. Üldiselt klapib küll, aga graafikud ja liine sõitvad laevad teinekord aasta sees muutusid.
*
Tartu-Värska-Võõpsu (1939. aastal lõpppeatus Borovitši);
Puudavitsa on see lõpp-peatus. Elik Budovitši
*
1928. aastal “Taara”, “Harry”, “Torm” ja “Eha”“Eha” väikese jõelaevana järvel ei käinud. Ammugi siis Võõpsus-Värskas
*
Tartu-Mehikoorma; 1920. aastal „Kütteveo Laevanduse“ „Vanemuine“ ja „Taara“ (pileti
hind Mäksale 100 marka); 1930. aastal „Taara“ ja „Harry“, tegevus lõpetati 1930. aastate alguses.Ei oska öelda, kuskohast säärane info pärit. Mehikoorma peatus on olnud kogu aeg Võõpsu ja kaugemale sõitva laevaliini osa. Mehikoormasse on küll aeg-ajalt tehtud pühapäevasõite seoses surnuaiapühade jms.- sh ka 1920.a. “Taaraga”. Pileti hind Tartust Mehikoormasse 100 mk.
*
Tartu-Lääniste; 1938. aastal “Laine” iga päev 14.30 ja “Neptun” kolm korda nädalas“Neptuni” kohta info ilmselt ebaõige, sel aastal oli ta regulaarselt tegev Tartu-Kolkja-Mustvee-Vasknarva liinil. Tema seostamine Läänistega on laeva suure süvise tõttu üldse väga kahtlane.
*
Tartu-Kastre; 1928. aastal „Luik“. Minul sellist infot pole. Võimalik, et tegu mõne puhkepäeva-, mitte regulaarsõiduga. Viimase jälje regulaarsest Tartu-Kastre liinist leidsin 1926.a. Sõitis väike reisilaev “Koidula”
*
1922. aastal „Sulev“"Sulevi" nime kandis minuteada alates 1923.aastast. 1922 oli veel "Aleksander"
*
Tartu-Mäksa; 1924. aastal „Torm“ iga päev 14.30 ja tagasi 6.00 hommikul, 1925. aastal „Endel.“ Kuna Mäksal peatuvaid laevu oli palju, lõpetati eraldi laevaliin 1925. aastal.Sellisest regulaarliinist ei ole ma lugenud. Mäksa oli küll seoses rahvapidudega sageli pühapäevaliinide sihtpaik. Ja ühest vanast laevakerest 1924.a. ülesehitatud “Torm” alustas minu teada sõite alles 1925.a.
*
Aastatel 1932?-1940 tegutses kevadest sügiseni mootorpaadi liin Tartu-Haaslava ja vajadusel liin Tartu-Haaslava-Kaagvere-Luunja. Jälle uudis minu jaoks. Puhkepäevaliinidel oli Haaslava küll üsna sage sihtkoht. Antud regulaarsetest mootorpaadiliinidest olen leidnud andmeid 20-te aastate I poole kohta
*
A. Reeder- K. Koppal olid mootorpaadid „Sinilind“, „Udu““Sinilind” oli õllevabrikant Silvere väike luxmootorlaev, “Udu” aga endine Evald Rooma paat, mille uueks omanikuks sai hoopis A.Kruuv
*
Kruuvi „Neptun“tegelikult Reeder-Koppa paat, 1929 .a.ümbernimetatud “Lotte”. Enne seda oli Reeder-Koppal Tartus teine “Neptun” mis müüdi aga Võrru.
*
mootorpaat August Kruuvi „Koidula“ (hiljem „Väle“?)See “Väle” versioon on laenatud meie foorumist lk 66. Eelmisel lk on juttu, et läks mööda, tegelikult oli ex-”Sulev”
Aga Kruuvi “Koidula” on seni orbiidilt kadunud. 1940.a. natsionaliseeriti Kruuvidelt “Udu” ja “Tempo” . Viimane saadi hiljem tagasi ja “Udu” puhul nõuti 90-tel aastatel kui õigusvastaselt võõrandatud vara eest kompensatsiooni. “Koidulast” ei kõssugi.
*
1930. aastate lõpus töötas enamik Emajõe laevaliine kahjumiga.Püsivad kahjumid hakkasid juba 20-te keskpaigast. Ühtäkki selgus, et korralikke reisi-kaubalaevu on kogunenud liiga palju, reisijate arv aga hakkas järjepidevalt kahanema. Piletihinnad tuli aga hoida väga madalal. Dotatsioonide küsimused olid sellest ajast pidevalt päevakorras.
Lühidalt kõik
-----
Midagi muud veel. Muis.ee-s on juba mõnda aega üleval üks kena foto. Panen ta siis siia ka, väikese tagamõttega muidugi.
- lermontovRP.jpg (115.25 KiB) Vaadatud 2301 korda
Siit võetud.
https://www.muis.ee/museaalview/433199 Muis-i dateeringule ei maksa tähelepanu pöörata. Peaks olema 60-test, igal juhul enne 1967.a.