EV energia ja julgeolek

[Dr.Sci]

https://majandus.postimees.ee/7516312/a ... katkestada
https://arileht.delfi.ee/artikkel/12000 ... se-jatkata

Et selle teemaga nii läheb oli ette teada... küsimus nüüd vaid selles kumb osapooltest ennem prokuratuuri uurimise alla satub.

[Kapten Trumm]

Nagu umbes ennustasin - taibates, et terminaal ei pruugi valmida, on Veskimägi ja Aas hakanud vingerdama. Kahju küll, valitsusel on/oli hiilgav võimalus nädata eeskuju kogu Euroopale, kes vinguvad, et kohe kuidagi ei saa vene gaasist loobuda.

Taolise ehituse korral, milleks on napid kuud, paraku bürokraatlik transparentsus ei aita.

[teeline35]

Arvestades kui kaua Paldiski gaasiterminaali teema Alexela poolt üleval on olnud. Minu mäletamist mööda juba aastaid, aga erinevate valitsuste tasemel on Alexela terminaali ehitust kogu aeg torpedeeritud. Mis viga? Kas "sidrunid" ei veere? Praegune probleem minu arusaamist mööda Alexela ja Infortari nõue, et eesti riik garanteeriks projekti kasumlikuse! Igasuguste tuule ja päikeseprojektide toetamiseks ei kõheldud küll käe sügavale maksumaksja taskusse ajamisega ja tulemuseks on rekordeid löövad elektrihinnad. Ma enne maksaks kinni gaasiterminaali kui tuule ja päikesefantaasiad!

[Benjy]

Huvitav talv tuleb, varuge puid ja remontige tuleasemed ära.

[Xender]

Eramaju gaasiküttel suht vähe, kortermajade puhul võib veidi jahedamaks keerata ja rohkem muud kraami ahju ajada. Mingit katastroofi ei tule.

Sealjuures vaadates puidu hinda, siis ei tule ka sellega kütmine kaugeltki odav. Tonni puitbriketti eest tahetakse saada 300 eurot. Teoreetiliselt peaks ühes tonnis olema 5000 KW soojusenergiat. Arvestades ahju kasuteguriks 70% saame tuppa 3500 kw, ehk siis 1KW hinnaks tuleb kusagil 8.5 eurosenti. Mu börsipakettiga oli eelmine kuu elektrienergia hind 21 senti (koos võrgu ja muude tasudetega ... mitte mingit börsihinna jälgist ei teinud). Võttes eelduseks, isegi tagasihoidliku õhksoojuspumba kasuteguri 4 (üks aasta, kui sai mõõdetud tuli kasutegur 4.4 - kuid ei kütnud ka alla - 5C kraadi juures sellega). Saame õhksoojuspumba KW hinnaks 5.25 senti, ehk ligi 39% soodsam.

Sealjuures kui võrrelda 2020 aastaga oli sellal elektri hind 12.6 senti (kasv 40%) ja puitbriketti eest maksin 165 eurot (kasv 45%) ehk siis mõlema hinna kasv on olnud pmt sama suur.

[Aspelund]

Ikka vana hea võitlus selle nimel, kes saab pumba juurde. Poliitilistel sõpradel on lihtsalt eelis.

A.

[Bonnie]

LNG teemal eraäri ja riigi huvide konflikt on loomulik, sest vaade teemale on erinev. Riigi jaoks on Venemaa gaasist loobumine ja LNG-ga asendamine poliitiline teema, ärimeeste jaoks on LNG-sse investeerimine puhtalt majandulik teema - investeering peab tootma kasumit.
Kuna LNG abil gaasiga varustamine võrrelduna senise vene torugaasiga on erinevatel hinnangutel 10-40% kallim, on mõistetav, miks erasektor ei ole LNG-d tänini konkureerima toonud ja on ka tänases seisus ettevaatlik.
Äri vaatest on risk, kui sõda ei eskaleeru, sõjahüsteeria raugeb, näiteks 4-5 aasta pärast Venemaaga suhted paranevad ja Venemaa gaas leiab tee taas euroopa turule, võib see tähendada kiiresti LNG investeeringute hävingut.
Ka ma ei usu, et meie gaasitarbija ülemäära patriootiline on ja nõus viiendiku kallimat gaasi tarbima kui on valida odavam.
Ärimees peab selliste arengutega arvestama ja üritama riigilt saada garantiisid, et ka 5-10 aasta pärast investeering toob tulu.

Riigi vaatest on olukord vastupidine, kus sellised garantiid seoks gaasiteema sisuliselt riigi kohustuseks-monopoliks, kus x aastateks tuleks LNG gaasiäri doteerida, seda ka oludes kui turule tekib odavam alternatiiv. See on nii turgu sekkumine, kui teadmata koormis eelarvele-maksumaksjale.
Tänases sõjahüsteerias võivad sõjaaja tavadele tehtavad majandusotsused tunduda atraktiivsed aga pikemas, eriti rahuaja perspektiivis on sellised otsused küsitavad ja kahjulikud.

Kolmas teema on Eesti majandusliku võimekuse fakt tervikuna, kus Eesti tegelikult ei oma iseseisvat jätkusuutliku majandusvõimekust, Euroopa Liidu liikmelisusest alates on investeeringud Eesti majandusse, eriti taristusse põhinenud euroopa erinevatel dotatsioonidel, fondidel, abirahadel. Pole naljalt ühtegi infrastruktuuri ega muud objekti, kus dotatsioonirahad ei oleks mängus, altes teedest-torudest kuni küla kiigeplatsideni 50-70% rahadest antud euroopast. Tänaseks ollakse sellega nii harjunud, et muudmoodi ei kujutata ühtegi ehitust ettegi.
Arvatavalt ei erine ka LNG teema, kus riigi tänane otsustamatus võib tuleneda asjaolust, kus oodatakse euroopa otsuseid ehk euroopa raha.
Eesti võib küll olla võimeline aasta lõpuks LNG püsti panema aga euroopa otsused nii kiiresti ei käi, kui oma raha pole, laenu võtta ei taha, ongi ainuke võimalus oodata euroopa gaasiotsustele jõuavad rahastamisotsused järele ja Eesti sealt oma harjumuspärase osa.

[muruniiduk]

Alexela lõpetas LNG-terminali läbirääkimised Eleringiga. "Eestil võiks olla korralik regionaalne eduprojekt energeetikas"

Alexela ja Infortar jätkavad riigist sõltumatult Paldiski LNG-terminali arendust ja eeldavad, et Elering tagab sügiseks projektile vajaliku gaasitoruühenduse ning konkurentsiamet riigiabi moonutusteta vabaturu, nagu EL-i direktiivid ja Eesti seadused on aastaid erakapitalile lubanud.

https://arileht.delfi.ee/artikkel/120004105/alexela-lopetas-lng-terminali-labiraakimised-eleringiga-eestil-voiks-olla-korralik-regionaalne-eduprojekt-energeetikas

[2korda2]

Eramaju gaasiküttel suht vähe, kortermajade puhul võib veidi jahedamaks keerata ja rohkem muud kraami ahju ajada.

Julgen vastu vaielda. Gaasiküte on ka eramute puhul päris arvestatav kütteliik. Näiteks sellel vaatel olevatest eramutest ja korterelamutest absoluutne enamus on gaasiküttel. Vahi tänavast põhja pool oli veel veidi aega tagasi gaasikütte osakaal tõenäoliselt >90%. Põhjus elementaarne - arendaja müüs krundid valmis gaasiliitumisega ja sellisel juhul oli gaasiküte päris palju aastaid mugavuskütetest (maksa arveid ja maja on soe) soodsaim.

Võttes eelduseks, isegi tagasihoidliku õhksoojuspumba kasuteguri 4 (üks aasta, kui sai mõõdetud tuli kasutegur 4.4 - kuid ei kütnud ka alla - 5C kraadi juures sellega). Saame õhksoojuspumba KW hinnaks 5.25 senti, ehk ligi 39% soodsam.

Meie kliimas on kasutegur 4+ õhksoojuspumpade puhul pigem erand. Reaalsus on oluliselt kurvem - tüüpilise ÕÕ pumba kasutegur kukub juba -10C juures alla 3-e. -20C juures suudavad veel vähesed pumbad reaalselt >1 kasutegurit näidata. Soojusvajadus on aga -20C juures kordades suurem kui kasutegurit reklaamides kasutatava +7C juures.
Ma olen ise hetkel oma gaasikatla asemele/kõrvale õhkvesi pumpa otsimas. Pigem tuleb pump juurde ja eesmärgiks saada pumbast odavam soe kuni -15 kraadini. Kui temperatuur alla selle langeb, on gaas pikas perspektiivis tõenäoliselt ikka odavam. Tänapäeval on samas energiakandjate hindade kõikumine niivõrd suur, et väga raske on mingeid arvutusi teha.

[Kapten Trumm]

Tallinnal on täis gaasiküttel (ainult gaasiga saabki kütta) sellised väiksemad kaugkütterajoonid, kus seni (st enne gaasi hinnarallit) puiduhakkele või pelletile minek oli majanduslikult küsitava efektiga. Küse pole mitte ainult seadmete vahetuses, vaid puidusodiga kütmine nõuab selle laopindasid, sellel sogal on kuumaks mineku risk (tuleohutus) jne. Suuremad, alevi tasemel katlamajad on ka erafirmadel juba hakkele viidud.

Paljud vist ei tea, aga puiduga kütmine vajab ka gaasi. Kui küttekoormus järsult muutub, pole puidukatla võimsust võimalik nii äkki muuta ja seepärast projekteeritakse katlamajad sellise võimsusega, et puiduhakkega köetakse mingit baasvõimsust (mis alati võtta on) ja kui ilm läheb külmaks või tekib mingi tarbimise tipptund, siis köetakse gaasiga juurde. Ma hetkel ei tea, millega kütavad tippusid juurde Tallinnas Marja tn ja Kadaka tee suured katlamajad, kas selleks on õli või gaas.

Gaasi kadumine võib kaasa tuua selle, et näiliselt "gaasivabad" piirkonnad jäävad külmal talvel külmaks, sest puiduhakke baaskoormus ei vasta päris kindlasti -10 kraadisele ilmale.

Küsimus on natuke tõsisem, kui poliitikud armastavad ette kujutada. Miks strateegilist infrat (LNG võimekus) peab ehitama erafirma, on ka segane, miks seda Elering ise ei tee? Riik ei pea tõesti gaasi ärima, aga strateegilise infra tegemine erafirma poolt on ka nats naljakas.

Kõige rohkem hävivad aga need ühistud, kel jagus kunagi tarkust end linna kaugküttevõrgust lahti lõigata ja oma gaasikatlamaja teha. Need võivad tõesti külma jääda, kui mitte gaasipuuduse, siis seepärast, et nad ei jõua enam gaasiarveid maksta.

[parkija]

Tallinnas , Linnu tee piirkonnas on palju eramaju gaasiküttel , oli omal ajal gaas odav , mugav , elamised vabanesid kivisöega majandamisest , katla asemele pandi tollane gaasikatel oli vist AGV nimeline , luxus - radikad soojad ja soe vesi olemas .

Gaasiga kütte asemel õhk/vesi soojuspump vast pole pakasega parim valik , pigem maasoojuspump , investeering on muidugi kordades suurem . Veel on valikus keskküttevõimekusega pelletikamin , gaasiküttest jäävad ilmselt radikad või põrandakütte kontuurid alles , pellet on ka muidugi kallim kui varasemal ajal ja pelleti puudus on tolm ning koldesse kukkuvate pelletite klõbin , pelletikamin vajab tuha eemaldamist ja seega täiesti hooldusvaba pole .

[Madis Reivik]

Õhk-vesi soojuspumba kasutegur talvel ca 2.5

Aga kui on ainult põrandaküte, siis on kõrgem. Radikad vajavad kõrgemat tempi ja see on kahjuks saadanast.

[Xender]

Loomulikult on omajagu eramaju gaasiküttel. Kuid see nr jääb tublisti alla 10% eramajadest.

Soojuspumba kasutegur on otseselt seotud sise ja välisosa temperatuuri erinevuses. Seega ütlesingi, et mul tuli mõõdetud kasutegur 4.4 tingimusel, et soojuspump töötas kuni -5C juures. See on tegelikult number, mida me ei näe ühegi kuu keskmisena.

Vaatame just olnud talve 2021 - 2022

November : Eesti keskmine õhutemperatuur oli 3,5 °C, mis on 1,4 °C normist kõrgem (paljuaastane
keskmine 2,1 °C).
Detsember : Eesti keskmine õhutemperatuur oli -4,3 °C, mis on 3,3 °C normist madalam (paljuaastane keskmine -1,0 °C).
Jaanuar : Eesti keskmine õhutemperatuur oli -1,5 °C, mis on 1,6 °C normist kõrgem (paljuaastane
keskmine -3,1 °C).
Veebruar : Eesti keskmine õhutemperatuur oli -0,2 °C, mis on 3,6 °C normist kõrgem (paljuaastane
keskmine -3,8 °C).
Märts : Eesti keskmine õhutemperatuur oli 0,4 °C, mis on 1,0 °C normist kõrgem (paljuaastane
keskmine -0,6 °C).
Aprill : Eesti keskmine õhutemperatuur oli 4,0 °C, mis on 0,9 °C normist madalam (paljuaastane
keskmine 4,9 °C).

Ühesõnaga, kui jätta mõned külmemad nädalad välja siis õhk - õhk soojuspumba puhul on täiesti asjakohane rääkida kasutegurist 4X ja enam. Ehk siis maksimaalselt on paar nädalat aastas, kus puiduga kütmine on odavam kui soojuspumbaga. Kuid majas peab olema puiduga köetav pliit kindasti (mille võiks panna ehitusnormidesse sisse - kuna sõja korral on meil nii 99% tõenäosusega elektriga halvasti).

[Kapten Trumm]

Mingi aeg Tallinna linn ei lasknudki (ehitusloa protsessis) puuküttele maju tehagi, sest tiheasumis on päris räme, kui õhtul kell 16 kümned majad ühekorraga üritavad oma külmi ahjusid üles kütta, õhk on niiet hammusta. Samamoodi ei lubatud põlevkiviõli kasutamist (on olemas selline kerge kütteõli ka põlevkivist), et linn ei haiseks nagu Sonda.

Ja kinnisvararendused ümber Tallinna, kus torugaas oli kättesaadav, on justnimelt valdavas enamuses tehtudki gaasiküttele.

Ahjuküte kui põhiline kütteallikas on valdav ainult ENSV perioodil või veel varem ehitatud majades. Siis muid kütteallikaid eriti polnudki ja kehtiva kasutusloaga maju ei saa sundida kuidagi kütteallikat vahetama.

[Xender]

Alati ei tähenda gaasi olemasolu, et sellega ka köetakse. Mul on ka gaas toodud majani, kuid pole seda kunagi kasutanud - ikka selleks, et mitte nuumata venemaad.

Kuid üleüldiselt, ilmselge on see, et gaasiga tarnetega on mõõdetavas tulevikus kindlasti raskusi ning hind võib olla krõbe. Kuna küte on meie piirkonnas üks eluks vajalikumaid asju, siis peab nagunii olema alternatiivid nii kodukasutajal, kui ka riigil.

Põhimõtteliselt kui Euroopa roheluulud kuradile saata, peaks ka kivisöe õliga kütta ja katlamajad tuleb lihtsalt ümber ehitada. Pmt pole probleem mitte selles, et midagi ei saaks teha, vaid rohkem poliitilistes valikutes.