www.militaar.net

desertöör kirjutas: ↑07 Juul, 2025 7:47

kaupo51 kirjutas: ↑06 Juul, 2025 22:23 Kui nii edasi läheb, siis Gross ja Hein ei julge varsti enam kopteriga sõita, mine tea, mis võib juhtuda...

Vaevalt. Eelmise õnnetuse puhul mõlemad rääkisid meedias, et kopter on maksimaalselt ohutu liikumisvahend ja õnnetusi juhtub ülimalt harva.

Noh, võrdleme (USA andmetel):

• Eralendajate fikseeritud tiivaga väikelennukid: 5,5 õnnetust/0,68 hukkunut 100k lennutnni kohta.
• Eralendajate tsiviilhelikopterid: 15 õnnetust/3,15 hukkunut 100k lennutnni kohta.
• Autožiirod: ??? õnnetust/27,1 hukkunut 100k lennutnni kohta.
• Purilennukid: 19,4 õnnetust/5,07 hukkunut 100k lennutnni kohta.
• Löditiivalised (deltaplaanid, paraplaanid): ??? õnnetust/1,4 hukkunut 100k lennutnni kohta.

Võrdluseks tsiviillennundus: 0,113 õnnetust/0,017 hukkunut 100k lennutnni kohta.

Nagu näeme, siis eralendajate kopterite õnnetuste määr on üsna suur. Vähemalt võrreldes tavalise fikstiivaga lennukiga.
Seletub see sellega, et helikopter on üsna keeruline riistapuu, millega lennata. Lisaks võimaldab see teatud puhkudel lennata oludes, kus tavalise lennukiga lendamine oleks mõeldamatu. Mis tekitab kiusatust. Eesti 2 olulisemat õnnetust - Ventseli oma ja see viimane toimusid just sellistes tingimustes, kus tegelikult ei oleks tohtinud lendama minna. Lisa sinna pilootide amatöörlus, kõrge enesekindlus (Raivo Heina näitel) ja hakkab asju juhtuma.

Ma purilennu nii kõrget õnnetuste taset ei oska kohe joonelt seletada, aga oletan, et see on seotud järgmiste asjaoludega:
1. Lennatakse palju lennuki lennuvõime raamistiku servade ligidal. Eksimused madalatel kõrgustel viviad sellisel juhul pöörisesse, kust ei jõuta enam vähese varukõrguse tõttu väljuda. Samuti võidakse ületada lennuki Vne, mis toob kaasa õhus lagunemise
2. Purilend hõlmab kohe algusest peale formatsioonis lendamist (köiega puksiirlennuki järel, teiste purilennukitega lähestikku tõusus kruttimist) jms. kõrget lennudistsipliini nõudvaid elemente. Mis seletab kõrget õnnetuste määra just pukseerimise/vintsimisel. Ka on samas kategoorias olulised õnnetuste põhjustajad õhus kokkupõrked
3. Maandumine nõuab täpsust ja distsipliini, mis pahatihti jääb amatööridel puudlikuks (maandutakse puudujäägiga/ülejäägiga/telik sees, lastakse lennuk sirklisse jms.)

Mis ei tähenda, et purilendu ei saaks ohutult harrastada. Tean päris suuri lennuklubisid, kus ei ole aastakümnete jooksul toimunud ühtegi fataalset lennuõnnetust. See lihtsalt nõuab üsna professionaalset lähenemist kogu ohutuse temaatikale.

Ajakirjanduses on olnud lause "esialgsetel andmetel sattus lennumasin pilvedesse, hakkas kõrgust kaotama, puudutas vett ja hädamaandus merre". Seda lugedes tuli miskipärast meelde tuntud korvpalluri Kobe Tyranti hukutanud õnnetus aastal 2020 (https://en.wikipedia.org/wiki/2020_Cala ... pter_crash. Siis oli kopteril ning piloodil lubatud ainult visuaallennureeglite alusel lendamine, mägede vahel oli ookeanilt tulnud udu, aga tähtsate reisjate nimel pressis piloot muudkui edasi, sattus pilvedesse, kaotas orientatsiooni ning põrkas vastu mäekülge.
Et ega ometi Vilsandi juhtumi puhul õhusõiduk ometi ei sattunud ootamatult instrumentaallennutingimustestesse, mis kogu segaduse tekitas?

Zwyx kirjutas: ↑07 Juul, 2025 12:03 ...
Et ega ometi Vilsandi juhtumi puhul õhusõiduk ometi ei sattunud ootamatult instrumentaallennutingimustestesse, mis kogu segaduse tekitas?

Ootamatult ei oleks tohtinud seal küll midagi toimuda. Ilm oli lendamise jaoks üsna vilets terve nädalavahetuse.

Ootamatult osutus õhuruum piloodile üle oskuste käivaks.

davidsoniharald kirjutas: ↑07 Juul, 2025 12:51 Ootamatult osutus õhuruum piloodile üle oskuste käivaks.

Vara öelda. Mis seal täpsemalt toimus selgub uurimisraportist. Lihtsalt olen ise kunagi olnud selle Ventseli õnnetuse puhul otsimist abistanud meeskonnas ja natuke tavakodanikust vbl. rohkem selle kopterilendamise tavadega kursis Eestis. Mentaalsus on pilootidel enamasti tip-top. Kuid vahest lööb sisse mõtteviis, et "minuga ei juhtu" ja "pole midagi hullu, kui ma ..." See paraku tuleneb muus elus saadud edust, mis on just sellise mõtteviisiga saavutatud. Kunagi 2005.a. Viljandis purilennukiga alla kukkunud Ville Ilus oli ka kohati säärase mõtteviisiga. Enamasti mitte, aga vahest lõi välja.

Muidugi on meil foorumis ka inimesi, kes on aktiivselt küünarnukkipidi lennunduses sees ja oskavad öelda, kas selline suhtumine on äkki muutunud/muutumas.

Vahepeal olen nuputanud, et eralennundus on paratamatult ohtlikum kui liinilennundus. Esiteks selle tõttu, et liinilenduritele on see peaaegu igapäevane töö, erinevalt hobilendurist, kes võibolla talvel üldse ei lenda ning seetõttu ühte-teist unustab. Teiseks on reisilennukis kaks pilooti ning neid on drillitud CRM ehk meeskonna ressursside juhtimise teemal. Kolmandaks peavad liinilendurid kaks (Lufthansal isegi kolm) korda aastas simulaatoris oma pädevusi tõestamas käima.
Lõpuks on ka reisilennukites paljud süsteemid vähemalt dubleeritud. Siis tuleb silma ette pisike eralennuk, kus kõike on üks - üks piloot, üks mootor, üks elektrigeneraator, üks Pitot' toru, üks aviohorisont jne. Kui mingi üksiku süsteemiga midagi juhtub, siis peab see üksik piloot sellega hakkama saama ja edasi lendama.

Zwyx kirjutas: ↑07 Juul, 2025 12:03 Seda lugedes tuli miskipärast meelde tuntud korvpalluri Kobe Tyranti hukutanud õnnetus aastal 2020

Kobe Bryant oli selle kossumehe nimi.

Kilo Tango kirjutas: ↑07 Juul, 2025 10:07

desertöör kirjutas: ↑07 Juul, 2025 7:47

kaupo51 kirjutas: ↑06 Juul, 2025 22:23 Kui nii edasi läheb, siis Gross ja Hein ei julge varsti enam kopteriga sõita, mine tea, mis võib juhtuda...

Vaevalt. Eelmise õnnetuse puhul mõlemad rääkisid meedias, et kopter on maksimaalselt ohutu liikumisvahend ja õnnetusi juhtub ülimalt harva.

Nagu näeme, siis eralendajate kopterite õnnetuste määr on üsna suur. Vähemalt võrreldes tavalise fikstiivaga lennukiga.
Seletub see sellega, et helikopter on üsna keeruline riistapuu, millega lennata. Lisaks võimaldab see teatud puhkudel lennata oludes, kus tavalise lennukiga lendamine oleks mõeldamatu. Mis tekitab kiusatust. Eesti 2 olulisemat õnnetust - Ventseli oma ja see viimane toimusid just sellistes tingimustes, kus tegelikult ei oleks tohtinud lendama minna. Lisa sinna pilootide amatöörlus, kõrge enesekindlus (Raivo Heina näitel) ja hakkab asju juhtuma.

2017
Oleg Grossi „taksojuht“ on kogenud sõjaväepiloot
https://ekspress.delfi.ee/artikkel/7832 ... avaepiloot

Fucs kirjutas: ↑07 Juul, 2025 22:52 ...

2017
Oleg Grossi „taksojuht“ on kogenud sõjaväepiloot
https://ekspress.delfi.ee/artikkel/7832 ... avaepiloot

Ei ütle, et see (kõrge enesekindlusega amatöör) oli antud puhul põhjus. Ütlen, et see on eesti väikelennuvahendite õnnetuste puhul pigem tavaline. Mis antud puhul õnnetuse põhjustas tuvastab uurimine.

Sobib vist siia. Itaalias suvaline mees jooksis lennurajale ja sooritas enesetappu heites end töötavasse lennuki mootorisse. https://www.dailymail.co.uk/news/articl ... xiway.html

mis mootorist sai?

Magnet kirjutas: ↑08 Juul, 2025 14:57 mis mootorist sai?

Eks ta persse läks, mis muud.
Millalgi Tartus Raadi lennuväljal olevat mingi kõrgete kuppudega "kindral" viinud karja täitsa värskeid noorsõdureid mingi mootori või lennuki vmt juurde. Ja lasknud mingi pilotkalaadse rätikukese lendu. See aurustus koheselt ja asjapulk ütles "lastele", et "poisid, nägite mis juhtub, te ärge töötavate mootorite juurde ilma asjata nina toppige, rikute mootori ära lihtsalt." Kui mingi noorsõdur ära peaks fileeritama, siis see on juba tema enda probleem.

Texases lendas eraisiku droon päästekopterisse, mis tegi hädamaandumise

A private operated drone has collided with a search and rescue helicopter causing it to make an emergency landing

#Kerrville | #Texas

Emergency crews in Kerrville, Texas are urgently asking the public to ground all drones immediately until ongoing flood search and rescue operations are complete. This follows a serious incident this afternoon where a privately operated drone illegally entered restricted airspace and collided with a helicopter involved in rescue efforts. The helicopter was forced to make an emergency landing, and a critical piece of response equipment is now out of service until further notice Officials say this was entirely preventable. Temporary Flight Restrictions (TFRs) are not suggestions they are federal rules designed to protect lives during emergencies.

https://x.com/rawsalerts/status/1942357299495911839

Üldiselt lennunduses inimese ära hekseldanud mootor läheb asendamisele.

Kriku kirjutas: ↑12 Juun, 2025 19:04Kütus sai otsa?

India lennuõnnetuste uurimise agentuuri raportis ei pakutud mingeid järeldusi ega jagatud süüdistusi 12. juunil aset leidnud õnnetuse osas, mis nõudis 260 inimese elu, vaid selles märgiti, et üks piloot küsis teiselt, miks ta mootorite kütusevarustuse välja lülitas, ning teine piloot vastas, et pole seda teinud. [...]

Agentuur ütles 15-leheküljelises raportis, et kui lennuk oli saavutanud maksimaalse kiiruse, olid mõlema mootori kütuselülitid vales asendis. Meedia teatel on ebaselge, kas lülitite asend muutus iseenesest või tehti seda manuaalselt. Lennuk hakkas kiiresti kõrgust kaotama. Seejärel taastus või taastati lülitite õige asend ning mootorid hakkasid jõudu koguma, kuid üks pilootidest andis hädakutsungi Mayday. Lennujuhid küsisid, mis juhtus, kuid nägid juba lennukit alla kukkumas ja saatsid sündmuskohale päästemeeskonnad.

Uudistekanali CNN andmetel asuvad kütuselülitid seda tüüpi lennukites pilootide istmete vahel. Lülitid on kaitstud ja neil on lukustusmehhanism, mis on loodud selleks, et neid ei saaks kogemata lülitada.

India lennuõnnetuste uurimise agentuur ei andnud soovitusi selle mootoritüübi kasutajatele ega nende valmistajatele, mis viitab sellele, et mootoritega tehnilisi probleeme ei olnud. Agentuur märkis, et USA tsiviillennundusamet FAA teatas 2018. aastal kütuselülitite lukustusfunktsioon võis olla välja lülitunud, kuid seda ei peetud tol ajal ohtlikuks.

https://maailm.postimees.ee/8285493/rap ... es-asendis