www.militaar.net

Õppus ise muret ei teekski - kui oleks laskeulatuses siis saaks oi kui mitu raketi laskeseadet kahjutuks teha.
Muret teeb muu - võibki olla Venemaa soov alustada III MS-i. Seda on ennegi provokatsioonide ja õppustega alustatud.

Eks tahavad vatid ka aeg-ajalt teada saada kui pe...s nende mingi võimekus tegelikult on e. palju raha sealt vasakule on pandud.

Solonin käis välja mõtte, mis viitab sellele, et F-16 suudaks lennata Engelsi strateegilise lennuväe baasini, purustada täppislöökidega seal lahtise taeva all seisvad lennukid ja protsessi käigus hävitada lennuvälja õhutõrje ning võidelda läbi venelaste lennuväe koju tagasi. Sellist võimekust ukrainlastel pole seni olnud. Su-27 lendaks sinna ja tagasi, kuid A2G relvastus on väga primitiivne, Su-24 kannaks ka teatud juhitavat relvastust, kuid pole õhulahinguvõimeline, MiG-29 sinna ja tagasi ei lenda jne.

Negevi kõrbest Osiraki tuumareaktorini oli pikem maa ja IAF F-16d tegid selle ära.

Kapten Trumm kirjutas: ↑07 Mai, 2024 8:57 Solonin käis välja mõtte, mis viitab sellele, et F-16 suudaks lennata Engelsi strateegilise lennuväe baasini...

Engelsi asemel peaks puhtaks tegema Murmanski lähedal oleva Olenya lennuvälja.

Tädi jätkab Kremli pasuna puhumist
https://www.youtube.com/watch?v=asmaLnhaFiY

5 miljardit inimest 72 minutiga küll ei sure. Selline ohvrite arv võib tekkida tuumasõjale järgnevate kuudega. Tüüpne külma sõja "rahupooldaja" zongleerimine arvudega - kus kogume maakera elanikud kontsentrilistesse ringidesse Hiroshima asustustihedusega ja lõhkame tuumapommid nende kohal. Tõenäoline USA tuumavastus VF-i vastu arvatakse olevat väärt umbes 50 miljonit inimelu (löök VF tuumajõudude pihta pluss suuremate asustuskeskuste hävitamine). Elanike Venemaal on aga 140 miljonit. Lihtsalt vene riigi hävitamiseks ei ole vaja kõiki alevikke tuumapommitada.

Tuumarelva enda esmaste efektide tõttu hukkunute arv on suhteliselt väike, rohkem tapavad teisesed efektid (masstulekahjud, tuumasaaste) ja kõige rohkem kolmandased efektid (nälg, meditsiini hävimine, külm, nakkushaigused).

Kõige rohkem ohvreid tekitabki tuumatalv, mistõttu enamik saake hävib (või ei saagi valmis), maakeral on toiduvarusid keskmiselt kolmeks kuuks ja kui kasvõi üks saak vahele jääb (ükskõik, mistõttu), tähendab see globaalset näljahäda ning miljardite hukkumist. Selline häda on inimkonnaga korra juba juhtunud, üks suurem vulkaanipurse Indoneesias, üks aasta ilma suveta ja inimkonnast jäi järgi pisike käputäis.

Kapten Trumm kirjutas: ↑14 Mai, 2024 9:16 Kõige rohkem ohvreid tekitabki tuumatalv, mistõttu enamik saake hävib (või ei saagi valmis), maakeral on toiduvarusid keskmiselt kolmeks kuuks ja kui kasvõi üks saak vahele jääb (ükskõik, mistõttu), tähendab see globaalset näljahäda ning miljardite hukkumist. Selline häda on inimkonnaga korra juba juhtunud, üks suurem vulkaanipurse Indoneesias, üks aasta ilma suveta ja inimkonnast jäi järgi pisike käputäis.

Tsitaat:
1815. aastal toimunud Tambora purse oli uusaja kõige võimsam vulkaanipurse. Laavavoolude ning plahvatusele järgnenud nälja ja haiguste kätte suri umbes 92 000 inimest. 1816. aasta sai maailmas tuntuks kui aasta ilma suveta.
https://et.wikipedia.org/wiki/Tambora

https://www.worldometers.info/world-pop ... pastfuture Rahva arvus maakeral 1816 juures mingit jõnksu ei paista.... No ei tekita see 92 000 võrreldes ca 1 050 000 000 - 1 100 000 000 juures suurt mingit värahtustki. See 92 000 inimest on ca 0,009% maa rahvastikust tol ajal.
Midagi siin jutus või numbrites kellelgi jälle ei klapi ja vajaks täiendavat selgitust.

A propos. Võrdluseks lihtsalt: praegusel hetkel elab Eestis kokku ca 0,015% maakera 8,1 miljarilisest rahavastikust.

Toba (super)vulkaanipurse umbes 70 000 aastat tagasi.
https://edition.cnn.com/2024/03/21/afri ... index.html

Enne kõvade järelduste tegemist ("kellelgi jälle ei klapi") tuleks kõigepealt vastav ajalugu vähemalt pealiskaudselt üle vaadata, näiteks Google otsing "volcano ereruption killed humanity" annab õige vastuse umbes 10 sekundiga.

Kapten Trumm kirjutas: ↑14 Mai, 2024 10:41 Toba (super)vulkaanipurse umbes 70 000 aastat tagasi.
https://edition.cnn.com/2024/03/21/afri ... index.html

Tsitaat viitest:

But now a cutting-edge study on an archaeological site in northwest Ethiopia once occupied by early modern humans has added to a growing body of evidence that suggests the event might not have been so apocalyptic.

Samas on kirjas ka sellest, kuidas väljakaevamiste piirkonnas jõe ääres olev omnivoorne seltskond muutus äkki kalatoiduliseks.
Äkki seepärast, et kala jäi mõnda aega ainsaks kättesaadavaks toiduseks?

Väga põhjapanevaid andmeid nii vana aja populatsioonide dünaamika kohta on väga riskantne teha. Me saame hinnata ainult leitud andmeid. Võimalikke vastupidiseid kuid hävinud või veel leidmata materjale ei saa me hinnata.

Algne väide oli vist midagi muud kui see, mis toidueelistus inimestel oli?

Kapten Trumm kirjutas: ↑14 Mai, 2024 9:16Selline häda on inimkonnaga korra juba juhtunud, üks suurem vulkaanipurse Indoneesias, üks aasta ilma suveta ja inimkonnast jäi järgi pisike käputäis.

Muidugi saab väita, et tõesti jäi järele vaid käputäis ja seetõttu tuli hakata sööma sibulat ja kala, et seisaks nagu tala...

Erureamees kirjutas: ↑14 Mai, 2024 11:31 Väga põhjapanevaid andmeid nii vana aja populatsioonide dünaamika kohta on väga riskantne teha. Me saame hinnata ainult leitud andmeid. Võimalikke vastupidiseid kuid hävinud või veel leidmata materjale ei saa me hinnata.

Üldiselt arvatakse, et taolise mastaabiga (super)vulkaanipursked, mis toovad kaasa suure kliimamuutuse, toovad kaasa hulgaliselt inimohvreid just inimese "toiduahela" hävimise tõttu. Küttimise-koriluse perioodil võis see mõju olla väiksem, intensiivpõllumajanduse perioodil suurem, kuna loodus taolist inimhulka enam toita ei suudaks.

Jäta see Tambora, võta parem 6. sajandi katastroof ette: https://en.wikipedia.org/wiki/Volcanic_winter_of_536 .

Nende kliimamuutuste puhul on oluline see, kui kõrgele põlemissaadused "tõsteti". Madalal kõrgusel lendlev tolm ja tahm pestakse vihma poolt kiiresti alla maapeale. Kliimamuutusi põhjustav staff tuleb tõsta kõrgele stratosfääri, kus vihma ei esine - sedasi saab see kraam seal lennelda aastaid, enne kui tasapisi alla vajub.

Tuumasõja puhul on selleks "tõstjaks" mitte tuumaseened, vaid plahvatuste süüdatud masstulekahjud (nii asulad kui loodus) ja tekkivad tuletorm-tüüpi nähtused, mis tõstavad saasta kümnete kilomeetrite kõrgusele. Tuumasõja järelperioodi kohta on visioneeritud, et mõne päeva jooksul muutub põhjapoolkeral keskpäeval umbes sama pimedaks kui meil suveööd on, lõunapoolkerale (kus on vähe sihtmärke) jõuab see hiljem.

Kapten Trumm kirjutas: ↑14 Mai, 2024 9:16Kõige rohkem ohvreid tekitabki tuumatalv, mistõttu enamik saake hävib (või ei saagi valmis), maakeral on toiduvarusid keskmiselt kolmeks kuuks ja kui kasvõi üks saak vahele jääb (ükskõik, mistõttu), tähendab see globaalset näljahäda ning miljardite hukkumist. Selline häda on inimkonnaga korra juba juhtunud, üks suurem vulkaanipurse Indoneesias, üks aasta ilma suveta ja inimkonnast jäi järgi pisike käputäis.

Ma tahtsin tähelepanu juhtida lihtsalt sellele, et inimkonna fikseeritud ja vahetult jälgitud ajaloos on selline juhtum hiljuti (kõigest 200 aastat tagasi võrreldes 74 000-ga) juba juhtunud, et toimus üks suurem vulkaanipurse Indoneesias, üks aasta ilma suveta... ja kuigi inimesi oli maakeral palju-palju kordi rohkem (ja sealhulgas ka Indoneesias), kui millalgi ei-tea-millal varem 74 000 aastat tagasi, siis olulist maakera populatsiooni vähenemist ei toimunud. Millised tingimused 74 000 aastat tagasi teistsugused olid, vat seda mina ei tea, aga selles mõõtkavas suisa hiljuti 200 aastat tagasi toimunu kohta on küll dokumenteeritud matejale. Nii, et väide üks suurem vulkaanipurse Indoneesias, üks aasta ilma suveta ja inimkonnast jäi järgi pisike käputäis ei ole kohe nii üheselt öeldav.