Läti seis on kehv. Lõunanaabrite juures proovitakse ränga vaktsineerimisprohmaka korraldajaid välja selgitada lausa kriminaalasjaga. Kui Eestis on 31. märtsi seisuga vähemalt esmase vaktsiinidoosi kätte saanud juba üle 200 000 inimese ehk üle 18% täiskasvanutest, siis Läti on alles 6,7% peal.
Mis juhtus Lätis? Kuidas sedasi?
Väga lühidalt. Kui eelmise aasta augustis sõlmisid EL-i riigid esimese konkreetse vaktsiinitarnete eellepingu AstraZeneca vaktsiinide saamiseks, siis võeti sealt kõik, mis sai. Sügise jooksul hakkasid tulema ka teiste kõige tõenäolisemate vaktsiinitootjate pakkumised, kuid siis vaadati, et AstraZenecat sai juba omajagu osta, mis neist teistest enam. Kallimad ka.
Kõik munad pandi ühte korvi ja nüüd teame, mis on tulemus.
AstraZeneca tarnetega EL-i on olnud ainult üks suur häda ja viletsus. Kord tuleb, siis ei tule, loodetud kogused vähenevad seletamatutel asjaoludel. Kui Eesti toetub lisaks veel Pfizeri ja Moderna vaktsiinidele, siis Läti lootused toetuda peamiselt AstraZenecale on hädad kätte toonud.
Aga vähe on teada, et Eesti parem seis on hullude võitluste tulemus, mis peeti eelmises Keskerakonna, EKRE ja Isamaa valitsuskabinetis. Tänase vaktsineerimisseisu kohta võiks öelda: hea on, et niigi läks. Aga tehti ka vigu, mistõttu ei ole vaktsiinitarned praegu sellised, nagu nad maksimaalselt olla võiksid.
Eestiski algas vaktsiinide soetamine samast AstraZeneca eelostulepingust, millega eelmine valitsus otsustas mullu 27. augustil ühineda. Euroopa Komisjon tellis samal päeval 300 miljonit doosi, millele lisandus 100 miljoni doosine lisaoptsioon.
Võis tunduda, et AstraZeneca lepinguga ongi sisuliselt vaktsineerimisega asi tehtud.
Tallinnas broneeriti Eestile maksimum hulk vaktsiine, mida oli võimalik saada. Kuna vaktsiinide jaotamise valem tuletati riikide elanikkonna osakaalu järgi EL-i kogurahvastikust, siis saadi kokku tellida 1 330 000 AstraZeneca doosi kokku 665 000 inimese vaktsineerimiseks.
Kui meenutada eelmise aasta augustit, siis tundus see juba tõesti hiiglaslik kogus. Eesti oli võrreldes paljude teiste EL-i riikidega ka pea täiesti koroonavaba, ohutunnetus oli madal. Eelmises valitsuses sotsiaalministri tiitlit kandnud Tanel Kiik kommenteeris valitsuse vaktsiinisoetamise otsust: „Soovime tagada vaktsineerimise võimaluse vähemalt 50%-le elanikkonnast, alustades riskirühmadest. Pikemas perspektiivis võiks vaktsiin saada kättesaadavaks kõigile, kes seda soovivad.“
Selliseid tagasihoidlikke soove arvestades võiski tunduda, et AstraZeneca lepinguga ongi sisuliselt vaktsineerimisega asi tehtud.
Vaktsiiniostuks pisukesed vahendid
Ent poolteist kuud hiljem läks valitsuses suuremaks kemplemiseks, kui Kiik pani lauale teisest Euroopa Komisjoni vaktsiinihanke lepingust osavõtmise. 15. oktoobril oli vaja otsustada, kas ja kui palju tahaks Eesti saada USA tootjalt Johnson&Johnson nende Jannseni vaktsiini, mida EL-i peale telliti 200 miljonit doosi.
Eesti maksimaalne osa saanuks sellest olla rahvaarvu osakaalu järgi 0.03% ehk ca 600 000 doosi. Kuid Kiik põrkas otsustavale EKRE vastuseisule – milleks on seda vaktsiini nii palju vaja, kui juba on tohutu kogus AstraZenecat? Peale selle nuriseti, et kui AstraZeneca doos maksis ca 1,78 eurot, siis Jansseni oma tuli juba kõvasti kallim – 7,25 eurot doos.
Kokkuvõttes hääletati Kiik sisuliselt maha. Talle anti pika mokaga vaid pisukesed vahendid Jansseni ostmiseks.
Sotsiaalminister tõttas, et saaks mingidki kastanid veel tulest päästa. Kuna toonane rahandusminister Martin Helme rahakotiraudu selle konkreetse elupäästva vaktsiini broneerimise jaoks eriti ei tahtnud avada, räägiti kibekiirelt kokku haigekassaga, kus langetati otsus maksta siis Jansseni dooside eest tervise ja ravieelarve arvelt.
Sedasi suudeti siiski esitada tellimus 300 000 Jansseni vaktsiinile ehk poole väiksemale kogusele, mida oleks saanud võtta.
Otsuse tulemused jõuavad varsti kohale. Ehk kui Jansseni vaktsiini tarned vaikselt II kvartalis algavad, siis saab Eesti poole vähem, kui oleks võinud saada. Kuna Eesti tellis 300 000 doosi, siis saame juunini ca 82 000 doosi. Kui aga oleks tellitud maksimaalsel määral, saabuks juba 165 000 doosi. (Arvutus põhineb eeldusel, et Janssen võiks II kvartalis EL-ile tarnida 200 miljonist doosist juba 55 miljonit).
Aga hea, et niigi läks ja haigekassas taibati, kui halb oli rahva tervisega riskimine koalitsiooni ühe osalise sendipoolitamise sooviga.
Järgmine voor vaktsiinivaidlusi leidis eelmises koalitsioonis aset mullu novembris. Jälle põrkuti omavahel raha teemal – kes ja kui palju peaks maksma kallite vaktsiinide eest.
Kuu keskel jõudis valitsuse lauale Pfizer/BioNTechi eelostulepinguga ühinemine. Võrreldes suve lõpu ja sügisega oli olukord muutumas, sest Eestis hakkas teine koroonaviiruse leviku laine vaikselt pead tõstma. Vaktsineerimine ja vaktsiinide kiire kättesaamine muutus aina tähtsamaks teemaks.
Pfizeri süst osutus veel kallimaks, makstes EL-i lepingus väidetavalt 12 eurot tükk, kuid valitsusest õnnestus läbi suruda enam-vähem maksimaalse koguse hankimine. Euroopa Komisjon hankis EL-i riikidele põhiosana 200 miljonit doosi ja lisaoptsioonina 100 miljonit. Valitsuses saadi kokkuleppele põhiosast võtta maksimum ehk 603 876 doosi. Optsioonist, mille täitmise aeg algab selle aasta kolmandast kvartalist, broneeriti EL-i hangetes kahtlejate rõõmuks vaid 100 000 doosi maksimaalse 300 000 asemel.
Järgmine voor vaktsiinivaidlusi leidis aset mullu novembris. Jälle põrkuti omavahel raha teemal – kes ja kui palju peaks maksma kallite vaktsiinide eest.
Otsused ei sündinud lihtsalt. EKREl oli kogu aeg küsimusi raha osas, kes, kui palju ja miks ikka nii just peab maksma. Kui Kiige dooside ostusoovide poolt poleks kogu oma jõudu mängu pannud Jüri Ratas, Jaak Aab ja Isamaa tähtsamad valitsusliikmed Urmas Reinsalu ning isegi Jüri Luik, poleks need sedasi läbi läinud.
Pikad vaidlused said enam vähem lõpu novembriga, kui EKRE veendi ära argumendiga, et vaktsiinid ostetakse EL-i toetusfondide vahenditest, mis on mõeldud koroonakriisiga võitlemiseks. Alles siis, novembri lõpus, suutis valitsus langetada otsuse, et järgmiste EL-i uute koroonavaktsiinide eelostulepingutega võib Kiik ühineda automaatselt ning ühtlasi on koroonavaktsiinid 2021. aastal kõigile tasuta. Aga, lisas valitsuse toonane pressiteade rangelt – edaspidi vaadaku enamus inimesi ise, kuidas vaktsiini eest maksavad, tasuta juurdepääs jääb vaid riskirühmadele.
Kuigi Kiik olevat tahtnud jätta ka edaspidi koroonavaktsiini tasuta saadavaks, ei lubatud talle seda.
Koonerdamine hakkab tunda andma
Ent suurim eelmise valitsuse vaktsiinide hankimise läbikukkumine jäi jaanuarisse. Seda eriti ei märgatud, sest sündmused toimusid ajal, kui eelmine koalitsioon parajasti Kekserakonda ja EKRE poliitnõunikku tabanud korruptsioonikahtluse tõttu kokku vajus.
Nimelt tuli Euroopa Komisjon kohe jaanuari alguses lagedale täiendava Pfizeri dooside hankimise lepinguga. See oli sama suur kui novembri oma ja jagunes analoogselt. Terve EL-i peale osteti juurde 200 miljonit lisadoosi Pfizeri kaitsesüste, millele lisandus 100 miljoni doosine varuoptsioon aasta teiseks pooleks.
Keset koalitsiooni kokku kukkumise tralli teatas sotsiaalminister Tanel Kiik, et valitsus ühineb teise Pfizeri lepinguga, kuid teeb seda tagasihoidlikus koguses. Selles broneeriti 14. jaanuaril Eestile 250 000 doosi. Maksimaalselt oleks saanud taas broneerida 600 000.
Paraku hakkab see eelmise valitsuse koonerdamise otsus nüüd tunda andma. Nimelt lubas Pfizer, et tarnib teise lepingu kogumahust EL-i riikidele juba teises kvartalis 75 miljonit doosi. Selle pealt saab teha aga lihtsa arvutuse.
Eelmise valitsuse otsuste tõttu saabub kevadel 200 000 vaktsiinidoosi vähem, kui oleks võinud. Euroopa Liit pakkus meile neid kandikul, nina kirtsutades lükati need elupäästvad süstid arusaamatult tagasi.
Oleks toonane valitsus jaanuaris võtnud Pfizerit maksimaalselt 600 000 doosi, laekunuks Eestile aprillist juunini 225 000 täiendavat doosi vaktsiini. Kuna võeti ainult 250 000, siis laekub alla 100 000 täiendava doosi.
Kui USA Jansseni vaktsiini hakkab teises kvartalis tulema nagu oodatakse, siis lisades sellegi eelmise valitsuse vähendatud tellimuse mõju dooside saabumisele, saab Eesti eelmise valitsuse otsuste tõttu aprillist juunini meile üle 200 000 vaktsiinidoosi vähem, kui oleks võinud. Euroopa Liit pakkus meile neid kandikul, nina kirtsutades lükati need elupäästvad süstid arusaamatult tagasi.
Uus valitsus tegeleb nüüd vigade parandusega. Kõige suuremad lootused on Euroopa Komisjoni poolt ettevõetud Pfizeri lepingute teatavad kohendamised ja ümbermängimised riikide vahel. Veebruari alguses broneeris uus Reformierakonna ja Keskerakonna valitsus Pfizeri lepingu lisaoptsioonist 100 000 lisadoosi. Märtsi algul teatas nüüd tervise- ja tööministri ametikohal olev Kiik, et võimalusel püütakse saada juurde läbirääkimiste käigus lausa 660 000 Pfizeri lisadoosi, mis viiks selle vaktsiini dooside kogutellimuse 1,7 miljonini.
Kuid selle kõige juures on põhiteemaks ikkagi dooside laekumise aeg – neid on vaja nüüd, vastu suve. Praegu on Eesti saanud vaktsineerimise tempo üles ja ollakse EL-i parimate seas, kuid teistel riikidel on võimalik juuni lõpuks meile tagatulesid näidata, sest nemad dooside tellimisel ei pidurdanud.
Ja selles osas pingutavad Eesti esindajad Brüsselis nüüd eelmise valitsuse koonerdamise ja väikeste tellimuste tõttu naba paigast. Nimelt sai Euroopa Komisjon Pfizeriga kokkuleppele, et teise, jaanuarikuise lepingu 100 miljoni doosi suurusest optsiooniosast suudab vaktsiinitootja juba teises kvartalis EL-i riikidele tarnida 10 miljonit doosi. Liikmesriikide seas läks lahti kõva rebimine nende pärast.
Eriti kõva häält teevad need riigid, kes on tõelises hädas – näiteks Läti ja Bulgaaria, kes panustasid peamiselt AstraZenecale ja on nüüd kõvasti vaktsineerimisega maas. Lekkinud Euroopa Liidu arvutuste kohaselt võivad teises kvartalis oma dooside tellimise otsuste tõttu tempos järele andma ka Horvaatia, Slovakkia ja Eesti.
Seetõttu käib kibe vaidlus, kas 10 miljonist teises kvartalis laekuvast Pfizeri doosist peaks moodustatama neile riikidele nn vaktsineerimise solidaarsusfond või tuleks see kogus jagada ikka vastavalt rahvaarvu valemile. Viimaste teadete kohaselt pakub EL-i eesistujamaa Portugal, et viie riigi järele aitamiseks võiks potist eraldada 2,86 miljonit doosi. Aga kas see õnnestub olukorras, kus kõigil on vaktsiini puudu, pole teada.
"Kui EKRE ei teinud, siis miks end puudutatuna tunnete?"
„Pean Mart Helmele vastuseks ütlema, et mina ei väitnud, et EKRE oli vastu. Seda väitsite teie. Aga kui te tundsite ennast puudutatuna, siis ju seal mingi tõetera oli.“
„Pean Mart Helmele vastuseks ütlema, et mina ei väitnud, et EKRE oli vastu. Seda väitsite teie. Aga kui te tundsite ennast puudutatuna, siis ju seal mingi tõetera oli.“EKSPRESS MEEDIA
Miks eelmine valitsus mitme koroonavaktsiini tellimise otsusega puusse pani, sellele andis viite arutelu riigikogus, mis toimus peale Kaja Kallase erakorralist avaldust koroonaolukorrast 22. veebruaril.
Nagu arvata võis, sattus Kallas seal kohe EKRE riigikogulaste küsimusterahe alla. Siim Pohlak päris teiste seas Kallaselt, et kas hullemaks mineva koroonaolukorraga tegelema pidav minister Tanel Kiik on kohe oma töökohta kaotamas?
Kallas polnud suu peale kukkunud. „Mis puudutab sotsiaalministrit, siis valitsus teeb ju otsuseid kollektiivselt. Ja nii palju, kui mina olen suutnud materjalidega tutvuda, on olnud üks erakond, kes ei ole sotsiaalministri erakond, aga kes oli väga pikalt vastu vaktsiinide ostmisele. Ja tänu sellele, et tegelikult kaks teist erakonda jõuliselt surusid, on need vaktsiinid meil siiski olemas. Muidu me oleksime Läti olukorras, kes neid vaktsiine ei ostnud, ja selle tulemusena tegelikult Malta ja Taani saavad praegu Läti koguseid kasutada,“ vastas peaminister Pohlakule.
Seepeale sai kohe väga pahaseks EKRE suurkuju Mart Helme, kes sekkus protseduurilise märkusega. „Ma tahan juhtida tähelepanu, et peaminister valetab, kui ta räägib, et üks erakond eelmises valitsuses oli vaktsiinide ostmise vastu. Eelmise valitsuse liikmena ma võin öelda, et küsimus oli detailide üle arutamises: mis tähtaegadega, mis hindadega, mis kogustes. See ei ole vastu olemine, see on asjaolude selgitamine ja maksimaalselt hea tulemuse saavutamine. Aga väita, et me olime vastu, on otsene valetamine. Seda enam, et ta ei olnud kohal ega saa teada, mille üle täpselt vaieldi,“ põrutas Helme Kallase pihta.
Seepeale polnud Kallasel muud teha, kui laialt muiata. „Pean Mart Helmele vastuseks ütlema, et mina ei väitnud, et EKRE oli vastu. Seda väitsite teie. Aga kui te tundsite ennast puudutatuna, siis ju seal mingi tõetera oli.“