www.militaar.net

https://www.ebay.de/itm/234399762078 Pilt ilmselt tehtud 1918.a. kevadtalvel?

andrus kirjutas:

Manus Emajogi.jpg ei ole enam saadaval

https://www.ebay.de/itm/234399762078 Pilt ilmselt tehtud 1918.a. kevadtalvel?

Tõenäoliselt ongi. Foto vedeleb aastaid ka muis.ee-s. Sama aastaarv https://www.muis.ee/museaalview/3173085
Sealne pildiallkiri on muidugi tore. Tegu pole siiski lotjadega, vaid talveks korralikult sissepakitud Liivimaa Aurulaeva Seltsi alustega. „Dorpat” on muidugi äratuntav, teistega on keeruline.
----.

Soobel kirjutas:FB Nostalgilise Tartu grupis avaldati hulk meeleolukaid pilte heinaveost Emajõel 50-ndatel. Heinakoorma all tundus olevat mingi varasem liivapraam (Saksa päritolu kere peal?) ja juures jutud, et heina tehti koguni Väike-Emajõe luhtadel ja veeti koguni Pihkvasse välja.

Puudutan siis ka eelmise lk lõpu heinaveo stseeni. Nost. Tartus toodud fotod on 1957.a. varasügisest või hilissuvest. Praam nr 207 on kohalik toode, 100- tonnise kandevõimega, ehitatud 1954.a. Palju üldse laevadega heina veeti?...ikka vähe, hein läheb sellisesse kaubagruppi – muud, mida 1957.a. veeti kokku kõigest 600 tonni ja ega naaberaastate numbrid siin väga ei erine. Selle muu sees peaks muidu olema ka „Joalal” Pihkva vahet veetav kaup.
Lisan samast seeriast ühe foto, selle peale on juhtumisi jäädvustunud miskit Peipsile just ja ainult 50-te keskpaiku väga omast.
---
Midagi veel lahtisemate otste täienduseks
Lk 90 viewtopic.php?f=25&t=9714&start=1335 lõpupoole kirjutasin paraja oopuse Pihkva Raketadest ja märkisin sinna taas, et praegused Pihkva harrastusuurijad leiavad, et kolmas Raketa hakkas neil sõitma alles 1984.a. Et lisaks minu sõnadele oleks ka kaalukamat tõendit vaja, siis otsisin natuke ja leidsin õnnekombel tõenduse, et Pihkval oli kolmas Raketa olemas juba mitu aastat varem.
Siin on tõmmis ringvaatest Nõukogude Eesti nr 17, 1980.a. Kolm tunnust viitavad üheselt, et Võidu silla taga on just vene poole laevad. Arvestades seda, et laevade Tartusse saabumisel oli järjekindlalt oma loogika, võib eeldada, et kõige jõepoolsem on nagu ikka „R-143M”. Võin muidugi eksida, aga see unustatud „R-156” on vast kõige kaldapoolsem. Kahju, et film polnud värviline, siis oleks tema erinevus teistest hästi välja tulnud.
Laeva lõplik saatus on justkui selgunud. Lammutati 1990.a. ja ilmsesti Arhangelskis. Ei taha hästi uskuda, et teda Põhja-Venemaa ja Pihkva vahel niimoodi solgutati, pigem tuli Rjazanist otse Peipsile ja siit liikus lõpuks Dvinaale. Pigem näib, et erinevate laevanduste vahelise tehingu juures jäi mõnel uurijal midagi kahe silma vahele. Aga mine tea, Venemaa puhul on kõik võimalik.

Teema on vahepeal pikalt puhanud, et ta päris välja ei sureks, värskendan mõnede seniste tühikute täitmisega. Äkki õnnestub meil siin ühel päeval isegi 100 lk täis saada.

Põhjustasin mõni aeg tagasi väikese segaduse ja mõned sellega seotud edasised postitused oleksid võinud täiesti olemata olla. Hakkasin oma esimestel arhiivipäevadel tegutsema korraga kolmes suunas- Raketamüsteerium ja lisaks 19. ning 20. saj. keskpaigad, et juhuks, kui neljandast Raketast jälge ei leia, siis midagi muud ikka näppude vahele jääb.
Arhiivis võib korraga olla käes piiratud arv toimikuid. Kui tahad midagi juurde, siis pead mõned asjad tagasi saatma. Neljandat Raketat hakkasin huupi otsima vahemikust 1979-82. „Minu” sadamamehe puhkus tuli kiiresti välja, aga ei osanud sellele siis väga tähelepanu pöörata. Insener Tšebõšev aga ujus pinnale pärast seda, kui vastav personalikaust oli arhiivi tagasi rännanud. Lootsin, et puhkus jäi selle lk numbrirägastikust õigesti meelde, aga paraku mitte...nii et mehe tegelik puhkus 01.11- 07.12 + lubatud lisapäevad ületunnitöö eest 08.12- 14.12. Seega neljanda Raketa tulek ei jää päris aasta viimase kolme päeva peale, vaid võimalik vahemik nihkub mitmed päevad ettepoole.
Aga korraldasin lõpuks mehele uue ülekuulamise. Eelmine kuue aasta tagune jutt keerles viimase Raketa kummalise tagaosa ja Zarjade ümber ja mitmetest muudest küsimustest libisesime pealiskaudsemalt üle. Nüüd aga oli võimalik osa auke ära täita.
Kõigepealt lihtne küsimus- miks justkui keegi tagantjärgi neljandast Raketast midagi ei tea. Mees teadis rääkida kõige suurema ehk vedude osakonna eest, aga sama jutt peaks käima ka veeteede osakonna kohta.
Hooaja lõpu lähenedes lasti vedude rahvas riburada ametlikule puhkusele. Kui puhkus läbi, siis kupatati kõik peale kaptenite palgata puhkusele (või lasti lahti), v.a juhud, kui oli pärast puhkust sadamas veel mingi tööots pakkuda ja pärast selle ärategemist ikka palgata puhkus. Vastu kevadet, kui hakati uueks navigatsiooniks valmistuma, siis tilguti tagasi. Kapteneid hoiti aastaringi palgal, aga talvel oli nende ülesanne laeva mootori remont. Selle kallal nad vaikselt nokitsesid ja keegi kella pealt nende käimisi ei jälginud.
Resümee siis selline, et mis navigatsioonide vahelisel ajal toimus, jäi vedude rahva eest täiesti varjatuks. Ja pärast juba tööl olles selle vastu, mis vahepeal on toimunud, erilist huvi küll ei ilmutatud, igaühel oli oma asjadega piisavalt tegemist. Millegipärast hoiti madruste puhul seda liini, et alused, millel nad töötasid, vahetusid sageli. Minu tuttav jõudis 8 aasta jooksul töötada vähemalt kuuel erineval laeval. („R-2”, „Z-1”, „Z-2”, "Koidula", "Baikal"ning ujuvkraana KPL)
Töökodade rahvaga on hoopis teine asi, seal polnud küll palju töötajaid, aga lisaks vahetutele osalistele pidid veel mitmed mingil määral kursis olema. Igal juhul on aprillis 1980.a. kuus laevaremondi töötajat (5 neist vene rahvusest) saanud mingite töösaavutuste eest eraldi preemiat.
Sadamamehe jaoks oli täielikuks uudiseks, et kolmas Raketa oli juba aasta varem Tartusse tulnud. Aga siin sama asi- ise selle tulekuga kokku ei puutunud ja 1979.a. navigatsiooni ajal polnud mahti juurelda, mitu erinevat Raketat nüüd parasjagu Peipsil ringi kimab. Pihkval oli neid juba nagunii 3 tk ja kas neid on nüüd kokku 5 või 6, no lihtsalt ei jäädvustunud.
Ja nüüd see tõsine küsimus, kus „Kušnirovit” hoiti?
Laev toodi nagu varasemalt juttu, raudteed mööda, aga... mitte sadamani, vaid ehitatava Sõpruse sillani. (ilmselt oli raudteel ehituse tõttu miskit ees) Sadamast kamandati mõned mehed sinna. Kohal oli kaks laevakraanat, mis tõstsid aluse vette ja üks puksiir vedas ta slipi juurde. Seal sõidutati ülespoole ja paigutati pukkidele. Töökoda kenasti lähedal.
Nii et kui tahad midagi peita, pane ta kõigile nähtavasse kohta. Kusjuures ma ise tõesti ei mäleta, et mõni Raketa oleks kunagi slipil olnud, vaatamata sellele, et kodust kesklinna või tagasi Fortuuna kallast mööda kõndimisel oli slipp mul pidevalt vaateväljas.
Küsimus pole seega, kus hoiti R-Kušnirovit vaid kuhu pisteti tõeline „R-1”. Sellele vastust pole. Oli ta siis vahetult enne peeneks jahvatatud, viidi Ropkasse või saadeti juba dets. algul ise Kiievisse (et ta seal „Kušnirovi” pähe ära lammutataks) vms. Selle väljanuputamine minu võimuses küll ei ole.
Aga tuleb välja, et isegi osa inimesi, kes puutusid kokku R-Kušnirovi vahetu vastuvõtuga, ei olnud asja sisuga üldse kursis. Sadamas töötas sel ajal ca 250 inimest ja päris teadjaid oli ehk max 20: juhtkond, R-1 ja R-3 kaptenid(kusjuures R-1 omaaegne kapten kunagi natuke suud paotanud on), töökoja rahvas...palju neist praeguseks üldse veel elus?
Fotol on üks paber , see kannab 7.mai 1980 kuupäeva. Sadama varade üleandmisaktilt ülema vahetuse tõttu üks leht vastavast aktist. R-3 märgitud 1968.a. laevaks, nagu ta algselt oligi. Aga vahetus on selleks ajaks juba ära toimunud...

Kahtlustan, et see, kes osales järgmise paberi koostamises, pidi asjaga hästi kursis olema. (kuulutus keeras end siin ise viltu, minu arvutis on ta otse) Raketa on laevatüübi üldnimi, individuaalne number juures tähendab juba laevanime. Kui kuulutuses olnuks vaid üks Raketa, siis võinuks ju leppida...
Sellest formuleeringust oli juba kaks lk tagasi juttu. mootorlaev Raketa (reg.nr 81582; kere nr.314, väljalaskeaasta 1963) Sadama fondis on kaks vastavat eraldi dokumenti.
----
Edasi midagi vanematest asjadest
Hakkasin vaatama, kui palju 1940.a. liikvel olnud Peipsi vesikonna Eesti poole (Naroova alamjooksu alused jäävad välja) iseliikuvatest laevadest /suurematest kaatritest pärast sõda üldse siinkandis st Tartus või Narvas sõite jätkasid- kes pea kohe, kes pärast mitmeaastast putitamist.
Sain järgmise nimekirja: „Helju”, „Hüva”, „Ilmarine”, „Kulgu”(ex Koit), ”Laine”,„Linda”, „Neem”, „Ommedo”, „Tivoli”, „Tuju”, „Uku”, ”Usluga”, „Pikker”, viimane oli jõudnud sõja lõpus Rootsi, kuid toodi sealt tagasi. Pea kõik nimetati 40-te keskel või teisel poolel ümber, mõned neist loovutati lahutusega ametlikult Pihkvale.
„Kalevlase” ja „Viktori” saatusest on juttu lk 90 alguses.
Kindlasti on mõni kaater veel peitu jäänud. „Tempo” tegi enne Kruuvide peresse naasmist läbi terve Kolgata tee ja eks selliseid muude asutuste-ettevõttete või eraisikute aluseid oli kindlasti veel.

Üks õiendus

Mis puutub veel ümbernimetamistesse, siis sellel lk http://militaar.net/phpBB2/viewtopic.ph ... start=1260 on esmapilgul tundmatu aurupuksiir “Koidula”. Ei olnud ta tundmatu midagi. Tsaariajal “Inspektorski”, EW ajal väike “Linda” (mitte see, mis mootorpaadiks ümber tehti), 1948.a. lõpus siis viimane nimevahetus.

Foto muidu ka siin https://www.muis.ee/museaalview/3138556
Tegelikult on pildil aurupuksiir tollase nimega „Juhan Liiv”. Viimane on end sättinud ühel 1941. ja ühel u. 1951.a. fotol(mõlemad foorumis rippumas) kõrvuti õige „Linda/Koidulaga”, nii et neid raske eristada pole.

Akf Andrus on postitanud kohe lk 81 ülaosas viewtopic.php?f=25&t=9714&start=1200
e-bayst võetud Tartu sadama sõjaaegse vaate. Võin muidugi eksida, aga esiplaanil olev väheldane puksiir on kas „Näkk” või „Kuller”, tõenäoliselt esimene. Mõlemad viidi sõja lõpupoole siit minema. Lääne poole.

Juba 1941.a. suvel sai Peipsi tsiviillaevastik korraliku hoobi ja augutäiteks tõid sakslased Peipsile paar väikest aurulaeva ning trobikonna väheldasi mootorlaevu ja -kaatreid. Osad neist suudeti pärast 1944.a. ära remontida ja taaskasutusse võtta. Siit varem nimedena läbi käinud „Putejets”, „Stahhanovets”, Udarnik”,”Vimpel” ja lisaks veel „Spartak” ongi nö trofeelaevad.
„Putejets” sai hiljem nime „Ost”. Kunagi kirjutasin, et tema ehitusaastaks on märgitud 1954 . See number oli pärit 1993.a Jõesadama veeteede osakonna vara üleandmisaktist Veeteede ametile, aga pole päris õige- 1953/54 visati välja vana Deutz mootor ja pandi peale vene oma ja laevale tehti väga kapitaalne remont. Üldse kohtab jõesadama paberites mitut juhust, kui päris ehitusaasta asemel on kirjas mõne renoveerimise aasta- seda just väiksemate laevade juures. See valdkond on kuidagi ebajärjekindel.
„Ostist” üks foto, 31.a. tagasi tehtud http://ivoonu.eu/displayimage.php?album ... play_media

Üks saksamannide laev on jäänud piltidele kohe erinevatel eluetappidel.
http://www.ra.ee/fotis/index.php/et/pho ... 792a69a90c
Jõesadama materjalides kannab küll nime „Eberwalde”. Edasi paar aastat nimega „BT-1”
Järgmise foto võtsin fragmendina lk 45. viewtopic.php?f=25&t=9714&start=660 „Stahhanovets” aastal 1957. Esikajuti suured aknad on asendatud illuminaatoritega. Jõekaatri jaoks Peipsi lainetuse tõttu täiesti mõistlik.

Panen siia „Stahhanovetsi” viimsepäeva. Allikas eksib dateerimisel ca 10 aastaga
https://www.muis.ee/museaalview/2726591

Viimsepäeva foto on isegi 70-te algusest. Viimastel aastatel kandis tegelikult nime „Laine”.
Laevast olen näinud veel nelja fotot vahemikust 1943-65
---
Lõpetuseks ühe aluse uppumisest. Akf Rügaja kirjutas mulle kunagi, et üks Tartu Jõesadama laev oli põhja läinud ja et nimi oli juhtumisi „Sovetskaja Estonia”, siis taheti lugu vägisi poliitiliseks keerata. Juhtusin kokkuvõttele peale, seal poliitikast juttu ei olnud, aga õnnetus oli toimunud ööl vastu 1.maid 1961.a. Praam sattus Mustvee piirkonnas tugeva tormi kätte ja et meeskond oli saabuva püha puhul juba korralikult purjakil, ei suudetud adekvaatselt reageerida. Kolm meeskonnaliiget uppus. Laev tiriti peagi vaikselt välja ja suve lõpus jätkas sõite.
Ühe madruse uppumislugu oli kurioosne. (seda juhtumit ma endale ei salvestanud, nii et aastaarvu peast ei mäleta, aga peaks olema 60-te lõpp) . Nimelt turnis ühe järelveetava praami mees mööda köit eessõitvale laevale ja hakkas seal jooma. Pärast üritas ta sama teed tagasi minna, kuid see katse jäi poolikuks...
Mõlemad õnnetused vaikiti maha, omaaegses ajakirjanduses neile ühtegi vihjet pole. Ainult arhiivitoodang.

Juhtumisi kadus paar päeva pärast „Osti” pildiviite panemist kogu see fotopank ära. Panen siis laevukese iseseisvana siia

aurik kirjutas: ↑28 Mai, 2022 11:25Üks õiendus

Mis puutub veel ümbernimetamistesse, siis sellel lk http://militaar.net/phpBB2/viewtopic.ph ... start=1260 on esmapilgul tundmatu aurupuksiir “Koidula”. Ei olnud ta tundmatu midagi. Tsaariajal “Inspektorski”, EW ajal väike “Linda” (mitte see, mis mootorpaadiks ümber tehti), 1948.a. lõpus siis viimane nimevahetus.

Foto muidu ka siin https://www.muis.ee/museaalview/3138556
Tegelikult on pildil aurupuksiir tollase nimega „Juhan Liiv”. Viimane on end sättinud ühel 1941. ja ühel u. 1951.a. fotol(mõlemad foorumis rippumas) kõrvuti õige „Linda/Koidulaga”, nii et neid raske eristada pole.

Omatehtud soga tuleb ikka igalühel endal ära klaarida.....vahepeal avastasin, et olen liba-”Koidulast” endale salvestanud veel ühe foto (mille originaalpildiallkiri https://www.muis.ee/museaalview/3139528 on muidugi kentsakas) ja seda uuesti vaadates oli selge, et ta ikka ei ole „Juhan Liiv”, sarnane küll, ent midagi sellist, mis pole varem silma alla jäänud. Õnneks oli esimese viite all korralik spikker ja andis kiiresti välja otsida, et tegu on aurupuksiiriga „Kolhoznik”. Tartusse toodi Loode Jõelaevandusest 1945.a. ja kandis siis nime „Antaž”. Peipsi Laevanduse paberid väidavad, et soomlane ja ehitatud 1925.a. ( aastaarvus julgen siiski kahelda)
Õiged „Juhan Liiv” ja „Koidula” on jäädvustunud lk 71 kahel nelja puksiiriga vaatel reas vastavalt kolmanda ja neljanda alusena. Foto vahemikust 1949-52. See on tuletatud uute laevanimede ja ühe mahakandmise järgi.
1941.a. fotojäädvustuse all pidasin muidu silmas siin foorumis juba korra üleval olnud fotol (sellel viitel https://www.muis.ee/museaalview/1315728 jälle „suurepärane” selgitav tekst) kahte viimast laeva, aga mõni nädal tagasi sattusid ette tosinkond 40-te aastate Emajõe pildistseeni ja tuli välja, et need on aurulaevad „Neem” ja „Näkk”.
Üldse on sellest 3.mai jõeparaadist meil siin lk 53 https://militaar.net/phpBB2/viewtopic.p ... &start=780 veel fotosid ja kusagil olen veel midagi näinud.
Seega ma ikkagi ei oska öelda, mis tegelane on akf Andruse poolt postitatud fotol. „Näkk” ta nüüd kindlasti ei ole. Aga tema iseärasus on üsna jurakas korsten, mis reeglina viitab tolle aja keskmistest puksiiridest võimsamale aurumasinale. Seega võib olla tegu sõja ajal Pihkvast Tartu kanti komandeeritud sealse „Kolhoznikuga”, mis siin sai viisakama nime „Kalev” (vt akf Croman40 postitusi lk 95-96) Pihkvast tuli siis Eesti poolele veel kolm aurulaeva, aga ülejäänud ei taha eri põhjustel kuidagi sobida.

Digarisse lekkis täies mahus varem tasuline artikkel https://dea.digar.ee/?a=d&d=pohjarannik ... ---------- ja „Sovetskaja Estonia” uppumine oli seal väikese meenutuse saanud. Aastaarv läks artiklis ühega mööda- aga see on lihtsalt mälestuste põhjal kokkupandud loos tavaline. Uppumiskoht oli Nina küla juures. Õnnetuse esimeses raportis piirdutakse küll märkusega Mustvee piirkond, aga kokkuvõte fikseerib täpsemalt. Järelveetava praami nimi „Kalinin” on väljamõeldis, kõik Tartu sadama sovietiaegsed järelveetavad või tõugatavad lodjad ja praamid olid numbrilised, v.a. üks erand- lodi „Ursula”
See, et A-E.Kerge ja M.Mikiver teenisid suvel kaatreid juhtides lisaraha, on väärt uudis ja saabki kergemini välja tulla just mälestuste toel. Kindlasti olid nad ametlikult palgal, aga kes see viitsib lõputuid personalikäskkirju ja palgalehti kaevata. Kuigi taolisi üllatusi võib neis veelgi leiduda.
Artiklile juurde, et kaatrite seal toodud nimi „Raketa” pole loomulikult õige, vaid tuletatud tagantjärgi hüüdnimest „väike-Raketa”. Kõik kaatrid said personaalsed nimed kas vee- või õhuelukate järgi.(lk 66 pakkusin nimevariandiks „Amfiib” ja üks oligi) Kaks esimest hakkasid sõitma 1965.a. mais, kolm ülejäänut järgmise aasta kevadel. Ühe puhul on isegi võimalik, et tegi vees 1965.a. septembris mõned tiirud ära, igal juhul Tartus ta juba sel ajal oli. Aga pole usutav, sest septembrikuuks oli peesitamishooaeg läbi ja käis reisilaevanduse kokkutõmbamine.
Mis puutub päris „Raketasse” siis üksvahe toimisid isegi regulaarliinid Tartu-Mustvee ja Tartu-Mustvee-Rannapungerja ning oli kindel plaan teha lõpp-peatus Kauksile, ilmselt siis oja suuet süvendades. Plaanist ei saanud asja. Regulaarliin ei kannatanud konkurentsi bussiliiklusega välja ja leiti, et „Raketaga” on igati tulusam ümber orienteeruda Pihkva liinile. Ekskursiooni- või huvisõidud tiiburiga Rannapungerjale loomulikult jätkusid.

akf Aurik
Sõpruse silla ja Espaki vahel ei ole kohta kus Sadamaraudtee oleks jõele lähemal kui ca.15 meetrit.Sillast ülespoole on küll aga seal oli ja on Jõe paadisadam. Nooled märgivad Sadamaraudtee trassi.
Ps. mina mäletan Raketat slipil küll,mul oli slipp koduaknast näha. Aga aastat ära küsi.
Detsembrikuine preemia oli täiesti tavaline nähtus riigiasutustes - nimega 13. kuupalk

retti kirjutas: ↑14 Juun, 2022 19:59 Sõpruse silla ja Espaki vahel ei ole kohta kus Sadamaraudtee oleks jõele lähemal kui ca.15 meetrit.Sillast ülespoole on küll aga seal oli ja on Jõe paadisadam. Nooled märgivad Sadamaraudtee trassi.
Ps. mina mäletan Raketat slipil küll,mul oli slipp koduaknast näha. Aga aastat ära küsi.

Ma pakuks, et otse Sõpruse silla juures võis raudtee siiski jõele lähemal olla. Poisikesena sai elatud Ropka tänaval ja nende rongidega vahel kaasa sõidetud.
Mis puudutab Raketat slipil, siis kinnitan. Oli jah. Kuigi see Zarja(?) oli seal nagu pikemalt.

Annelinna silla ja katlamaja vahel oli raudtee küll kohe jõe kõrval, 5..6 m kaugusel jõest.
Seal oli ka "naftaterminal" .
Raudtee kulges katlamaja ja jõe vahelt läbi, jupp rööpaid praegugi veel Maaameti aerofotol.
https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/link/AO01h2TO

retti kirjutas: ↑14 Juun, 2022 19:59 Kuvatõmmis 2022-06-15 113634.pngakf Aurik
Sõpruse silla ja Espaki vahel ei ole kohta kus Sadamaraudtee oleks jõele lähemal kui ca.15 meetrit.Sillast ülespoole on küll aga seal oli ja on Jõe paadisadam. Nooled märgivad Sadamaraudtee trassi.
Ps. mina mäletan Raketat slipil küll,mul oli slipp koduaknast näha. Aga aastat ära küsi.
Detsembrikuine preemia oli täiesti tavaline nähtus riigiasutustes - nimega 13. kuupalk

Mis puutub siia detsembrikuu preemia? Kuskohast ja mil viisil see välja imetud on?

Ja mis on kogu selle postituse mõte? Mulle jääb see kuidagi hämaraks.

Minu poolt ka üks vaade kuriteopaigale. Osta.ee-st tõmmatud. 80-d aastad. Teadupärast oli 1978-91 Emajõel kõrge veeseisu periood. 1964-77 seevastu väga madala veeseisu aeg. Kahtlustan, et toodud taevapilt on 1965.a. sügisest ja selle põhjal mingeid väga põhjapanevaid järeldusi küll teha ei anna. Pealegi on punane nool seal millegipärast tõmmatud kruusatee peale.

Kiirotsing andis, et muis.ee-s on Sõpruse silla juures olnud raudteelõigu omaaegseid fotosid päris mitu. Üks selline siit https://www.muis.ee/museaalview/2639502 Dateerimata, kuid kindlasti 80-d. Hilissügisene- põõsad pole veel lehtedest täiesti lahti saanud ja koledad rohutuustid. Näha, et jõgi on päris lähedal. Mis teha, aastatega on kinni kasvama hakanud.
Fragment ühest laevakraanast siit https://www.muis.ee/museaalview/2709883 Panin meelega koos ühe kaatriga, too on 12,5 m pikk.
Raketad olid üsna kerged laevad, kaile ja sealt vette tõstmisega tuli üks kraana kenasti toime. Ju siis sellepärast, et silla juures töö komplitseeritum, oligi kahte kraanat vaja.
Raketade müsteerium on nüüd päevakorrast vist maas. Kes tahab nelja Raketa teooriale tõsiselt oponeerida, mitte niisama pisiasjade juures sipsida, peab puudutama põhiküsimusi. Raketade juures on need selgelt välja toodud. Esiteks vasturääkivused fotodel. Erinevused „R-1” 1970 vs „R-1” 1991, „R-3” 1979 kevad vs „R-3” 1991 + identsus „R-3” 1991 ja praegune „Rosetta”. Edasi number 322, millel ei tohtinuks olla Soome ega Eestiga mingit seost. Ja „R-3” ametlikes paberites moondumine 1968.a. ehitatud laevast 1963.a. ehitatud esimese Raketa ehitusnumbriga aluseks. Oponeerimist tuleks alustada neist. Lükata nad faktiliste argumentidega ümber (minupärast tõestades, et fotod on võltsingud ja dokumendid väljamõeldud) või anda muu vettpidav seletus ja rohkem polegi vaja. Panuse tegemine spinnidele ja väikesele luiskamisele jätab tegijast endast veidra mulje.
----
Natuke reisilaevadest lisaks. Varem jäi kirja panemata, et vahepeal tõsist peamurdmist valmistanud reisikaatri moodi alus oli "Vimpel". Sakslane, ehitati pärast sõda Tartus põhjalikult ümber ja paberitest nähtub, et sai pikkusele kolm lisameetrit juurde. Ametlikult teenistuskaater, aga oli aeg-ajalt reisilaevana sõitmas.
Ja üks pildiviide https://www.muis.ee/museaalview/3201289 See foto tuli meie lõime rippuma neli aastat tagasi, kuid tollane muisi dateering oli 1967. Väga hiljuti on nad aga selle tõstnud mitu aastat varasemaks ja see paistab olevat tõepärasem. Aga fotol äratas tähelepanu kai ääres seisev puksiirilaadne veepaiskuriga laev. Kuna Tartus oli üks sarnane olemas- ka meie lõimes pildile jäänud "Trud", siis tekkis mõte, et see võib tema olla. "Trud" läks küll 50-te lõpus Narva, aga ei saanud päris välistada, et ta juhuslikult hiljem Tartut ei väisanud.
Fotol oli aga hoopis see laev võtsin vaatefilmist "Eesti NSV geograafia" Tuli Tartusse 50-te lõpus. Veepaiskuriga,
mitte päris sama projekt, mis "Trud", aga küllalt sarnane. Ametlikult teenistuskaater, kasutati vastavalt vajadusele nii puksiiri kui reisi-ja ekskursioonilaevana. Mõne hooaja eel oli ta isegi ametlike reisilaevade nimekirjas.

akf aurik tsitaat
- Laev toodi nagu varasemalt juttu, raudteed mööda, aga... mitte sadamani, vaid ehitatava Sõpruse sillani. (ilmselt oli raudteel ehituse tõttu miskit ees) Sadamast kamandati mõned mehed sinna. Kohal oli kaks laevakraanat, mis tõstsid aluse vette ja üks puksiir vedas ta slipi juurde. Seal sõidutati ülespoole ja paigutati pukkidele. Töökoda kenasti lähedal.

kas tsitaat ja foto kuuluvad kokku ? P.s liiklust Sadamaraudteel ei saadud sulgeda. Katlamaja, mitte Jõesadama pärast.

Tsitaat ja foto ei lähe mingilgi moel kokku. Oleks kena, kui lisaksid foto allika, aga panen siis ise. See pilt on võetud scanpixist. 1993.a. Vasakul tollane "Raketa-3"(ex Kušnirov) ehk tulevane "Rosetta", paremal tollane "Raketa-1" (ex Komarov). st. sama asetus, mis 1991.a.piltidel.
See Raketade seisukoht ei ole mingil moel slipiga seotud, sinna tõstis laevu laevakraana. Raketade hoiustamiseks kasutati seda platsi alates 70-te lõpust. (1979 võiski olla esimene)
ps! -Ei puutu üldse asjasse, teesulg oli ajutine. Ja ega katlamaja juures iga päev rongid käinud

Aga minult kaks küsimust- esiteks detsembrikuu preemiate esiletoomine- mille alusel?
Aerofoto punane joon- miks nii mööda?

retti kirjutas: ↑19 Juun, 2022 10:16P.s liiklust Sadamaraudteel ei saadud sulgeda. Katlamaja, mitte Jõesadama pärast.

?

Peeter kirjutas: ↑19 Juun, 2022 10:52

retti kirjutas: ↑19 Juun, 2022 10:16P.s liiklust Sadamaraudteel ei saadud sulgeda. Katlamaja, mitte Jõesadama pärast.

?

Katlamajja võisid masuuditsisternid tulla ükskõik mis ajahetkel.

akf aurik
- ...palju neist praeguseks üldse veel elus?
sama nimega mees kes oli 1980 aastal Jõesadama ülema asetäitja elab ja töötab Tartus hea tervise juures.

akf aurik
kui see afäär toimus siis selle aja seaduste järgi oleks § olnud - grupiline riigivara riisumine eriti suures ulatuses.
Mille nimel ?
Tartu Jöesadam oli eelarveline riigiasutus.Keegi pidi ju kõik selle ju kinni maksma. Laev oli põhivahend(ka müüjale) ja laeva (kasvõi keret) ei müüdud kasti Vana Tallinna ja suitsuvorsti eest

P.s aerofoto on tõesti oktoobri algus 1965 ja Emajõe veetase oli siis keskmisest -10cm s.t marginaalne.
Punase noole tippu võib ju 1° vasakule viia et mitte tuletikke poolitada.
Minu detsembrikuu eksitust võib võtta aprillinaljana.