Kriku kirjutas:gorilla kirjutas:See on muidugi tase omaette kui mingi asjapulk paneb kahtluse alla FN võimekuse lepingut täita kuna FN keeldub avaldamast enda viimaste aastate toodangumahte ja kliente.
Tähendab jah, see tingimus peaks ju toimima suurte tegijate kaitseks, mitte vastupidi. Kas ma olen siin ainus, keda praegune areng üllatab? Kas oleks pidanud kuidagi ette nägema, et FN seda infot ei esita?
Eks sellele oskaks vastata inimesed, kes on mil.valdkonna hangetes pädevad, sest nemad peaks teadma praktikaid, tavasid ja nüansse.
Et siis igas valdkonnas on ju omad nüansid, mis on ainuomased või iseloomulikud ainult antud valdkonnale ja kui nüüd keegi "mees metsast" tuleb ja hakkab hankeid korraldama ainult seadustes kirjapandud raamistikust lähtuvalt (peamine et oleks JOKK), siis võib juhtuda igasuguseid jamasid. Ma ei taha sellega ütelda, et peaks seadustest kõrvale vaatama hangete puhul vaid seda, et seadus loob ainult raamistiku, mille täidab (nt. hangete puhul) spetsiifilise sisuga juba pädev spetsialist. Inimene võib olla pädev hangete korraldamises üldiselt (teab hästi seadusesätteid), kuid ebapädev teatud kitsas valdkonnas neid korraldama (ei tea valdkonna tavasid ja nüansse). Nii võib juhtuda ju küll jah.
Aga avalike andmete põhjal ei saa aga nagu hr. Einart Kimmi pidada "roheliseks uustulnukaks" seal KIK-is, sest ta on olnud KAMIN-as peaspetsialist vähemalt alates 2004
http://www.kaitseministeerium.ee/dok-re ... 9SncON8wkr
Riigihake seaduse (kuni 2016) §39;40;41 räägivad sellest, kuidas midagi nõutakse ja mida nõutakse, et tõestada pakkuja kvalifikatsiooni.
Selles suhtes ongi nagu JOKK kõik.
Samas §42 ütleb, et
§ 42. Tunnustatud ettevõtjate ametlik nimekiri ja ettevõtjate sertifitseerimine
(1) Tunnustatud ettevõtjate ametlikku nimekirja kantud või tunnustatud ettevõtjana sertifitseeritud isik võib esitada oma kvalifikatsiooni tõendamiseks tunnustatud ettevõtjate ametliku nimekirja pidaja tõendi tema nimekirja kandmise kohta või akrediteeritud sertifitseerimisasutuse tõendi tema sertifitseerimise kohta tunnustatud ettevõtjana. Nimetatud tõendites märgitakse andmed, mille alusel isik nimekirja kanti või talle tõend väljastati ning nimekirjas isikule antud klassifikatsioon.
(2) Eestis või mõnes muus Euroopa Liidu liikmesriigis tunnustatud ettevõtjate ametliku nimekirja pidaja poolt väljastatud tõend isiku tunnustatud ettevõtjate ametlikku nimekirja kandmise kohta või pädeva sertifitseerimisasutuse tõend tema sertifitseerimise kohta tunnustatud ettevõtjana tõendab hankijale isiku vastamist käesoleva seaduse §-des 38–41 sätestatud kvalifitseerimise tingimustele nende andmete osas, mis olid isiku nimekirja kandmise või sertifitseerimise aluseks. Nimetatud tõend või sertifikaat tõendab isiku vastavust hankija poolt kehtestatud kriteeriumile juhul, kui tema nimekirja kandmise või sertifitseerimise aluseks olnud kriteerium oli võrdne hankija poolt sätestatud kriteeriumiga või sellest kõrgem.
(3) Lisaks andmetele, mis ei olnud isiku nimekirja kandmise või sertifitseerimise aluseks, võib hankija käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tõendi kõrval nõuda taotlejalt või pakkujalt täiendavat tõendit tema asukohariigis kohustuslike riiklike või kohalike maksude või sotsiaalkindlustuse maksete tasumise kohta.
(4) Hankija kohaldab käesoleva paragrahvi lõikeid 2 ja 3 üksnes pakkuja või taotleja suhtes, kelle asukoht on Euroopa Liidu liikmesriigis, mis on kehtestanud tunnustatud ettevõtjate ametliku nimekirja loomise ja pidamise korra või tunnustatud ettevõtjate sertifitseerimise korra.
(5) Vabariigi Valitsus kehtestab teatud valdkonna tunnustatud ettevõtjate ametliku nimekirja loomise, pidamise ja uuendamise ning ettevõtjate nimekirja kandmise alused ja korra või tunnustatud ettevõtjate sertifitseerimise korra Eestis vastava valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul.
(6) Teatud valdkonna tunnustatud ettevõtjate ametliku nimekirja pidajaks on vastava valdkonna eest vastutav ministeerium. Vabariigi Valitsuse loal võib ministeerium volitada tunnustatud ettevõtjate ametliku nimekirja pidamise halduslepinguga teisele juriidilisele isikule.
...
(8) Tunnustatud ettevõtjate ametlikku nimekirja kandmise või sertifitseerimise tingimuste määratlemisel lähtutakse üksnes käesoleva seaduse §-des 38–41 sätestatust.
(9) Kui tunnustatud ettevõtjate ametlikku nimekirja kantakse või sertifitseeritakse isikuid, kelle asukohariik on mõni muu Euroopa Liidu liikmesriik, ei nõuta neilt muid andmeid ega tõendeid, kui nõutakse isikutelt, kelle asukoht on Eestis.
(10) Tunnustatud ettevõtjate ametliku nimekirja pidaja või tunnustatud ettevõtjate sertifitseerimiseks volitatud sertifitseerimisasutus ei või põhjendamatult keelduda ettevõtja nimekirja kandmisest või sertifitseerimisest.
(11) Pädev sertifitseerimisasutus käesoleva seaduse tähenduses on Euroopa sertifitseerimisstandarditele vastav asutus.
Samas jälle edasi §103 lõige 10...
§ 103 lg 10. Pakkuja ja taotleja tehniline ja kutsealane pädevus
(1) Pakkuja või taotleja tehnilise ja kutsealase pädevuse kvalifitseerimise tingimustele vastavuse kontrollimiseks nõuab hankija hanketeates hankelepingu alusel ostetavate asjade, tellitavate teenuste või ehitustööde olemuse, koguse ja kasutusviisi järgi käesoleva seaduse § 41 lõikes 1 nimetatud ja järgmistest andmetest ja dokumentidest ühe või mitme esitamist:
1) olulisemate, kuni viimase viie aasta jooksul täidetud hankija määratletud tunnustele vastavate asjade müügi või teenuste osutamise lepingute, sealhulgas otstarbekuse ja olemasolu korral asjade või teenuste hankelepingute nimekiri koos nende maksumuse, sõlmimise kuupäevade ja infoga teiste lepingupoolte kohta;
2) riigihankelepingu täitmiseks, hädaolukorras, erakorralise seisukorra või sõjaseisukorra ajal või sarnases olukorras teises Euroopa Liidu liikmesriigis või kolmandas riigis hankija võimalike suuremate vajaduste rahuldamiseks või riigihankelepingu objektiks olevate asjade hooldamise, uuendamise või kohandamise tagamiseks pakkuja käsutuses olevate töövahendite, materjali ja tehnika kirjeldus;
3) töötajate ja nende oskusteabe kirjeldus või tarneallikate kirjeldus, samuti geograafiline asukoht, kui see on väljaspool Euroopa Liidu territooriumi.
(2) Kui sõlmitav leping on seotud riigisaladusega või salastatud välisteabega, kehtestab hankija hankedokumentides või pakkumuse esitamise ettepanekus kõik vajalikud meetmed ja nõuded riigisaladuse ja salastatud välisteabe kaitsmiseks nõutaval tasemel. Selleks võib hankija nõuda, et pakkumus sisaldab muu hulgas:
1) pakkuja või taotleja töötlemisloa või tema töötaja riigisaladuse juurdepääsuloa või salastatud välisteabe juurdepääsusertifikaadi esitamist;
2) pakkuja või taotleja asukohariigi pädeva ametiasutuse tõendi esitamist või pakkuja või taotleja kinnituse esitamist, et nad tagavad nõuetekohaselt kogu nende käsutuses oleva või hankelepingu kehtivuse jooksul ja pärast hankelepingu lõpetamist neile teatavaks saava riigisaladuse ja salastatud välisteabe salastatuse kehtivate õigusaktide kohaselt.
(3) Hankija võib anda pakkujale või taotlejale, kellel käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud luba veel ei ole, lisaaega sellise loa saamiseks, viidates sellele võimalusele ja tähtajale hanketeates.
(4) Hankija kontrollib enne hankelepingu sõlmimist vajaliku loa olemasolu, nõudes pakkuja asukohariigi pädeva ametiasutuse tõendi esitamist riigisaladusele või salastatud välisteabele juurdepääsu- või töötlemisloa olemasolu kohta hankija määratud päeva seisuga pärast pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse tegemist. Kui ilmneb, et pakkujal ei ole nimetatud päeval vajalikku luba, ei sõlmi hankija selle isikuga hankelepingut ja teeb uue otsuse tema kvalifitseerimata jätmise kohta.
https://www.riigiteataja.ee/akt/123032015024
Seega avatud hankemenetluse (nagu see praegune kõnealune meil on) käigus VIST ei saakski muudmoodi... aga selle asemel oleks saanud kasutada ka piiratud hankemenetlust või läbirääkimistega hankemenetlust (kutsutakse teatud pakkujad ainult, aga on vist teatud (rahvusvahelised)piirmäärad eeldatavatele hankesummadele) RHS §25 kuni 28.
Elik tagasi tulles §41 juurde
(2) Kui hankelepingu eeldatav maksumus on võrdne rahvusvahelise piirmääraga või ületab seda, peab hankija hanketeates muu hulgas alati nõudma käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 või 2 nimetatud teavet.
millisteks on
1) kuni viimase viie aasta jooksul tehtud hankija määratletud tunnustele vastavate ehitustööde nimekiri, milles kajastub olulisemate ehitustööde, sealhulgas otstarbekuse ja olemasolu korral riigihanke teel tellitud ehitustööde maksumus, tegemise aeg ja koht ning tõendid selle kohta, et need ehitustööd tehti sõlmitud lepingute ja hea tava kohaselt;
2) olulisemate, kuni viimase kolme aasta jooksul täidetud hankija poolt määratletud tunnustele vastavate asjade müügi või teenuste osutamise lepingute, sealhulgas otstarbekuse ja olemasolu korral asjade või teenuste hankelepingute nimekiri koos nende maksumuse, sõlmimise kuupäevade ja infoga teiste lepingupoolte kohta;
...mistõttu võib ikkagi juhtuda see, et on möödapääsmatu teatud asju nõuda (mina ei tea rahvusvahelisi piirmäärasid, ega käesoleva hanke eeldatavaid piirmäärasid, et sellele sellest vaatevinklist hinnanguid anda praegu).
Kui see hange oleks jaotatud osadeks (erinevad hanked ilmselt annaks ka erinevad piirmäärad eksole), siis võib jah teatud tingimustel osutuda tõeseks väide, et "juhul kui" "siis ei ületaks piirmäära" "ja poleks vbl vaja nõuda seda ja teist", kuid jällegi, ma ei tea kas jaotatud osade piirmäärad ületaks sellest sõltumata neid piire ja ikkagi oleks vaja nõuda seda ja teist või mitte. Lisaks ma arvan ei saa hanke korraldaja jupitada hanget osadeks
ainult seetõttu, et ÄKKI mõni tuntud ja tugev pakkuja ei suuda esitada nõutud dokumente.
Seega keeruline juhtum ja ilma kõiki hanketingimusi ja igasuguseid piirmäärasid ning eeldatavaid hankesummasid teadmata, ei ole võimalik siin kedagi mutta trampida või taevastesse kõrgustesse tõsta.
IMHO
Ja põhiküsimuseks jääb minu arust praegu ikkagi see, et ohh miks küll siis ei suutnud FN neid kuradi tõendeid ja kinnitusi hankida?
