www.militaar.net

Ümberlükkamine, et postide taha varjuda? Midagi improviseeritud kaitsevalli taolist.

Ei ole nii keeruline tegelikult. Neid poste lükati ümber ja kõrvaldati ühe teatud seltskonna poolt igal aastal kindlal ajal.
Kivipostid kadusid/hävisid selle käigus jäädavalt ja asendati pärast puust verstapostidega.

Nüüd vast on palju lihtsam juba

Purjus kombainerid viljakoristamise ajal?

No peaaegu, aga kombaine tsaariajal ei olnud ja samuti pole kombaineritel armeega pistmist
Saagikoristus ei ole üldse asjaga seotud.

lumesahad?

Ei olnud teadaolevalt mingite masinate või tehnikaga tegemist üldse.
Vihje- toimepanijad olid kõik eestlased, mitte Tsaari-Venemaa kaugemate nurkade esindajad (neid leidus ka Saaremaal, piirivalves ning peale 1905. aasta mäsu päris pikalt kasakate näol).

Saaremaa -> Jaanipäeval kohalikud õllesõbrad katsusid rammu postidega ?

Väga lähedal, aga mitte lihtsalt kohalikud, vaid militaarmaailmaga servapidi seotud kohalikud

Paralleele võib tõmmata ka NL armeega.

Kas arvate nüüd ära, mis kontingent?

Puhkusele lastud madrused ?

Ei
Ma ei oska rohkem eriti vihjeid anda. Lisaks verstapostidele said kannatada ka sillad, aiad, väravad, aknad jne. Mõni aasta löödi koguni keegi maha

Et siis mis seltskond võiks niimoodi käituda?

Sundajast vabanenud soldatid, suurest rõõmust ja viina peatäiest?

Mingisugune värskelt väkke võetud nekrutite frustratsiooni väljaelamine?

Militaarhiidlased?

Markko kirjutas:Mingisugune värskelt väkke võetud nekrutite frustratsiooni väljaelamine?

Just!

Küsitav militaarne põhjus kivist verstapostide regulaarsele kadumisele oli iga-aastane nekrutite ärasaatmine. Ajateenistus kestis 20. sajandi alguses vist 6 aastat, kui ma ei eksi? Noormehed said teada kuupäeva, millal ilmuda Kuressaarde, kust edasi viidi juba laevaga (tavaliselt Riiga, vahel ka Pärnu). Kaugema nurga meestele oli koduküladest linna oma 40-50 versta ja tulema hakati aegsasti. Igas kõrtsis võeti napsi ja sageli tekkisid kaklused. Enam-vähem igal aastal sai kaklustes keegi nii tõsiselt viga või koguni surma, et mõni nekrut rändas armee asemel otse trellide taha. Teekonna jooksul käitusid nad vähemalt ajakirjanduses ilmunud teadete järele pahatihti nagu vandaalid või hävituspataljon ja lõhkusid tee ääres olevaid objekte. Linnas oodati neid hirmuga ja pea igal aastal tsaariaja viimastel kümnenditel keelati Kuressaares nekrutite ärasaatmise ajaks alkoholi müük täielikult. Aga näiteks 1910. aastal tellisid nad endale Kihelkonnalt suurema laadungi viina linna, purjutasid ja lõhkusid linnamajade aknaid. Kuid kõige suurem mäsu oli aastal 1905, tol sügisel võtsid nekrutid osa (vist isegi organisaatoritena) suurest miitingust linna keskväljakul ja laamendasid peale seda kõvasti.

Ajaleht Saarlane 09.10.1910:

"Kurbtusega peame aga selle peale vaatama, et need ilusad postid ja sillad, mis omal ajal palju kulu ja vaeva pärinud, üha enam ära kaovad. Noored mehed, nimelt meie nekrutid, näikse oma kohuseks ja nagu vägiteoks pidavat seda, mis tee ääres on, hävitada. Nimelt lõhutakse verstapostisid ja sildasid. Seesugune teguviis on tooruse tundemärk ja ei jäta lahkuvatest noortest meestest mitte kena mälestust järele."

LISATUD: Sain just veel teada, et 1910. aasta nekrutid pidasid end Riiga saatmisel aurulaeval Konstantin nii halvasti üleval ja põhjustasid probleeme, et laeva omanikud keeldusid kategooriliselt järgmise aasta satsi vedamast Seetõttu plaaniti alguses 1911. aasta kutsealused Saaremaalt ära saata maad mööda (noh, Muhust Virtsu oleks pidanud ikka laevaga viima), aga see nõu jäi millegipärast katki ja leiti aurulaev Neeva nende jaoks.

Ajaleht Saarlane 02.11.1911:

"Kui 19. ja 20. oktoobril meie noored nekrutid Kuressaare linna sõitsivad, purustasid nad teede ääres poodide aknaid ja uksi, peksid teekäijaid, lõhkusid majade katuseid ja aedu ja ülepea kõike, mis kätte puutus."

Akf! Markko saab esitada järgmise küsimuse

Jumal küll, mida kõike siin teada ei saa. Jätkake valitud kursil, seltsimehed!