www.militaar.net

Kaitseminister Hanno Pevkur (RE) allkirjastas reedel määruse, mille kohaselt tõuseb ajateenistusse kutsutute arv 2024. aastal 3800-ni ja 2026. aastal 4000-ni.

https://www.err.ee/1608752176/ajateenis ... el-4000-ni

tundus sobivaim teema , kui ei sobi , siis moderaator paigutab ümber

Reservväelased, kel seni puudub määratud sõjaaja ametikoht, liidetakse sel aastal kaitseliidu maakaitseüksustega. Novembri lõpuni saab reservväelane vabatahtlikult end registreerides ise piirkonna ja üksuse valida.

Reservväelaste arvamisega maakaitseüksustesse kahekordistatakse maakaitseüksuste võitlejate arv ning see saab olema järgmistel aastatel 20 000.

Maakaitseüksustega liidetakse need reservväelased, kel puudub sõjaaja ametikoht, kes on läbinud ajateenistuse pärast 1996. aastat ja kes vastavad kehtivatele tervisenõuetele, ütles kaitseväe juhataja kindralleitnant Martin Herem.

Novembri lõpuni saab iga taoline reservväelane registreerida end vabatahtlikult veebiküljel kaitsevaeteenistus.ee ning vabatahtlikud saavad valida ise endale piirkonna. Peale novembri lõppemist hakkab kaitsevägi ise määrama reservväelasi piirkondadesse ja üksustesse. Sellega loodetakse valmis saada aasta lõpuks, ütles Herem.

Esimesed õppused toimuvad kaitseliidu täiendavatele reservüksustele järgmise aasta augustis-septembris. Jao- ja rühmaülematele kestavad õppused 10, reakoosseisule viis päeva.

Heremi sõnul saavad uued üksused esialgu olema kergejalavägi. Kaitseliidu juht brigaadikindral Riho Ühtegi lisas, et reservrühmade ettevalmistust alustatakse tõepoolest baasasjadest, kergjalaväena, seejärel aga süvendatakse väljaõpet ja lisatakse koolitusi.

"Järgmise aasta õppus on suuresti värskendusõppus, samas ka tulevase koduüksuse äratundmise kohta ja ülesannete saamine," ütles Ühtegi.

Ühtegi sõnul on reservväelaste lisamine senistele kaitseliidu üksustele vajalik, et suudetaks katta kogu Eesti. 20 000-pealiseks ei jääv kaitseliidu maakaitseüksused ainult järgmiseks aastaks, plaan on sellist arvu hoida mitu aastat, lausus ta.

https://www.err.ee/1608775309/reservvae ... ad-uksused
vaatasin just, netis veel ankeeti ülal polnud

Martin Herem täna raadios esines ja ütles, et KV reservistidel on ise võimalik mingi ankeedi kaudu endale teenistuskoht maakaitses ise panna kuni 30. novembrini, peale seda hakkab KV ise oma äranägemisel panema. Jutt on siis sellest 10 000 KV reservistist, kel SA kohta pole ja kes nüüd maakaitsesse määratakse.

KV juhataja tutvustab loodavat maakaitset https://www.youtube.com/watch?v=GQhJvzwz808

Diviisi moodustamisest: https://www.err.ee/1608798727/diviisi-l ... iitlastega

Neeme Väli kritiseerib: https://www.err.ee/1608806083/neeme-val ... iigikaitse

Valimised lähenevad

Ei ole valimiskampaania, artikkel on ühe opositsioonilise kirjatüki kohta suhteliselt põhjalikult kirjutatud ja argumenteeritud.
Ka minul on sama küsimus, et mis efekti see diviis annaks, kui manööverosa saame kokku inglaste abiga (1 UK brigaad) ja lahingutoetusosis (mis diviisil koosneb minimaalselt: üks pioneeribrigaad, üks ÕT brigaad, üks kaudtulebrigaad, üks luurepataljon, üks meditsiinipataljon jne - on pea täielikult puudu.

Samas muidugi Väli jätab ka mainimata selle, et diviisi loogiliste võimekuste kuhjamine brigaadi KA mingit head tulemust ei anna. Tulemuseks on siis toetuselemendiga üle koormatud brigaad, mille võimetest läheb liiga palju kaduma selle toetusosa kaitsmiseks (mis ise eriti vastast tõrjuda ei suuda).

100% valimiskampaania ja lihtsad lähevad liimile.
Eks ma katsun päeva jooksul selgitusi anda.

Seda kõike on mitu korda räägitud, kuid meil on vahel (vist täna eriti) valikuline nägemine ja kuulmine.

Kujutame ette, et Eestit on vaja sõjaliselt kaitsta. Seda teevad EKV ja liitlaste üksused. Kes neid juhib?
Kui tegemist on ainult Eesti üksustega, siis KVJ.
Aga kui siia tuleb ka liitlasi? Neid on juba siin ja tuleb ohu korral juurde. Kui need on brigaadi alluvuses, siis juhib muidugi brigaad. Aga kui tuleb siia veel üks brigaad, kes seda siis juhib? Ei hakka ju Kirdekorpus juhtima Eesti KVd ja liitlaste tugevdusi.
Fakt on see, et mingit juhtimiselementi = staapi on siin tegutsevate üksuste kohale vaja.

Mõni aasta tagasi lõime selleks Põhjadiviisi. See tundus vajalik ja meie võimaluste juures võimalik. Tänaseks on aga selge, et sellest ei piisa ja mõistlik on Eesti territooriumil tegutsevate üksuste jaoks täiendav staap luua.
Mõni ütleb, et kui vaja, siis NATOst leitakse ... vot mina ei tea kust see leitakse. Põhjadiviisi hakkasime ju ka looma, sest ei leitud. Ütleme, et Hispaania või Kreeka paneks selle staabi välja. Kas see staap teab täna KUS ja KELLEGA ta sõdima hakkab? Lihtne on vastata, et harjutame.
Kuid millised võimalused on sellel "Kreeka" diviisil teada kohalike olusid, keskkonda, taristut, tsiviilstruktuuride võimeid, kohal olevaid ja tugevduseks määratud sõjalisi võimeid ... võrreldes staabiga mis siin alaliselt paikneb? Minu arvates üsna viletsad. Alaliselt aga keegi mingit staapi siia ei paiguta. Mitte ükski riik ei taha täna ehitada „väikest Ameerikat/Kreekat/Prantsusmaad/vms“ Eestisse ja hoida siin alaliselt inimesi. Mõne kuu kaupa hoides, kaotab see staap aga teadmisi.
Sellega peaks olema üsna klaar - MIKS on meil vaja diviisi staapi, mis alaliselt Eestis paikneb, on plaani omanik, tunneb olusid ja jõude, viib nendega läbi ettevalmistusi.

Nüüd diviisi enda juurde.
Täna on sellel diviisil 2x EST brigaad. UK on lubanud lisada 1x UK brigaadi.
Järgmise kahe aasta jooksul hangib Eesti HIMARSid, veel K9id ja varitseva õhuründamoona üksuse, millest kujuneb EST DIV tuletoetus. Väga tõenäoliselt liitlased täiendavad seda. Tegelikult on osa sellest täna juba siin.
ÕT on täna mõlemas brigaadis ja sinna ta ka jääb. Järgmisel aastal jõuavad Eestisse esimesed VSHORAD Piorunid, millest moodustatav patarei läheb EST DIV koosseisu. Viimane otsustab, KUS ja MILLE vastu need vahendid sõdima hakkavad. Lisaks sellele hangime me mitte hiljem kui 2025 KMÕT, mille põhiülesanne saab olema EST DIV toetus.
Kuna tegemist on siiski territoriaalse diviisiga, siis tuleb üsna palju lahingutoetust (logistika, meditsiin, pioneer) lahendada kahel olemasoleval ressursil: a) KVs (sh brigaadides) olev, ja b) tsiviilis olev ressurss. Näiteks haiglad, „kollased“ JCBd, „rohelised“ tõstukid jne.
Vähemalt teatud mahus liitub diviisiga operatsiooniplaani raames Maakaitse. Süvalahinguteks EOVJ.
Omaette küsimus on veel luure, millega me ka tegeleme.
Kõike seda kavatseme tugevdada veel liitlaste vahenditega, mis määratakse siia sõdima, ei paikne siin alaliselt, kuid tulevad siia ohumärkide korral. Ja loomulikult peavad käima siin harjutamas. Mida rohkem on liitlaste üksuseid, seda rohkem diviisi staabis liitlaste nende erialade inimesi.
Nüüd tagasi küsimuse juurde: KES veel peaks sellist jõudu juhtima, kui mitte diviis? Kui mitte Eesti diviis?
Põhimõtteliselt võiks ja saaks seda teha KVJ oma staabiga (KVPS), kuid sellega on paar aga ...
Esiteks tahetakse NATOs näha arusaadavat struktuuri, mis vastab NATO nõuetele ja keskendub NATO plaanidele. KVJ ja KVPS on riiklik. Keegi peab aga tegelema riigi sisese koostööga, võimete arendusega, välissuhtlusega, valitsuse nõustamisega ... teiste väeliikide juhtimisest rääkimata. Seepärast ei ole kõige sobivam tegutseda NATO plaanis, samaaegselt arutades sisekaitse küsimusi või otsida tsiviilist ressurssi sõjaliste üksuste toetuseks. Mingi tööjaotus võiks ju olla. See aga tähendabki erinevaid staape.
KVJ ei kaota seejuures täielikku käsuõigust oma üksuste üle. Nii nagu teisedki KVJd. Küll aga annab ta suure osa oma õigustest ära rahuaegse planeerimise käigus, kui kiidab heaks NATO plaanid.
Rõhutan igaks juhuks, me ei loo mitta staapi, vaid diviisi.

Mis saab Põhjadiviisist ehk kas Eesti diviis katab ka Lätit?

Põhjadiviis jääb lätlastele ja kanadalastele tegemiseks ning Lätis sõdimiseks.

Millest koosneb nt 20 briti mehhaniseeritud brigaadi "katuseks" olev 3. diviis:

1st Armoured Infantry Brigade
12th Armoured Infantry Brigade
20th Armoured Infantry Brigade
101 Logistic Brigade
1st Artillery Brigade
11th Signal Brigade
1st Military Police Brigade -tactical command
7 Air Defence Group
25 (Close Support) Engineer Group

Seejuures tuleb märkida, et nende manööverbrigaadide koosseisus ei paista olevat ei suurtükiväge ega ka õhutõrjet, struktuuriliselt asuvad need diviisitaseme toetusbrigaadides.

Trumm: Seejuures tuleb märkida, et nende manööverbrigaadide koosseisus ei paista olevat ei suurtükiväge ega ka õhutõrjet, struktuuriliselt asuvad need diviisitaseme toetusbrigaadides.

Trumm, milles siin kahelda? Täna Eestis tugevdatud brittide lahingugrupp, mis ju niisamuti kuulub selle loodud/loodava divisiisi koosseisu ning sellel on lahingugrupi kohta Eestis kohapeal olemas nii järelveetav 105mm, iseliikuv 155mm kui ka MRLS patarei? Lisaks siis lahingukopterid ja ilmselt ka Birmstone jne, mida vajadusel liigutatakse.
See, mis kuskil wikis tabelis kirjas on, on ju puhtalt mingi RA seis, see ei tähenda, et SA või vastava konflikti puhul ei liigutata vastavat tehnikat sinna, kus vaja.
Kunagi on targad mehed rääkinud, et rahvusvahelised üksused saavadki toimima alates divisiitasemest...

Minuarust on targad mehed (põhja pool Soome lahte) ka rääkinud, et sellisel kanaliseerival maastikul on edu võti väikse(mad) taktikalised üksused, kes läbivad oma VOOT tsüklit vastasest tunduvalt kiiremini ja seeläbi suudavad suurt, kuid kohmakat vastast lüüa üllatuse ja ennetamise abil. Vähem juhtimistasandeid tähendab ühtlasi kiiremat tegutsemist ja manööverüksuste suurem iseseisvus võimaldab paremini realiseerida seda Auftragstaktik-nimelist asja.

Siit ka minu küsimus, et kui neid suuri struktuure pole millegagi sisustada, siis mis mõte neid üldse teha on, kui meil on eelis väiksemal ja kiiremal. Vähemalt soomlastel näib antud teemas olevat teistsugune arusaam, saame näha, kas peale NATOga liitumist läheb seal lahti tänaste lahingugruppide liitmine või mitte. Minumeelest üks eelis, mis soomlastel on - on see, et seal annab meie mõistes brigadiir käske otse kompaniiülematele ja pataljoni juhtimis- ja planeerimistasand (oma paljude tundide ajakuluga) on üldse vahelt ära jäetud. Kui sa HeiniR nüüd vaatad, mitu tundi on ette nähtud pataljoni käsu ettevalmistamiseks ja kätteandmiseks, on selle liigutuse idee perfektselt selge. Mina eelistaks sõdida nii, et ma olen vastasest pidevalt näiteks 8 tundi varem valmis tegutsemiseks.