Re: Vene-Ukraina rahu (käimasolevad konsultatsioonid, tulevik)
Postitatud: 19 Veebr, 2025 20:55
Aga milline võiks siis olla Eu vastus -? Kes oleks Euroopa eesrääkija? Kaja ilmselt mitte - kuna oleks orkidele vastsuvõetamatu.
?
?
Militaarteemad minevikust kaasaega
https://militaar.net/phpBB2/
Topeltmõtlemine (inglise keeles doublethink, eesti keelde tõlgitud ka kui kaksisoim) on olukord, milles üheaegselt tunnistatakse õigeks kaks vasturääkivat tõekspidamist, mis sageli pärinevad erinevatest sotsiaalsetest kontekstidest.Don Bacon kirjutas:Putin alustas seda sõda. Putin pani toime sõjakuritegusid. Putin on diktaator, kes mõrvas oma vastased. EL-i riigid on panustanud Ukrainasse rohkem kui meie. Zelenski toetus on üle 50%. Ukraina tahab olla osa Läänest, Putin vihkab Läänt. Ma ei aktsepteeri George Orwellilikku topeltmõtlemist.
Mitte et see kõik eriti midagi muudaks.Mike Pence kirjutas:Härra President, Ukraina ei "alustanud" seda sõda. Venemaa alustas provotseerimata ja brutaalse invasiooni, mis on nõudnud sadu tuhandeid elusid. Tee rahuni peab põhinema tõel.
[ja viitab Fox News uudisele 24.02.2022 mis räägib venemaa rünnakust]
“Russia Invades Ukraine in Largest European Attack Since WWII” @FoxNews
https://www.foxnews.com/world/russian-i ... k-wwii.amp
(February 24, 2022)
Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenski ja president Trumpi vaheline hõõrumine eskaleerus kolmapäeval, kui hr Zelenski ütles, et Ameerika liider on sattunud Venemaa desinformatsiooni võrku ja Trump pilkas oma kolleegi kui „valimisteta diktaatorit“, kes on teinud presidendina kohutavat tööd.
Terav sõnavahetus toimus päev pärast seda, kui USA ja Venemaa ametnikud alustasid ilma Ukrainata läbirääkimisi sõjategevuse lõpetamiseks Ukrainas. Tunnike pärast kohtumist Saudi Araabias andis hr Trump mõista, et Ukraina alustas sõda, mis tõi kaasa härra Zelenski tugeva vastulöögi kolmapäeva hommikul.
"Tahaksin Trumpi meeskonna kohta rohkem tõtt öelda," ütles Zelensky seni kõige avalikumas kriitikas Trumpi ja tema nägemuse kohta Ukraina sõjast.
Hr Zelensky ütles, et USA president elab "desinformatsiooni ringis". Ta tegi selle märkuse ajakirjanikele, kelle oli kutsunud oma presidendikantseleisse Kiievis, hoonesse, mis on endiselt kindlustatud liivakottidega, et vältida Vene rakettide plahvatusi.
Hr Trump vastas oma Truth Social konto postituses terava rünnakuga hr Zelensky vastu.
"Mõelge sellele, tagasihoidlikult edukas koomik Volodymyr Zelenskyy veenis Ameerika Ühendriike kulutama 350 miljardit dollarit, et minna sõtta, mida ei olnud võimalik võita, mis ei pidanud kunagi algama, sõtta, millega ta USA ja "TRUMPIta" ei suuda kunagi hakkama saada," kirjutas hr Trump.
Nagu tema väited päev varem, olid ka tema kommentaarid täis valesid. Saksamaa uurimisorganisatsiooni Kieli Instituudi andmetel on USA näiteks Ukrainale abi andmiseks eraldanud 119 miljardit dollarit, mitte 350 miljardit dollarit.
Hr Trump väitis ka, et Ukraina tulevane julgeolek ei ole Ameerika probleem. "See sõda on Euroopale palju olulisem kui meile," kirjutas ta. "Meid eraldab suur ja ilus ookean."
Tema kommentaarid sarananesid tema teisipäeval tehtud süüdistavatele avaldustele. Hr Trump ütles, et Ukraina "ei oleks tohtinud kunagi sõda alustada" ja näis aktsepteerivat Venemaa nõudmist, et läbirääkimiste eelduseks on valimiste korraldamine Ukrainas. Valimised peatati sõjaseisukorra alusel pärast Venemaa sissetungi 2022. aasta veebruaris.
Hr Trump ütles teisipäeval ka, et hr Zelensky heakskiidu reiting oli 4 protsenti. Zelensky ütles, et see ei vasta tõele, viidates küsitlustele, mis näitasid palju suuremat toetust. Näiteks Kiievi Rahvusvahelise Sotsioloogia Instituudi poolt detsembris korraldatud uuringus ütles 52 protsenti ukrainlastest, et usaldavad tema juhtkonda.
"Niisiis, kui keegi tahab mind praegu välja vahetada, siis seda ei juhtu," ütles hr Zelensky, viidates oma toetusreitingule.
Hr Zelensky ütles, et Trumpi valeütlused tulenevad teda ümbritsevate inimeste levitatud väärinformatsioonist. "Selline retoorika ei aita Ukrainat, vaid aitab Putinit isolatsioonist välja tuua," ütles ta.
Selle nädala alguseni oli hr Zelenski käitunud Ukraina seisukohti tutvustades väga vaoshoitult, vältides mis tahes vihjeid lõhest USA-ga, kes on Ukraina kõige olulisem liitlane peatselt juba kolm aasta kestnud sõjas. Kuid pärast teisipäeval peetud esialgseid relvarahukõnelusi Venemaa ja USA vahel ütles hr Zelenski karmilt, et keeldub nõustumast tingimustega, mille üle räägitakse läbi Ukraina osaluseta.
Tema kolmapäevased kommentaarid – millega ta tõrjus hr Trumpi valeväiteid, hoidudes samas otsesest kriitikast, omistades need laiemale desinformatsioonimullile – olid kooskõlas tema püüdlustega säilitada tasakaalu ja säilitada sidemed USA-ga.
Kolmapäevasel pressikonverentsil oli hr Zelensky keskendunud ja rääkis intensiivselt. Ta ütles, et läbirääkimised Trumpi administratsiooniga teda isiklikult ei häirinud. "See pole minu esimene dialoog või võitlus," ütles ta. "Ma võtan seda rahulikult."
Venemaa on tema sõnul selgelt rahul diplomaatiliste arengute pöördega. "Ma arvan, et Putin ja venelased on väga rahul, sest nendega arutatakse küsimusi," ütles Zelensky.
"Eile tuli signaale, et nendega on räägitud kui ohvritega," kommenteeris ta Trumpi ametnike tooni suhtlemisel venelastega, kelle valitsus algatas suurima sõja Euroopas pärast Teist maailmasõda, mis on mõlemal poolel tapnud või haavanud umbes miljon inimest. "See on midagi uut."
Hr Zelenski sõnul ei usalda ukrainlased tõenäoliselt Venemaa läbirääkijate lubadusi kõnelustel. "Keegi Ukrainas ei usalda Putinit," ütles ta.
Zelensky kirjeldas ka jõupingutusi, et koordineerida liitlaste julgeolekugarantiisid, mille eesmärk on takistada Venemaad relvarahu rikkumast. See on olnud Ukraina diplomaatia peamine fookus mis tahes rahuläbirääkimistel.
Venemaa jaoks toob sõja jätkamine kaasa ka kulusid, sealhulgas sõjaliste analüütikute hinnangul iga päev 1000 sõdurit või rohkem hukkunut või haavatut, samuti majandussanktsioone. Selle Venemaale avaldatava surve loodab Ukraina vahetada rahuvalvejõudude või muude julgeolekugarantiide vastu, mis aitaksid takistada taasalustamast sõda, mis juba praegu on üle põlvkondade Euroopa veriseim.
Hr Zelenski kordas, et üks võimalus oleks NATO liikmelisus, selle võimaluse on Venemaa president Vladimir V. Putin on tagasi lükanud ja ka USA on öelnud, et ei toeta seda. Ukraina juht mainis ka riigi umbes miljonist sõdurist koosneva alalise armee ja Euroopa riikide rahuvalvekontingendi säilitamist või nende meetmete kombinatsiooni.
Hr Putin kiitis kolmapäeval Saudi Araabias Riyadhis Trumpi administratsiooni ametnikke "väga sõbraliku" õhkkonna edendamise eest. Ta väitis, et erinevalt varasematest Ameerika administratsioonidest ei kritiseerinud Trumpi meeskond Venemaa tegevust.
"Ameerika poolel olid täiesti erinevad inimesed, kes olid avatud läbirääkimisprotsessile ilma erapoolikusteta, ilma igasuguse hukkamõisteta minevikus tehtu suhtes," ütles Putin Peterburi visiidil viibides ajakirjanikele.
Putin ütles, et ootab pikisilmi kohtumist hr Trumpiga, kuid keeldus kuupäeva avaldamast, hoiatades, et tuleb veel palju ettevalmistustööd teha, "sealhulgas Ukraina asjus".
"Mul on hea meel Donaldiga kohtuda," ütles ta. "Me pole üksteist mõnda aega näinud. Kuid me oleme olukorras, kus ei piisa kohtumisest lihtsalt selleks, et juua teed või kohvi ning istuda ja rääkida tulevikust."
Hr Putin lükkas ümber kartused, et Ameerika liitlased Euroopas jäetakse USA-Venemaa kõnelustelt kõrvale, väites, et kahel riigil on arutada kahepoolseid küsimusi, nagu näiteks uue START-i tuumarelvastuse kontrolli lepingu aegumine järgmisel aastal.
"Miks nad hüsteeritsevad?" ütles Putin, viidates ilmselt eurooplastele. "Hüsteeria ei sobi siia."
Hr Putin ütles, et hr Trump ütles talle eelmisel nädalal peetud telefonikõnes, et "USA eeldab, et läbirääkimisprotsess toimub nii Venemaa kui ka Ukraina osalusel."
"Keegi ei välista Ukrainat sellest protsessist," ütles hr Putin.
Hr Zelensky esitas oma kommentaarid samal päeval, kui hr Trumpi Ukraina ja Venemaa erisaadikuks määratud erukindral Keith Kellogg saabus Kiievisse kolmepäevasele visiidile, et arutada võimalikke sõja lõpetamise viise.
Kiievi raudteejaama saabudes ütles hr Kellogg, et tema missiooniks on "istuda ja kuulata" Ukraina muresid. Ta ütles, et USA mõistab Ukraina "vajadust julgeolekugarantiide järele" ja "selle riigi suveräänsuse tähtsust" - märkused, mis olid teravas vastuolus hr Trumpi halvustavate kommentaaridega eelmisel päeval.
Hr Zelensky ütles, et tahab härra Kelloggi rindejoonele viia, et ta saaks sõda oma silmaga näha. Lootes, et visiit võib läbistada hr Trumpi desinformatsiooni mulli, kutsus ta Ameerika saadikut üles rääkima tsiviilisikute ja sõduritega ning küsima neilt, "kas nad usaldavad oma presidenti, mida nad arvavad Putinist ja mida nad arvavad Trumpist pärast tema avaldusi."
Tegelikult Michal vastas sellele https://www.delfi.ee/artikkel/120358228 ... at-toetada
Jah. Nyyd on vaikus. Mul oli USA lipuga väike rinnamärk, mida oma mustal pusal kandsin ja mis esimesel päeval, kui Trump presidendiks sai, läks sahtlisse paremaid päevi ootama. Olen seaks vihastanud ennast l6putuid kordi, kui Bidenit seniiliks s6imati. Selja saan vähemalt sirgelt hoida.
Oot, milles see plaan seisneb - või pole see nõustumiseks oluline...?Gideonic kirjutas: ↑20 Veebr, 2025 8:38 Ohoh, Soome Europarlamendi saadiku väitel esitati Euroopale ultimaatum. 3 nädalat nōustumiseks Trumpi rahuplaaniga või USA tõmbab väes Euroopast välja
https://x.com/MikaAaltola/status/189226 ... HzU-A&s=19