21 h tagasi
·
OLULINE KOHTUVÕIT KAITSEVÄE ÜLE!
Tallinna Halduskohus langetas täna otsuse kahes haldusasjas, kus olime SAPTK õiguskeskusega abiks. Langetatud otsuste kohaselt tunnistas kohus õigusvastaseks KV käskkirjad, millega vabastati teenistusest vaktsiinisunnile mitteallunud kaitseväelased – üks neist, Martin Piisang, seejuures välismissioonil raskelt vigastada saanud sõdur, kelle lugu oleme ka Objektiivis lähemalt kajastanud:
https://objektiiv.ee/intervjuu-kaitsevagi-viskas.../
Väga sisuka, tõesti hästi ja põhjaliku süvenemise pinnalt koostatud kohtuotsuse kohaselt peab kaitsevägi selle sõduri teenistusse ennistama ja maksma talle ka hüvitist. Seejuures joonis kohus alla väga olulised põhiseaduslikud põhimõtted, mida on kaitsevägi vaktsineerimiskohustuse kehtestamisega rikkunud:
"Kohus on seisukohal, et ka kaudne vaktsineerimisnõue sekkub inimese kehalisse puutumatusse, mis on ennekõike kaitstav eraelu puutumatuse raames (PS § 26). Vaktsiinidega kaasnevad riskid riivavad õigust tervise kaitsele (PS § 28 lg 1) ja võivad lõppeda surmaga (PS § 16). Vaktsineerimiskohustus pole kooskõlas inimväärikuse kui õigusriigi aluspõhimõttega (PS § 10). Inimesel peab olema õigus valida, kas lasta ennast vaktsineerida või mitte."
Samuti toonitas kohus, et KV lähenemine, mis seadis vaktsineerimise eesmärgiks iseeneses, ei ole õiguspärane:
"Kohus osundab siiski, et üksnes ja ainult vaktsineerimisele suunatud meetmed, mis on seotud meetme rakendamata jätmisel teenistusest vabastamise tagajärjega, viitavad üheselt asjaolule, et vaktsineerimine ise on seatud eesmärgiks. Kohus on seisukohal, et vaktsineerimine ning sellega seotult vaktsineerimata isikute teenistusest vabastamine ei saa olla põhiõiguste riivamise legitiimne eesmärk. Tegemist on töötervishoiu ja tööohutuse tagamise abinõuga ning põhiõigusi riivava piiranguga. Kohus rõhutab, et põhiõigusi riivavaid piiranguid ei saa kehtestata piiramise enda pärast. Samamoodi ei saa piirangute kehtestamise eesmärki siduda piirangute puudumisega. Sel põhjusel ei ole vaidlustatud nõude eesmärgid legitiimsed ning juba siinkohal järeldub, et sellisele eesmärgile suunatud piirangud ei saagi olla proportsionaalsed."
Edasi:
"Et haiguse levikut ja haigestumist, sh rasket haigestumist vaktsineerimine ei välista, ei saanud ainult ja üksnes vaktsineerimisele suunatud meetmed olla sobivad, liiatigi olles teadlik, et tihedate kontaktide puhul (mida kaebaja puhul on peetud aktuaalseks) on ka vaktsineeritud töötajate kaudu haiguse levik tõenäoline. Vaktsineerimine saanuks sel hetkele teadaoleva teabe alusel olla üks ennetav meede teiste meetmete seas, kuid mitte kohustuslik ning ennekõike eesmärgiga aidata kaasa teenistujate raske haigestumise ärahoidmisele, mitte niivõrd viiruse levikule. Kohtule ei nähtu samas, et vastustaja oleks üldse hinnanud vaktsineeritud teenistujate mõju viiruse levikule kollektiivis ja meetme proportsionaalsuse hindamisel sellel eesmärgil nimetatud asjaolu arvesse võtnud."
Ja veel – osutus, et Heremi jutt vaktsineerimiskohustuse kehtestamisest kui kaitseväe võitlusvõimelisuse tagamise eeldusest on täielik jama:
"Kohtule ei nähtu adekvaatseid põhjendusi ega kaalutlusi, kuidas vaktsineerimata teenistujate teenistusest vabastamine aitab riigikaitsevõimet säilitada – arvestades argumente, et teenistujate rasket haigestumist aitab vältida vaktsineerimine ning asjaolu, et Kaitseväe vaktsineeritus oli 21.10.2021 seisuga 98%, ei saanud üksikud immuniseerimata kaitseväelased kujutada endast tõsist ohtu riigi kaitsevõimele ning inimeste eludele ja tervisele. Selliste andmete vaates jääb äärmiselt küsitavaks kaebajast lähtuv oht riigi kaitsevõimele või teiste teenistujate tervisele."
Viimaseks osutan kohtu selgitusele, et KV-s rakendatud impersonaalne lähenemine, kus kõigile lajatati sama mõõdupuuga, on iseeneses kohatu ja lubamatu:
"Kohtule ei nähtu, et kaebaja puhul oleks eraldi esitatud teenistusest vabastamise põhjendusi ja kaalutlusi lähtuvalt personaalselt just kaebajast, tema ametikohast, kolleegidest, tööülesannetest, teiste meetmete rakendamise võimalikkusest. Sellist kaalumis- ega põhjendamisviga pole kõrvaldatud ka kohtumenetluses. Kohus osundab, et kaebajal ei olnud seejuures takistatud teenistuskohustuste täitmine 1,5 aasta jooksul, mil vaktsiinid polnud haiguse leviku algusest kättesaadavad või kohustuslikud. Nagu öeldud, ei nähtu kusagilt teavet ega andmeid, et vaktsineerimine oleks olukorda kollektiivis nakkuse leviku, haigestumise ja raske haigestumise vaates muutnud. Pikaaegse teenistuja teenistusest vabastamine omakorda pigem pärsib riigi kaitsevõime tagamist, kui et aitab sellele kaasa. Seega ei saa pidada rakendatud meetmeid sobivaks."
Kui Herem oleks aumees, paluks ta ebaõiglaselt tegevteenistusest minema löödud endistelt kaitseväelastelt vabandust ja kutsuks nad tagasi teenistusse – seda enam, et väidetavalt keerulises julgeolekuolukorras peaks Eesti justkui vajama kõigi kogenud sõdurite ja ohvitseride teeneid. Aga et Herem ei ole aumees ega ole võimeline oma vigu tunnistama, laseb ta otsuse kindlasti maksumaksjate raha eest edasi kaevata, nagu ta on teinud kõigi varasemate sarnaste otsuste puhul. Raskelt eemaletõukav ja kaitseväe suhtes kõike muud kui usladust süstiv käitumine, aga mis parata.
Igal juhul võime öelda, et oleme SAPTK õiguskeskuse poolt teinud nüüdseks kaks aastat väldanud ja esimeses astmes võiduga päädinud kohtulahingus head tööd. Eriliselt on selle nimel pingutanud kolleeg Henno Nurmsalu.