www.militaar.net

hugo1 kirjutas:Mis Sa arvad kas Meri kunagi halastas raukadele ja lastele?
Vanuritele ja lastele lõppes Siberisse sõit tavaliselt surmaga.

Kas nende vanurite ja laste siiajätmine ehk perekondadest lahutamine oleks olnud humaansem? Jätta nad üksinda koju?

Seda, et paljud tee peal surid, teame meie nüüd. Kes seda tollal siinsetest küüditajatest teadis, milliseks nende teekond kujuneb?

Aga selles on Meril minu arvates õigus, et me ei tea, milline olnuks nende äraküüditatud inimeste saatus siis, kui nad oleksid siin edasi elanud. Nii mõnegi pere võis küüditamine tegelikult päästa hävituspataljonide poolt tapmisest.

Hävituspataljonid tegutsesid Eestis 1941.a., Meri aga küüditajate abistajana 1949.a.- need ajaloolised erisused võiks hoida lahus!

Kas nende vanurite ja laste siiajätmine ehk perekondadest lahutamine oleks olnud humaansem? Jätta nad üksinda koju?

Seda, et paljud tee peal surid, teame meie nüüd. Kes seda tollal siinsetest küüditajatest teadis, milliseks nende teekond kujuneb?

Usun, et 1949a. teati väga hästi.
Ära unusta, et osade jaoks oli 1949a. teist korda uuesti priipääse Siberisse.

Ei ole siin keegi ei alam eestlane ega ülem eestlane, ateist ega kommunist.
On vaid seadused ja kui välja tuleb, et keegi on toime pannud inimsusevastaseid kuritegusid, tuleb neid karistada. Olgu ta siis küüditajast eestlane, talumehi tapnud NKVD venelane, juute natsidele üles andnud omakaitse mees. Mind isiklikult ei häiri, kui miskid juudiorganisatsioonid otsivad nende kallal kuritegusid toimetanud natse, meie ju samamoodi ajame seal euroopas seda kommunismikuritegude asja.
Kurioosseks läheb asi siis, kui süüdistus seisneb selles, et kellegi vanaema olla teda näinud koonduslaagri tunnimehe postis korra, nagu mõningad juudist natsiküttide süüdistused. Aga kui ikka on konkreetsed tõendid, et nii ja nii palju eestlasi/juute neisse ahjudesse/vagunitesse, nimed jne, siis läheb asi kurjaks.
Sm Meri juhtum on just selline. Järelikult läheb kinni ja kõik.

No ei saa nii haiget juttu ajada nagu Kapral Karu siin räägib. Selgub, et me ei tohigi enam meie enda rahvuskaaslastest küüditajaid reeturiteks ja mölakateks kutsuda!!?? Ja küüditajaid vabandab see, et nende arust sõitsid ohvrid igati turvaliselt Siberimaale kaunist loodust ja puhast õhku nautima? Ja nende humaanusest annab märku asjaolu, et nad ka imikud ja raugad kaasa pakkisid, et noil kodukandis üksinda igav ei hakkaks?
Mida siin imestada, et venelaste teadmised ja suhtumine meie ajaloosse on selline nagu ta on, kui eestlaste endi seas selliseid inimesi on.
Kujutan ette reaktsiooni kui sellist idiootlikku möla ajaks mõni sellest foorumist tuttav vene nimega kasutaja.

Inimsusevastased kuriteod on aegumatud.
Kohus otsustagu, millega tegu oli.
Hale jutt vanainimeste kiusamisest on tagasihoidlikult öeldes seas.tt.

Kapral Karu kirjutas:
Aga selles on Meril minu arvates õigus, et me ei tea, milline olnuks nende äraküüditatud inimeste saatus siis, kui nad oleksid siin edasi elanud. Nii mõnegi pere võis küüditamine tegelikult päästa hävituspataljonide poolt tapmisest.



Äärmiselt küüniline lähenemine!

Eks see on tõesti oleksoloogia valdkonnast: a'la "ei tea, mis oleks saanud, kui poleks ära küüditatud...."
Võib olla poleks midagi saanud, võib olla oleks auto alla jäänud.

Sama ka perekondade lahutamine, või mitte lahutamine. Ise arvan, et ju sellel vanainimesel, kes Siberi poole saadeti oleks kodus ikka parem olla. Või lapsel oleks sugulaste juures, või isegi kohalikus lastekodus parem olnud. Eraldi küsimus on selles, et ega kui oleks perekonnad lahutatud- osa koju, osa Siberisse, siis tavaliselt poleks kojujäänutel kuhugi jääda. Maad-majad-varad võeti ju käest ära.

Kamara jura, et poleks kuhugi jääda olnud. Nii nagu juba keegi ütles: lastel oleks ka Eesti lastekodus olnud parem. Vähemalt oma maal ja oma keelekeskkonnas, arstiabi kättesaadav ja lausa Siberi nälga ka ei ole. Tola ajal oli igaühel sugulasi rohkem kui praegu reeglina (käidi läbi ja tunti üksteist) ning vanurid oleksid samuti koha leidnud. Olen kuulnud, kuidas küüditamisest maha jäänud(juhuslikult) lapsi või vanureid võtsid oma juurde ka naabrid või lihtsalt oma küla inimesed.
Ceterum censeo - vana kaabakas vangi. Kasvõi tingimisi. S.t. kohustuslikku koduaresti. Et ei saaks vene koolides lolli mängimas käia.

Nüüd langes Kapral Karu minu silmis väga madalale! Selliseid küünilisi õigustusi küüditamisele ei oleks küll oodanud....

Kapral Karu

Seejuures pole minu suguvõsas olnud ühtki aktiivset "punast", nad on jäänud enam-vähem "neutraalseiks", saanud hakkama iga riigikorra ajal. Nagu see meie rahvale läbi aegade omane on olnud. Ja tänu kellele me siiani alles oleme

Siin eksid kõige rängemalt.
Meie rahvas on alati andnud parimat, et võõrastest lahti saada.
Sallimatus iga võõrvõimu vastu ja vabadusiha on see, mis meid alles hoidnud on.
Need, leplikud rahvad on varem või hiljem kusagile kadunud, lähinaabritest võiks tuua näiteks liivlased.

See vanus pole ka mingi argument, niimoodi võib ju välja tulla, et kinni istuvatest pooltel on midagi viga, küll röövmõrtsukas lonkab ühte jalga, tänavaröövlil põrn haige, murdvargal maks joomise pärast läbi, et mis me ikka haigeid-põduraid inimesi piiname, laseme nad vabaks!

istorik kirjutas:Hävituspataljonid tegutsesid Eestis 1941.a., Meri aga küüditajate abistajana 1949.a.- need ajaloolised erisused võiks hoida lahus!

Hävituspataljonid ("BIB") tegutsesid Eestis vähemasti 1952. aastani. Lisaks neile olid veel piirivalve manöövergrupid, NKVD-MGB diviis jms, mille ülesanne oli enam-vähem sama mis BIB-del.

Minu arvates ei saa välistada seda, et oleks toimunud see "metsavendade ülestõus", mida Meri mainib, ja selle mahasurumise käigus poleks olnud mingi probleem tappa "igaks juhuks" ka metsavendade toetajad või kellegi poolt nende toetajaiks peetavad.

Kui aga poleks olnud neid "mölakaid ja reetureid" ehk "punaseid", ega "neutraalseid", poleks olnud ka mingi probleem küüditada siit ära terve eesti rahvas -- mida muide mõned siiamaani kahetsevad...

Kapral Karu kirjutas:

Kui aga poleks olnud neid "mölakaid ja reetureid" ehk "punaseid", ega "neutraalseid", poleks olnud ka mingi probleem küüditada siit ära terve eesti rahvas -- mida muide mõned siiamaani kahetsevad...

Nüüd siis peaksime me teadma, kellele võlgneb eesti rahvas tänu oma imelise säilumise eest?

Lõikasin tal munad maha, niikuinii oleks trammi alla jäänud, vaat, kui kergelt nüüd pääses, eks ole.

Nii armas õigustus.

Karistusõiguslikust vaatevinklist ongi karistamine pool sajandit hiljem oma olemuselt nonsenss, mingit mõju sellel karistatavale ei ole ja karistuse määramine lähtub pigem printsiibist "hammas hamba vastu". Just selle tõttu on ka Karistusseadustikus erinevatel kuritegudel erinevad aegumistähtajad. Mis paraku inimsusevastaste ja sõjakuritegude puhul ei kehti.

Sellised protsessid pakuvad pigem moraalset rahuldust kannatanutele, kuid ka selles ei ole ma antud juhul kindel. Kõikide eelduste kohaselt reaalset karistust nagunii ei mõisteta (analoogilistel juhtudel pole kunagi mõistetud) ja Meri elab edasi täpselt sama moodi kui varem. Tõsi küll, nüüd siis "karistatuna", mis muudab ta osa kontingendi jaoks veel peale selle ka märtriks.

Kui nüüd tavainimesele öelda, et näete, määrasime küll Merile karistuse ja hästi karmi, samas aga vangikongi vanameest keegi ei saada, siis ei saada sellest lihtsalt aru ja hakatakse süüdistama kohtusüsteemi, advokaate, kohtunikke jne. Kokkuvõtvalt tuleb sellest protsessist võitjana välja hoopis Meri ja rahva õiglustunne saab järjekordse hoobi.

Aga eks arvamusi ole ju alati erinevaid.