www.militaar.net

Mina laseks vahest sellise granaadiga midagi õhku (sõjaolukorras mõistagi)

10 sekundit on paras aeg, et see granaat millegile alla panna ja lesta tõmmata. Paarisekundise granaadiga eemalt visates ei tarvitse ju õiget kohta tabada.

Kas 1 sekundiline mingi selline granaat, et lähed roomad tanki alla ja siis lased seal ennast granaadiga õhku ?

ak47 kirjutas:Kas 1 sekundiline mingi selline granaat, et lähed roomad tanki alla ja siis lased seal ennast granaadiga õhku ?

Äkki hea ukse vahelt tuppa või akna alt aknast sisse visata - ei jõuta tagasi visata?

10-sekundilisega saaks sellises olukorras 10 sekundit kuuma kartuli mängu mängida.

1 sekundilised jäeti taganemisel venelastele, et nad neid leides ja siis kasutades viga saaksid.

Tea mida mõtleb mees kes läheb plekkmunaga tanki alla ja arvab seda vigastada? 1 sekundilisi kasutati ka lõksudes.

Et vastast hoolikalt sihtida ja siis virutada.100 prossa kindel värk.

Vanad sõjamehed räägivad ikka, et neid sekundeid pole üldse vaja lugeda. Tõmbad aga splidi ära ja jääd teraselt granaati silmitsema. Niipea kui märkad pragusid tekkimas vat siis virutad kuhu vaja.

Mitmed ajaloolased kirjutanud, et kõikvõimalikud granaadiga tanki alla ronimine on üks kena muinasjutt või lauslollus, kui seda isegi keegi ka tegi.

tanki põhja all on kõige vähem metalli

Niipea kui märkad pragusid tekkimas vat siis virutad kuhu vaja.

Kuhu need praod peavad tekkima ja millest?

Loomulikult, on põhja all terast vähem, kuid milleks koos granaadiga sinna alla ronida...See tuletab meelde vanu nõukogude sõjafilme, kuidasvaprad võitlejad tankide alla viskusid. Selle üle praegu paljud ajaloolase irvitavadki.

kass kirjutas:

Niipea kui märkad pragusid tekkimas vat siis virutad kuhu vaja.

Kuhu need praod peavad tekkima ja millest?

IRW Korpusesse loomulikult. Siis kui lõhkeb,

Loomulikult, on põhja all terast vähem, kuid milleks koos granaadiga sinna alla ronida...See tuletab meelde vanu nõukogude sõjafilme, kuidasvaprad võitlejad tankide alla viskusid. Selle üle praegu paljud ajaloolase irvitavadki.

Ja saksa granaadid olid üldse lahjad olnud. Kaigastest punuti kimpe kokku aga need ka vast selle jaoks, et lööks lindi rivist välja?

Polnud saksa granaadid lahjemad midagi. Kokkuseotud granaate (Geballte Ladung) kasutati näiteks kindlustuste vastu või improviseeritud tankitõrjemiinidena. Samuti seoti kokku vene granaate.
Munagranaadi sütikuga BZE 39 on väga sarnane süütenööri süütaja Zündschnuranzünder 39. Värvuselt tumehall või hallikas-pruun, seega võimalik segi ajada 10 sek. sütikuga. Sel puudub viiteelement. Taganemisel võidi mahajäetavad munagranaadid komplekteerida selliste sütikutega.
Püssigranaate Gewehrsprenggranate 30 toodeti mitmes variandis. Lisaks päissütikule võib põhjas olla teine, hõõrdsütik, granaadi kasutamiseks käsigranaadina. Samuti võib põhjakorgis olla pürotehniline iselikvidaator.
Püssigranaadid on üheks enim õnnetusi põhjustanud lahingumoona liigiks. Suveniiri valmistamiseks lahtimonteerimine võib kergesti lõppeda käte ja silmade kaotusega või surmaga.

Ei tea tõesti mis selle saksa granaadi näiteks venelaste omadest lahjemaks pidi tegema. Kui palju mingis granaadis paha ainet sees oli las seletab mõni pädevam pauguspets. Kimpe sidusid nii venelased kui ka sakslased. Ilmselt jah esialgu kindlustuste hävitamiseks, aga parema puudumisel ka tankide vastu. Saksa poolel sõdinud eestlased nimetasid taolist kimpu "novitski", leidis tihti rakendust muldonnide- punkrite ja kuulipildujapesade hävitamisel. Millest selline nimi on tulnud, ei tea. Tankitõrjeks on see ikka väga hädavariant, aga T-34 vastu see häda kindlasti oligi suur. Munagranaadi kohta pajatab üks veteran (vist K. Soobik pat. Narva ajaloo 2. osas), et seda arvestasid nad 0,5 "kaika" ekvivalendina. Põhjust ei mäleta teda toovat, ehk oli lihtsalt seetõttu, et "muna" oli väiksem ja kergem, "kaigas" aga raskem ja suurem ja seetõttu justnagu vingem. Aga võib- olla seetõttu, et "mune" ei saanud omavahel kimpu köita