Majanduspiir
Olin miilitsas tööl ja mäletan et Moskva andis käsu igas liiduvabariigis moodustada OMON üksus. Eesti seda käsku ei täitnud, Nõue oli et mitte vanemad kui 30 aastased ja füüsiliselt tugevad. Kust sa hing ikka neid võttad kui oli pidev kaadripuudus ja palgal hoiti isegi meid kes ammu oleks pidanud pensil olema. Mäletan et üks mees lasti sedasi pensile et simuleeris joomahullust. Hommikusel nõupidamisel võttis püstoli ja põrutas kaks pauku lakke ise seletas et salajast materjali loevad mingid silmad laest.
Armees 1963-66
Moskva oblast
Moskva oblast
rahu,kuits!Olid ka meil noored poisid,kes just Paikuse lõpetanud....tuli noori peale küll...olid ajad....praegu aja lausa kaikaga taga......ja tulid ka piiri peale,ei pelgand relva.....nüüd küll paljud eraellu läinud.tegelikult oli posti teema leida tol ajal piiril käinuid ja kuulda nende mälestusi. ja üldes,stilett,tahad sa meenutada seda kuda me pidime venemaale minema kütust tooma? 

....
Jah, Villy64. Sellest oleks tulnud tõesti põnev röövretk. Kahju, et asi pooleli jäi.
Asjalugu aga oli selline. Aasta siis oli 1991. Tolleaegset kütusekriisi peaksid paljud foorumlased veel mäletama. Üks kohalik firma otsustas natuke äri ajada. Selleks oli saavutatud kokkulepe ühe Baškiirias tegutseva naftatöötlustehasega- teie poolt suur (väga suur) hunnik sularaha, meie poolt ešelon bensiini. Kuid kuidas ešelon Eestisse toimetada. Ikka politsei valve all, muidu kaob terve ešelon Venemaa avarustel lihtsalt ära. Meie prefektuur oleks oma abi eest saanud ühe raudteetsisterni bensiini- 60 tonni oleks päris tükiks ajaks kütuseprobleemi lahendanud. Leitigi siis grupp "hullumeelseid", kes olid nõus operatsioonis osalema. Mina, foorumlane Villy ,üks 1000 % hoholl, keegi oli veel, praegu enam ei mäleta+ ostja suure koti rahaga. Mina pidin olema grupiülemaks, kuna ülem pidas mind "Idaalade spetsialistiks", vene keel puhtalt suus, pealegi Baškiirias (ja ka mujal säälkandis) komandeeringutes olnud. Kuna miilitsavormi ja vanu töötõendeid polnud ära visanud, oli varustus-riietusprobleemid lahendatud. Ka legendid ja käitumisreeglid samuti, kuigi kogu vastutus oli ikka omal riisikol. Enam-vähem oli isegi paigas väljasõiduaeg, ešelon ja meie "staabivagun" (loomulikult kaardipakid ohjeldamatuks saskumänguks), ning mis kõige tähtsam, ka vaim oli seikluseks valmis... Aga paraku jäi tore reis ära. Nagu aru sain, ei saavutatud lõplikku kokkulepet tehasega, mis puudutas kütuse hinda. Aeg oli selline, et hinnad võisid päevas mitu korda muutuda...Lühidalt ongi kõik.
Asjalugu aga oli selline. Aasta siis oli 1991. Tolleaegset kütusekriisi peaksid paljud foorumlased veel mäletama. Üks kohalik firma otsustas natuke äri ajada. Selleks oli saavutatud kokkulepe ühe Baškiirias tegutseva naftatöötlustehasega- teie poolt suur (väga suur) hunnik sularaha, meie poolt ešelon bensiini. Kuid kuidas ešelon Eestisse toimetada. Ikka politsei valve all, muidu kaob terve ešelon Venemaa avarustel lihtsalt ära. Meie prefektuur oleks oma abi eest saanud ühe raudteetsisterni bensiini- 60 tonni oleks päris tükiks ajaks kütuseprobleemi lahendanud. Leitigi siis grupp "hullumeelseid", kes olid nõus operatsioonis osalema. Mina, foorumlane Villy ,üks 1000 % hoholl, keegi oli veel, praegu enam ei mäleta+ ostja suure koti rahaga. Mina pidin olema grupiülemaks, kuna ülem pidas mind "Idaalade spetsialistiks", vene keel puhtalt suus, pealegi Baškiirias (ja ka mujal säälkandis) komandeeringutes olnud. Kuna miilitsavormi ja vanu töötõendeid polnud ära visanud, oli varustus-riietusprobleemid lahendatud. Ka legendid ja käitumisreeglid samuti, kuigi kogu vastutus oli ikka omal riisikol. Enam-vähem oli isegi paigas väljasõiduaeg, ešelon ja meie "staabivagun" (loomulikult kaardipakid ohjeldamatuks saskumänguks), ning mis kõige tähtsam, ka vaim oli seikluseks valmis... Aga paraku jäi tore reis ära. Nagu aru sain, ei saavutatud lõplikku kokkulepet tehasega, mis puudutas kütuse hinda. Aeg oli selline, et hinnad võisid päevas mitu korda muutuda...Lühidalt ongi kõik.
Tere.Olin ise sellel ajal luhamaal kui sinna esimene rünnak tehti ja me jäime paarilisega neile raiskadele kätte.Siis olid nad kahekesi ja juhtus see mõni päev peale leedu intsidenti.minul hirmu polnud,arvasin et tapavad niiguinii ära aga pärast kui kõik läbi sai kartsin tagant järele küll kohutavalt.pärast olin nädal aega peapõrutuse ja ajuvapustusega võru haiglas,ma pole elusees ennem nii kõvasti peksa saand kui siis nendelt raiskadelt!läbirääkimised käisid hiljem luhamaal ja seal oli siis tollane kapo 6 osakond.siis jäigi rünnak ära.leningradis pandi hiljem üks nendest minu ründajatest istuma ja mind kutsuti isiku vastandamisele kuna vene gvd ja meie kapo tegid tollel ajal selles valdkonnas koostööd.
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 1 külaline