www.militaar.net

Reservohvitseri idee on õige ja tean paljusid mehi, kes on seeläbi saanud ametisse KL üksustes ja nemad on juba üpriski pädevikud.

Asja on ära aga lörtsinud toimuv klounaad, kus üritatakse värvata võimalikult tuntud nägusid, tundmata huvi asja sügavama motiivi vastu.

....jajah, taolisi erialaohvitsere on tõesti ka teistes maades. Nagu muuseas ka reservohvitsere.
Lugedes teemat käsitlenuid, siis suur protsent kirjutatutest arvab, et:
1. Antud kursust pole vaja
2. Kasu nendest- ehk reservohvitseridest =0
3. Kõik on ainult parketitegelased, kellele on ülimagus tiitel "ohvitser" . Ilmselt sama magus, nagu liide "von", "parun", "markii"....
4. Sellistelt kursustelt ei tule kunagi ühtegi sõjalist juhti!

Jne, jne, jne. Loen ja rõõmustan,et meil, väikeses Eestis on kätte jõudnud aeg, kus me võime rahulikult magada. Meil on nimelt olemas tubli ohvitserkond- targad, pädevad, igavesti elavad sõjalised juhid. Sõjalised juhid Suure Algustähega! Kes ei vaheta oma kallist ohvitserivormi ühegi tsiviilriide vastu ja ei jookse otsima suuremat palka, teenides ausalt kuni ettenähtud ajani. Kanged mehed, kes on oma võitlejatega pidevalt väljaõppel-mitte ei jäta enda asemel rohelist nooremveeblit ja ei lase jalga valgete linade vahele. Jäi veel mainimata prestiiž- tuletage mulle, ROK-i lõpetanud idioodile meelde, kui suur oli konkurs eelmisel aastal, sõjakooli? Tore, et tõelised ohvitserid ei uputa oma mehi, ei tulista automaadist Kiltsi mõisa portaali, ei tapa oma pereliikmeid...
Maga rahulikult, Eestimaa! Kõik on korras. Ja Teie, reservohviseridest, eriti Meegomäe lahingukooli lõpetanud, saades aru oma mõttetusest, kirjutage avaldused ohvitseriauastmest loobumiseks. Ning üldse -hoidke eemale kaitseväest, kaiseliidust ja üldse riigikaitsest. Meie sõjakoolid lõpetanud ohitserkond teeb kõik ära. Hurraaa, härrased, hurraaa!!!

Erandid kinnitavad reeglit, kuid ei tohiks olla aluseks süsteemi korraldusele.
Kindlasti on pädevaid reservohvitsere, kes pärit vastavatelt "riigikaitse reklaamkursustelt" või "tahan ohvitseriks kursustelt", kuid kahtlustan, et enamuse reaalne militaarne kasutegur on märgatavalt väiksem, kui ajateenistuse läbinud aspirandil ja võimalik et ka seersandil (ok, srs saavaid ei saa hetkel praktiliselt valida, seepärast langevad ära). Pagunid ei tee kellestki veel juhti ega ka sõjalist juhti.

Reservohvitsere SA koosseisu jaoks toodetakse teatavasti ajateenijatest ja seega võib väita, et aspirandi (-lipniku) hariduse tegelik pikkus on 8 järjestikust kuud: SBK + NAK + AROK. See on minuarust juba näitaja. Lisandub loomulikult 3 kuud praktikat enne resevi aravmist. Olen igati nõus, et need tegelased on väärt reservohvitseri tiitlit kandma. AROK-i ei pääse ka üldiselt päris igaüks. Tegelikult on aga ka hea seersant üldiselt suuteline vajadusel rahuldavalt oma rühma juhtima. Vabatahtliku reservohvitseri kohta seda nii kindlalt väita ei julgeks...

Lisaks olen kuulnud, et meil olevat tekkimas nendest nn vabatahlikest reservohvitseridest ka vaikselt üleküllus. Mõnes teatud piirkonnas pidi juba iga 4. (vist isegi enam) reservväelane olema kirjas reservohvitser. Reaalselt on suutelised aga mingit rühma juhtima nii pooled...

Paljud taolised "tahan ohvitseriks" kursustelt pärit isendid aga kipuvad mitmete päris reservohvitseride, erialaohvitseride ja tagatipuks muidugi ka kaadriohvitseride autoriteeti alla vedama.

Sry, mingi süsteem pani ärasaatmisel näkku ja läks postitus lõpuks topelt.

Mis hüsteeriline karjatus see eelmises postituses!!! (Vabandust! Ikka üle-eelmises.)
Pole ju keegi väitnud, et .... jne. jne.

Inimesed!! Saage ometi aru, et see, kui me teame, missugune pisi-pisi on Sõjakooli konkurss, et me teame, et keegi peab neid mehi õpetama, kellel oleks elementaarne OHVITSERI VÄLJAÕPE, jne., jne, ei tee veel olematuks vastavaid nõudeid, missugustele OHVITSER vastama peab. Veel lihtsam tee OHVITSERIDE saamiseks oleks ju auastmeid hoopistükki ilma igasuguse väljaõppeta jagada. Vähem vaeva kah. Ja asi oleks ju kena. Seni, kuni miskit ei juhtu ja ka tavatingimustes kuidagimoodi hakkama saadakse.
Ei väida põrmugi, et ERIALohvitseri kursust olema ei pea. Küsimus on selles, et seda tehakse praegu vaid , nii moe pärast, et anda MINGIGI ALUS OHVITSERIPAGUNITELE. Aga vaja oleks siiski just vähemalt elementaarsegi ohvitseri väljaõppega mehi, kes oleksid võimelised mobilisatsiooniüksusi mingilgi määral juhtima. Just mingilgi määral juhtima.
Väidetavalt on see kursus (EOK) mõeldud vaid ohvitserikohtadel teenivate, kuid mitte kunagi alluvaid omavate kaitseväelaste tarbeks. Tegelikkuses see aga nii ei ole. Nendelt kursustelt tulevad välja täieõiguslike OHVITSERIDENA ka igasuguse sõjalise juhtimise oskuse ja kogemusteta tegevteenistuses erialajagude, -rühmade ja -kompaniide ülemad, kellede alluvuses on kaitseväelased.
Ja, kallid kaasfoorumlased, proovige nüüd oma kujutlusvõimet ergutada ja endale ette kujutada (need, kes tegevteenistuses ei ole, sest tegevteenistuses kaitseväelased teavad seda niigi) selliseid nn. OHVITSERE, kes nii igapäevaselt, kui õppustel eelpoolnimetatud üksusi-allüksusi "juhivad"!!!
Ja nagu te kõik teate, on möödas need õnnid ajad, kus oli olemas sügav tagala koos oma paiksete üksustega jne., jne. (mis ma siin ikka pajatan ilmselgeid asju). Need erialaohvitseride juhtimise all olevad üksused-allüksused on mõeldud tegutsema ja liikuma nii teiste üksuste koosseisus, kui ka iseseisvalt, pideva välise ohu tingimustes ja verejanulistest vaenlastest vaenlastest kubisevas keskkonnas.
Kõik oleks kena, kuid - tegu on ju vaid erialaohvitseri kursuse läbinud nn. ohvitseridega. Mis saab neist üksustest? Provokatsiooniline küsimus, millele on ka tegelikult ilmselge vastus. Kas ma ikka pean selle karmi tõdemuse välja ütlema?
Kui isegi iga-aastastel Tormidel on olnud juba aastaid tulemuseks totaalne "katastroof" (kui asi oleks tegelik reaalsus), siis mis saab pärissõjas või muus reaalset tegutsemis nõudvas olukorras?

Kui siin on toodud paralleele analoogiliste erialaohvitseridega mujal maailmas, siis tavaliselt ei märgita ära tõsiasja, et tegelikkuses sealsete nn. erialaohvitseride väljaõpe on seda ka tegelikult, mitte vaid "mingigi alus ohvitseriauastme andmiseks".
Lisaks kõigele on enamikes NATO-riikide relvajõududes, just viimaste aastate sõjaliste ohtude olemuse muutust silmas pidedes, tugevdatud nn. erialaohvitseride sõjalise juhtimise osa väljaõppes. !!!! Ja seda olukorras, kui vastav osa nende väljaõppes juba eelnevaltki oli kordades tugevam, kui see on meie praeguses EOK-l!!!!
Kas tõesti mõni mees arvab, et see teeb olukorra paremaks väljaõppeta meeste juhtimisel, kui me vastava korraliku väljaõppeta mingi seltskonna OHVITSERIDEKS teeme?

Ehk siis, kogu eelneva jutu kommentaariks, paari lausega kokkuvõetuna.

Ma arvan, (ja mitte ilma aluseta, vaid ikka mitmete aastate reaalsele kogemusele tuginedes), et praegune EOK on oma olemuselt vaid formaalne alus OHVITSERIde tootmiseks ning ei vasta hoopiski mitte vastavatel ametikohtadel teenivate ohvitseride väljaõppevajadusele. See kursus annab vaid petliku arusaama ja veendumuse, et meil nüüd siis ongi vastavad OHVITSERID olemas. Kuid milleks, krd-i pihta, on vaja jaanalinnu kombel pead liiva peita, ja uskuda (ja , kujutage ette, mõni usub kah tõemeeli), et selle ajaga ongi nüüd kõik korras? Tegelikkuses aga kusagil meie aju tagakambris tiksub meil pideval mõte, nagu viitsütikuga pomm, et - annaks jumal, et meil neid OHVITSERE kunagi reaalses tegevuses vaja ei läheks.

Krt!!! Lõppegu ometi see potjomkinlus! Keda me petame!?

P.S. Need inimesed aga, kes eriala- ja reservohvitseridena momendil, nii KL-s kui KV-s, oma ülesannetega päris hästi hakkama saavad, oleksid nende ülesannetega tõenäoliselt hakkama saanud ka ilma vastavate kursusteta, lihtsalt omast initsiatiivist ja loomuomaduste tõttu. Kahjuks pole sellised näited aga mitte 100%-lised selle seltskonna seas (eriala- ja reservohvitserid). Pigem on nad tugevas vähemuses.

Hummel! Ma saan aru, et oled üks igati tõeline ja ideaalne sõjamees, kes teab kõiki lahendusi ja iga asja kohta on olemas õige vastus. Kas üks ideaalne ja tõeline sõjamees peab oma sõnade eest vastutama, enne kui midagi kirjutab? Kas pole nii? Palun teata siis see "teatud piirkond", kus iga 4. reservväelane on reservohvitser . Kas piirkonnaks on maakond, linn, küla, vald, kaitseringkonna või erikaitsepiirkonna vastutusala? Ja mis allikast sellised väited pärit on? Palun võimalikult täpset vastust, sest kontrollin andmed üle. Ei soovi saada vastust a'la "Keegi rääkis"....Nii, et veel kord, kus on see imedemaa, kus iga 4. on reservohvitser?
Muud ei soovigi teada.

P.S. Hillart! Mis puudutab Sinu viidet hüsteerikale, siis pole minu postitus vähem, või rohkem hüsteeriline, kui Sinu, või Hummeli oma . Kes mida hüsteerikaks peab?!

See, missuguse kvaliteediga ja millisel eesmärgil ning kuidas praegu reservohvitsere välja õpetatakse, ei vähenda mingil määral vajadust nende järgi. Ning tõesti - 8 nädalat väljaõpet saanud "ohvitser" on väljaõppeta reservistidele rohkem sõjaväeline juht, kui sama mees ilma väljaõppeta. See, et mingil ideel põhinev süsteem ei tööta, ei näita mitte idee halba kvaliteeti, vaid süsteemi planeerima, organiseerima ja läbi viima pandud inimeste ideest mitte aru saamist.

PS: ajaloos on piisavalt palju meestele ohvitseri pabereid lihtsalt nime või gümnaasiumi hariduse eest pihku pistetud, et see mitte alati ainult naljakas vaid isegi tihti mingi imeliku vildaka nurga alt vaadates loomulik võiks tunduda.

Stilett ja Hummel on nyyd vist kiskuma lainud? Samas tunnen, et toetan molemat - kas mina saan siis millestki valesti aru?

Hummeli jutu säsi, mida toetan on see, et meil ei ole mitte mingisugustki systeemi. Meil nimelt ei ole ei reserv-ohvitsere, parisohvitsere, riviohvitsere voi erialaohvitsere. President annab auastmeid koigile samasuguselt voi ma eksin siin? Ei ole ju yhegi auastme ees mitte mingisugust liidet.

Niisiis, kui sojakooli lopetanud ohvitser katkestab oma tegevteenistuslepingu siis on ta reservohvitser ja kui reservohvitser tuleb teenistusse siis on ta tegevohvitser. Ei ole mitte mingisugust vahet kes millise kooli on lopetanud.

Kui Stilett tuleb tegevteenistusse siis ta on tegevohvitser. Kui ta laheb teenima naiteks Viru YJPsse kompaniiylemaks (aga kes teda keelata saaks?) siis on ta riviohvitser ja kui ta laheb uurijaks siis ta on erialaohvitser. Voi miks naiteks ei voiks jargmine KJPS ylem olla kol-ltn Merike Johanson? Vot selline hooramaja on meil siis. See nyyd ei tahenda, et ma Stiletti voi Johansoni maha teeks, ma lihtsalt naitan, et selline segadus meil on.

Kui see segadus ei ole klaaritud siis ei ole ka motet vaielda EOK voi ROK voi mone muu asja yle. Kui ei tea kuhu lahed siis ei saa ka ara eksida.

Nyyd reservohvitseride vajadusest. Praegusel hetkel on Vabariigi President andnud ohvitseri auastme yle 3000 inimesele. Veelkord - koik need on ohvitserid, ei ole sellist juttu, et yks on parem ja teine halvem. Madis22 pakutud valemile toetudes saame, et 60000 meest reservis on kaetud. Aga see on ju piisav, sest lisaks operatiivstruktuurile peetakse meil arvestust ka varu (voi oli see taiendusreserv?) yle, mida on suurusjargus 40-45 tuhat. Olenemata sellest kas meil on mehi 230000 voi 1000000 arvestust meil nende yle ei peeta. On Madis22-l mingi idee?

Noustun aga Hummeliga - need kursused sellel kujul on vaga sobilikud teatud inimestele (Anvelt, Mikko) auastme andmiseks. See, et sealt ka asjalikud mehed labi kaivad on muidugi tore, aga kas selleks on siis just selliseid kursuseid vaja?

Ei ole Stilett Hummeliga kiskuma läinud . Usun, et Hummel pole Stiletiga kiskuma läinud . Sellest asi kaugel ja kiskumiseni asi ei lähe.
Lihtsalt Hummel on seisukohal, et antud kursust pole vaja, mina aga vastupidi. Oma postitustes pole ma taevani kiitnud seda, kui tugevad ja pädevad ohvitserid tekivad tänu Meegomäe-kursustele (ja ei kavatse seda ka teha). Samas pole vaja kõike maha teha. Loed ja jääb selline tunne, et kursused olidki mõeldud-tehtud ainult selle jaoks, et valmistada ette nn parketiohvitsere. Ilmselt on mõte ikka natuke teine.
See, et presidendid on andnud 3000 ohvitseri auastme, on ainult statistika. Kui võtta sellest arvust maha tegevteenistuse mehed-naised, kui võtta maha need, kes seoses oma teenistus/töökoha tõttu "bronni" all (politseinikud, kohtunikud, päästjad jn jn jne). Nende 3000 hulgas on ka sadu ohvitseriauastmega kaplaneid (loomulikult ka neid on vaja), ainult minu kodumaakonnas tuleb esimese hooga meelde 11 meest. Lisame juurde ka need, kes on vahepeal ära surnud, kellel on tervis tuksi läinud, kes on lihtsalt "vanaks" jäänud (juba täiega erus, ehk vanust üle 60) või ennast kõige labasemal kombel põhja joonud, siis kui palju lõpuks jääb nn reservohvitsere, keda saaks teatud olukorras kasutada (ma ei arutle praegu nende võimalikku pädevust). mina suhtuksin sellesse arvu- üle 3000 ohvitseri pisut skeptiliselt

Kui nüüd siin eelpool kõnelejate sõnasabast kinni haarata, siis see on nüüd küll õigus, et reservohvitseride kursused läbinu tegevteenistusse minek rahuajal on reguleerimata. Mälu järgi ütleks, et tegevteenistusse jäävad aspirandid jäid vist teenistusse vanemseersandina ning selleks, et reserviski ohvitseriks (lipnikuks) saada, pidid nad ennemalt reservõppekogunemisel ohvitseri ametikohal praktiseerima. Kui nüüd sama valemit järida, siis reservohvitseride auastmete andmine peaks järgima sama mudelit - kursuse läbinu ei saaks auastet enne mingi hulga praktika läbimist ja tegevteenistusse astuja teeks seda suurusjärk madalama auastmega ...

Seda ma ju kogu aeg raagingi, et systeemi ei ole.

Sellesse arvu 3000 tuleb suhtuda vagagi tosiselt. Tegelikult on reaalsem arv sinna 3500 kanti, ma ise arvutasin selle 500 sealt maha. Nyyd - Stilett, Sa ju ise ytled, et osad lahevad bronni alla. Aga nyyd selline loll kysimus - miks neile siis seda kursust korraldada? Loomulikult, osad ju lahevad bronni alt valja (lopetavad teenistuse politseis jne), aga siiski? Kui mina tahan politseinikuks oppida siis ei ole selles midagi halba, aga kui riik selle eest raha maksab ja on juba ette teada, et mina kindlasti politseis toole ei hakka siis on see raharaiskamine. Muuseas - huvitava vahemarkusena voiks kysida miks Kamin, kes muidu nii vaga raharaiskamise vastu on, seda kursust ei kipu ara lopetama? Vaata kui palju seal neid reservohvitsere on. Mina olen paaris seltskonnas kuulnud seda sojamehe juttu kyll. Kyll ikka raagitakse relvadest ja magamata oodest ja patrulllaagritest jne.

Tegevteenistuse omasid valja ei peaks arvama. Lahinguvaljal peab igayks mehe eest valjas olema, ega seal ei vaadata, et naed selle ryhma ylem on reservvaelane laseme teda kahurist pisut vahem. Vaadata tuleb ikkagi ohvitseride koguarvu.

Nyyd - ikka on vastamata kysimus kes voi mis on ohvitser? Keda me seal kursustel ette valmistame? Ryhmaylemaid? Selle jutu peale peab kyll kova haalega naerma hakkama. Kokku neli nadalat (mooduliteks jagatud)ja ryhmaylem? Osad (ei hakka igaks juhuks ytlema et suur osa voi midagi sellist - voin eksida) on ju ilma igasuguse eelneva sojalise ettevalmistuseta. Milliseid ohvitsere me siis ette valmistame? Tahes tahtmata tuleb vahemalt minul keelele - parkettohvitsere. Oleks veel, et see sojaline valjaope jatkuks peale kursust kuidagi systemaatiliselt aga ei jatku ju. Osad lahevad(jatkavad) otse tegevteenistusse igasugustele erialalistele kohtadele (jallegi need uurijad). Osad tegelevad spordiga (Erna jms) ja nii see laheb. Mis kursus see nyyd oligi - ryhmaylem? Millise ettevalmistuse annab see uurijale?

Nyyd nendest kaplani kursustest. Koik kes sealt labi on kainud ei ole sugugi kaplanid. Oigemini - suurem osa ei ole. See kursus oli algusest peale nn rahapesemiskursus. Sealt kaisid labi nii meedikud kui ka igatsugu muud karvased ja sulelised. Siis olid veel need internetikursused, ka sealt tuli ohvitsere tegevteenistusse.

Muidugi - osa reservohvitsere jatkab aktiivselt tegevust igatsugu oppustel ning moodustavad isegi pataljoni taseme staape. See, mis seal toimub (olen pogusalt nainud) ei ole kahjuks midagi suurt vaart. Ega ma mitte mingil juhul ei raagi, et mehed on lollid voi midagi sellist. Enamus mehi on minust kyll enamus asjades peajagu yle. Aga - mina ju ei hakka morva uurima baseerudes Holmesi voi CSI taolistele "autoriteetidele".

Nyyd - kivi ka tegevteenistuses olevate inimeste kapsaaeda. Ega siis ma raagi, et need nyyd nii kovad mehed on. Lausa nutt on Kevadtormi taolist asja vaadata. Ei ole ju voimalust harjutada. Enamus ohvitseridest on suleryytlid ning isegi need kes teenivad vaeosas ei saa palju voimalusi. Kas meil ryhmaylemad juhivad ryhmasid? Enamuses tegelevad nad sisekorra ja yksiksoduri taseme valjaoppega.

Ma ei viitsi rohkem viriseda.

Tagasi Mikko ja Anvelti juurde - mida annab neile see kursus? Kas Anvelt (KVJ nounik) laheb soja-aja arvestuses ryhmaylemaks? Mida nad no sojavaeliselt edasi teevad? Kompaniiylemaks? Noh - kas pole siis parketiohvitseride kursus?

Kaasfoorumlane Hjalmar Nelk kirjutas: "Tegevteenistuse omasid valja ei peaks arvama".

Tegevteenistuse omad võtsin üldarvestusest maha vaid selle mõttega, et oleks näha, kuidas kuivab kokku nn reservohvitseride arv, kui võtta maha kaadrikaitseväelastest ohvitserid, bronnid, erukad, haiged jne.

Märkuseks veel niipalju, et kui mina lahingukoolis kursuse 10 aastat tagsi läbisin, siis oli see mitte 4 moodulit, vaid ainult 2 moodulit (positiivne edasiminek silmnähtav). Kui ma ei eksi, siis üks moodul oli poolteist nädalat. Ei oska kommenteerida, milline on praeguste kursuslaste eelnev sõjaline taust. Minu kursusel olid peaaegu kõik mehed läbinud NA-kas ajateenistuse, või ohvitserina 2 aastat pärast kõrgkooli.

Sain-sain, aga siiski. Vaja on meil ju teada saada ohvitseride yldarvu, mitte mingit kunstlikku jaotust paris/mitte parisohvitser. Veelkord - soja-ajal ei kysita et kas resevist voi mitte.

Riigi taktika voib olla ju ka selline, et ohvitser on nii tahtis ning seetottu hoiame KOIK vajaminevad ohvitserid tegevteenistuses. Palun. Siis saab ruttu selgeks, et vaatama peab eelkoige ohvitseride yldarvu. Muuseas - minu teada ohuvaes reservohvitsere pole? Ma nyyd raagin ohvitseridest, kes oleksid reservis ja kel soja ajal mingi too teha oleks, mitte sellistest nt merevae mundrit (ilus must) kandvaid reservohvitseridest.

_________________

Eelnevast NB!!! Palun pidada meeles, et need inimesed EOK-lt saavad 8 nädalaga OHVITSERIKS, mitte sõduriks või isegi seersandiks. OHVITSERIKS!! Kusjuures reeglina pole nad eelnevalt läbinud ei ajateenistust ega allohvitseri väljaõpet. S.t., et O-st. Nullist!!!
See kurioossus on korduvalt tulnud välja reaalset tegutsemist vajavates situatsioonides, kus formaalselt on rühma- ja kompaniiülemateks olnud need nn. ohvitserid, kuid tegelik juhtimine toimus ajateenijatest nooremallohvitseride (läbitud ajateenistus ja NAK) poolt.
Kuid milleks meile siis sellised OHVITSERID? Pigem juba kuulutada ajateenistuse läbinud nooremallohvitserid SA-koosseisu ohvitserideks ja me võime kindlad olla, et efekt on garanteeritult parem.

Eelnevast NB!! Aga sisuliselt sellise tegevusega nende reserv- ja erialaohvitseride vorpimisel ju tegu ongi. Et mingile ametikohale vajalikku kõrgharidust nõudva erialaga spetsialisti võimalikult kiiresti ja kergesti OHVITSERIKS teha.
Ja kusjuures - tegu pole mitte OHVITSERIKS saamise algastmega, kus auaste antakse nagu avansina ja sellele peaksid olema vääramatuks järjeks erinevad lisakursused, et pärisOHVITSERIKS saada. Põrmugi mitte. Need mehed-naised ongi täisväärt ohvitserid, ja enamus (noh, arvan, et vähemalt pooled) peabki end selleks. Tõsi küll - see enese ohvitseriks dituleerimine on kestnud seni, kuni midagi vastavat ka konkreetselt tegema on pidanud, sest sellisel juhul on nii mõnelegi meelde tulnud, et ega ta ikka mingi ohvitser ei olevat, ja ta on juhtimise sujuvalt kellegile oma "alluvatest" allohvitseridest andnud.
Selline viimatinimetatud variant polegi nii paha, kui lõpptulemust vaadata, sest üksus sai siiski kuidagist moodi ära juhitud. Iseasi on muidugi see, kas see just ohvitseri tasemel juhtimine oli.
Hoopis hullem variant on, kui selline OHVITSER, kes end tões ja usus selleks ka peab, klammerdub oma formaalse võimu külge ja teeb taevani kisendavaid lollusi, missugused on küll andestatavad (arvestades just meil kehtivate ohvitseriks saamise kriteeriumidega) mängulistes situatsioonides, meie tavatingimustes, rahu ajal, kuid mis toovad kaasa väga karmid tagajärjed reaaolukorras (üksus ei täida oma ülesandeid, üksus lihtsalt hävib, suurem üksus kaotab ühe oma väga vajaliku osa jne, jne.).

Tahtsin öelda seda, et 8 nädalaga ei saada OHVITSERIKS ja, et neilt kursustelt tulnud "ohvitserid" (näiteks EOK) ei vasta reaalselt nende poolt täidetavate ametikohtade nõuetele. Ja see, et mida nendega teha nende eelpoolnimetatud ametikoha nõuetele vastavusse viimiseks, on juba teine küsimus.

Toon teile sellise kauni näite anatoomiast-füsioloogiast, missugune peaks asjale nagu jumet andma ja võimaldab probleemi olemust ka paremini mõista.
Teadaolevalt kestab inimese rasedus 9 kuud ja seda arengut pole, vaatamata teaduse-tehnika hiiglaslikele edusammudele modernses maailmas, meil võimalik kiirendada. Oma arenguks laps lihtsalt peab läbima teatavad etapid, ja selleks kulub oma teatav aeg. Katkestades raseduse mingil ajamomendil, on tulemiks abort (või siis surnultsünd), ehk paremal juhul enneaegne laps (kellega on juba ellujäämise seisukohalt suuri probleeme).
Tuues paralleele teemasse kuuluva kiirkorras ohvitseride tegemisega, tekib küsimus.
Kas selline nn. ohvitser, keda igapäevastes rahuaegsetes tingimustes võib võrrelda enneaegse kuvöösilapsega, keda lihtsalt kuidagi elus hoitakse (probleemid jätkuvad tavaliselt ka edasises elus), on võimeline hakkama saama ka ilma välise abita, kui ta seisab silmitsi reaalse eluga?
Tegelikult aga arvan, et need nn. ohvitserid pole isegi mitte enneaegsetega võrreldavad ja tagu on lihtsalt surnultsünni või, noh, rahvakeeli öelduna - abordiohvriga.
Kas meil ikka on vaja vaid statistika täitmiseks selliseid "abordiohvreid"?

P.S. Palun pöörata tähelepanu siiski tõsiasjale, et mitte kõik eelpoolnimetatud kursuste lõpetajad pole samastatavad viimase võrdlusega. Tuleb tõele au anda, et paljudel on siiski olemas ka piisav enesekriitika, missugune on ärgitanud neid end iseseisvalt täiendama ja end oma ametikoha nõuetega vastavusse viima. Ja seda isegi tingimustes, kus kõrgemalseisvad ülemad pole seda vajadust miskiks pidanud. Kuid, kahjuks ei kuulu nimetatud ohviseride hulka mitte kõik kõnealuste kursuste lõpetajad.

Olgu jumal meile armuline, selliste OHVITSERIDE juhtimise alla sattumast, sest nad ei tea, mida nad teevad. (Pean silmas just seda nn. abordiohvritest kontingenti).

Seda kõike siin lugedes tuli meelde firma nimega SA, kus kasutamist leidsid ülikoolis sõjalise kateedris ohvitserideks saanud kaheaastase ajateenistuse leitnandid, keda õel saatus vägedesse saatis reaalset "komandohäält" välja töötama. Ja teadmised, millega nad süsteemi tulid.Ja kõik see, mis sellele järgnes.Suurem osa "uppus" nendest peagi. Kas siit mõnda paralleeli ei viirastu?Sest paljud ROK kursuslastest pole reaalset ajateenistust ju uneski näinud, eriti noorem seltskond.