www.militaar.net

Kui anti Tubli töö eest Suures Isamaasõjas , siis inimene otseselt sõjategevuses ei osalenud, vaid andis oma panuse töörindel. On aga palju juhtumeid, kus inimene on saanud ka mõlemad medalid. Nii töörinde, kui ka nõndanimetatud rindemehe oma. Sai haavata ja pärast seda määrati kuhugi tehasesse või mida iganes.

Kaliningradis oli sõjakoole ilmselt päris mitmeid. Kursandi foto on olemas, on olemas foto, kus sinu vanaisa on nooremleitnant. Tavaliselt anti pärast klassikalist sõjakooli leitnandi auaste. Pärast sõda oli mööda suurt nõukogudemaad kõikvõimalikke lühiajalisi sõjakoole ja koolikesi, kus suure kiiruga valmistati ette erialaspetsialiste, ning mille lõpetamisel omistati nooremleitnandi auaste. Paljud ohvtserid sattusid tööle miilitsasse seoses suurte koondamistega nõukogude armees, või siis suunati organitesse komsomoli, partei liinis, kui "rahvuskaader".
Medal "За доблестный труд в Великой Отечественной войне 1941-1945 гг."anti ikka neile, kes tagalas tööd vihtusid teha ja ka mitte kõigile, sest tööd tegi ikka rohkem, kui 16 miljonit. Sellest tulenevalt pidi sinu vanaisa olema sõja ajal Venemaal!? Kuid nagu juba kirjutati, oli juhuseid, et päris paljudel olid mõlemad medalid. Kas sattus rindelt tehasesse või ka vastupidi. Esildise tegijad olid ka erinevad . Ja veel, sinu vanaisa võis sõjas otseselt mitte osaleda, oli näiteks sõja lõpus tagavarapolgus. Ühesõnaga medali võis saada ka püssirohtu nuusutamata...

Kaliningradis õppis ta vist hiljem. Äkki 60nendatel. Ta oli lõpetanud ka Nõmme miilitsakooli. (võib-olla on sellest ajast see kursandi foto?)

Kas sõja ajal ta Venemaal oli ei oska öelda. Aga see on võimalik
Vanaisa vanemad läksid millalgi 19 saj. lõpul elama Venemaale ja vanaisa on sündinud Venemaal 1927 aastal. Vanaisa isa suri 1937 aastal ja on maetud Venemaale. Arvatavasti peale seda tuli nende pere tagasi Eestisse. 1941 kui sõda algas siis vanaisa on 14 ja arvatavasit aastal 1944 (17 aastaselt) mobiliseeriti ta Saksa lennuväes abiteenistuses ning 1946 aasta veebruaris on ta juba sõjakooli kursant.
Mul on üks foto kus vanaisal on pilotka peas aga mingeid paguneid pole, samas kõrval on ka mehed pagunitega. Juu ta siis jõudis millalgi 1944 ja 1946 aasta vahepeal ka venevägedes teenida.

Siis veel üks foto Vanaisa on keskmises reas paremalt neljas.
Oskab keegi midagi selle pildi kohta öelda? Kus tehtud või mis sündmus ...

Nõmme koolis, ehk miilitsakoolis, käisid kursandid ikka miilitsavormis. Aga seda saab täpsustada, mis vormis kursandipoisid ringi tatsasid. Tunnen ühte Haapsalu meest, samuti vana korpusemees, kes praktiliselt kohe pärast sõda Nõmme koolis õppis . Kuigi vaevalt, et nad seda sõjaväevormis tegid. Pealegi on Sinu vanaisa nooremleitnandina pildistatud sõjaväe, mitte aga miilitsavormis.

Selge, järelikult õppis ta enne miilitsakooli veel kuskil.

Milliste värvidega lint sellel "50 aastat miilitsat" medalil oli?
Leidsin internetist kolm varianti
1. punasel taustal sinised triibud
2. oranžil taustal mustad triibud
3. punasel taustal mustad triibud

Sinu kombineeritud pildil on õiged värvid- sinised triibud punasel taustal.

Viimane aeg vanaisa autasude komplekt taastada . Kõik autasud veel ja üpris soodsate hindadega liikvel. Ilmselt leiaksid juba siitsamast, foorumist!

Ausalt öeldes selle peale ma siin praegu mõtlengi
uurin Osta.ee-d ja... aga mis selle foorumi rahvas räägib? On miskit pakkuda?
Sooviksin et medalid oleks väljanägemiselt korralikud. (mitte musta või katkise lindiga jms.)

Medalid siis suutsime kambapeale tuvastada sellised:
1. Isamaasõja orden II klass, juubelivariant
2. 30 aastat Nõukogude armeed
3. Tubli töö eest Suures Isamaasõjas
4. 30 aastat võidust Suures Isamaasõjas
5. 40 aastat võidust Suures Isamaasõjas
6. III järk laitmatu teenistuse eest MVD
7. II järk laitmatu teenistuse eest MVD
8. I järk laitmatu teenistuse eest MVD
9. 50 aastat Nõukogude miilitsat
10. Võidu eest Suures Isamaasõjas
(11. Tööveterani medal) seda ei soovi, juba sain

Ma poleks väga kindel, et tegu on Isamaasõja ordeni 1985. aasta variandi II järguga. Kuna tegu oli sel ajal juba kõrges auastmes ohvitseriga, siis on küllalt suur tõenäosus, et võidi anda I järk.

OveT. kirjutas:Ma poleks väga kindel, et tegu on Isamaasõja ordeni 1985. aasta variandi II järguga. Kuna tegu oli sel ajal juba kõrges auastmes ohvitseriga, siis on küllalt suur tõenäosus, et võidi anda I järk.

OK, võtan teadmiseks. Kahjuks pildipealt seda kindlaks võimalik pole teha.

Ei usu, et tegu on I järguga. Võin tuua palju näiteid, kus Isamaasõja läbikäinud mehed-naised, kes reaalselt lahingutegevusest osalenud ja lahinguautasusid saanutele anti vaid II järk, kuigi oleks pidanud saama I järgu.
Mõned näited ainult Haapsalust-
1.Reservmajor dr Veera Zaprjagajeva- läbi käinud Leningradi blokaadi. Sõjas küll kõigest I järgu vanem. Kaks medalit "Lahinguliste teenete eest", "Leningradi kaitsmise eest", orden "Austuse Märk" jne = II järk. Autasud minu käes.
2.Miilitsavanemleitnant Pohlasalu- sõjas seersant. "Kuulsuse orden III", Punatäht+ medalid= II järk. Autasud käisid minu käest läbi.
3.Miilitsamajor Luiker= II järk
4.KGB alampolkovnik Samorukov, terve sõja läbi käinud. Autasusid terve rind täis=II järk
5. Reservkapten Sergei Dubinin- kauaaegne vabrik Sulev direktor. Sõjas õhudessandi seersant- "Kuulsuse orden III", medal "Lahinguliste teenete eest", medal "Viini vallutamise eest", hiljem ordenid "Tööpunalipp" ja "Austuse Märk".= II järk. Autasusid oma käes hoidnud, "Viini vallutamine" minu käes.
Kusjuures 1985 aastal väljaantavate ordenite puhul pidid kõik, keda oli sõja ajal autasustatud ükskõik, mis sõjalise ordeniga, või medalitega: "Vapruse eest", "Lahinguliste teenete eest", "Ušakovi", "Nahimovi", "Partisani" eest saama I järgu ordeni, kuid ei saanud. Ilmselt oli bürokreetidel autasude väljaandmisega nii kiire, et selliseid apsakaid tehti. Olen lugenud, et suure kiiruga anti II järku koguni teistkordselt...Mis teha suur riik, suur kiirus ja suur ning kohmakas asjaajamine Samas piisavalt juhuseid, kus I järk anti mehele, kellel polnud ühtegi sõjalist autasu ega polnud jäänud invaliidiks.

stilett kirjutas:Mis teha suur riik, suur kiirus ja suur ning kohmakas asjaajamine

Just nimelt!
Ma arvan, et seda juubeli varianti anti vaadates enam autasustatu staatust autasustamise hetkel, kui sõjaaegseid teeneid


Seega ma ei saa kuidagi välistada I järku.

Valdav autasustatute nimekirju koostati ju kohalikus sõjakomissariaadis ja kõik sõltus sellest, kuidas keegi ametnik juhendist kinni pidas, või kui põhjalikult olid veteranide andmed dokumenteeritud. Seda eriti, kui paljude toimikud, kelle vanus oli juba üle 60-e, olid arhiveeritud? Kes oleks viitsinud tolmustes arhiivides tuhnima ja vaatama, mida üks või teine on sõjas saanud. Loomulikult sõltus ka sellest, kui hästi/halvasti kohalik veteranide komitee tegutses...Kui seda oleks korralikult tehtud, siis oleks neid mitmeid miljoneid nimesid tänaseni töödeldud

Seepärast arvangi, et kõrge miilitsaohvitser (kes äkki oli veel 58 aastaselt teenistuseski ?), võis saada kohaliku komissari käest "dobro" I järgu peale

Kõik võib olla. Oma kogemustest võin öelda, et näiteks 1985 aastal oli Haapsalu RSO-s tööl (töötajaid 110), vaid üks töötaja, kes Isamaasõja ordeni sai. Ja seegi sai ordeni vaid mingi imenipiga, sest ise sõjas ei osalenud ühtegi päeva Ülejäänud veteranid olid juba pensionil