www.militaar.net

A4 kirjutas:

Praegu on meil op-struktuuris (vähemalt paberil) 16 000 meest, brigaade 1, suurtükiväegruppe 1, tanke pole. Rahadega tullakse ots-otsaga kokku ja ka olemasolev süsteem lonkab vähemalt ühte jalga. Nüüd võtke meie praegune kaitse-eelarve ja arvutage ise, kuidas Kunnase ideaal selle raha eest valmis ehitada. SEE EI OLE LIHTSALT VÕIMALIK. Aga rahanumbritest rääkimist tegelikult Kunnas väldib.

See on üldlevinud müüt, et selle eelarve eest ei saa. Saab küll. Asju aetakse tasapisi, mitte ei trummeldata pressikonverentsil rinnale, et rohkem pole vaja.

Alustaks näiteks olemasolevast unarusse jäetud 45 000- 15 000*60%= 18 000 mehest kolme maakaitsebrigaadi loomist, mille ülesanne on vastase tagala kurnamine. Kasutada ära neidsamu reservohvitsere, mille üle alles siin ilguti - koolitades reservistidest rühma või kompanii suured üksused, mis pööravad pahempidi vastase tagala. See on kordi suurem heidutus, kui meie üksainus enamvähem relvastatud brigaad.

Ma kunagi tõin selles reservohvitseride teemas väikese triviaalse arvutuse, kus selgus, et Soomes maksab ühik üks sõdur sõjalist võimekust poole vähem kui meil. Põhjus on eelkõige suur organiseeritud reserv, mida meil ei ole. Meie koolitame iga viie aasta tagant uue operatiivstruktuuri, vaevumata eelmiste sõduritega midagi tegema. See teeb meie süsteemi kalliks, mis ootuspäraselt ei tooda head võimekuse/kulu suhet. Arvuta see ise läbi!

Seejuures võiks sellisele operatiivstruktuurile lisada ka selle foorumi lennundusfanaatikute hävitajate eskadrilli, mille puhul käib ka jutt mitte sadadest miljonitest, vaid miljarditest kroonidest.

Ma olen vist seda 100 korda juba seletanud, et kogu su ettevalmistused ja kalli raha eest soetatud relvastus on kasutud, kui need sõja 15ndal minutil vastase lennuvägi hävitab. Aga ikka ei jõua kohale - ju vist ei taheta, et jõuaks, kuna see tõsiasi aetavat mantrat ei toeta.

Teiseks, lennueskadrilli maksumus on kord välja arvestatud - sõdurifoorumis, mina sain 10 tulitera F-16C rentimisel USA-st ja nende tarvitamisel 200 lennutundi aastas kogu kuludeks 400 miljonit krooni. Aluseks oli Poolale tehtud pakkumine, millele Poola eelistas ostmist. Seejuures 200 tundi on väga vinge koormus, näiteks Saksamaal on riviväeosades see 160-190 tundi aastas.

Igal juhul - enne edasist spekuleerimist paluks andmed, faktid, mis oleks täpsemad ja usaldusväärsemad kui minu omad. Muidu paluks neid TV3 stiilis "miljardeid" siia mitte tuua. Lennukeid on alati võimalik järelmaksuga osta.

Vastaks kaasfoorumlase A4 eileõhtusele kl 8:33 tõstatatud probleemidele omapoolse arvamusega.

1) Betoonkonstruktsioonis, killustikpõrandaga, soojustatud, ventileeritud, köetud, valgustatud ja elektrooniliselt valvatud laopinna ruutmeetri maksumus riigile on üsna täpselt 6000 kr + k.m. Tõenäoliselt on sinna sisse vaja veel täiendavalt barjääre, mis tõstavad hinda ehk umbes 1000 krooni võrra ruutmeetrile. See tähendab riigi maastaapides tühise 14 miljoni krooni eest saab riik lasta endale ehitada 2000 m2 viie meetrise siseruumi kõrgusega lao. Lühidalt laopinnad ei ole tegelikult kallid.

2) Mobilisatsioonivarude soetamisel ei pea muretsema süsteeme kompleksena. Kui on võimalus saada väikese hinnaga haubitsaid ja sõda kohe ukse ees ei ole, siis kannatab need vedukid ja laskemoona varu ka natuke hiljem soetada. Jah tegemist ei ole nato süsteemi relvaga, kuid see on siiski idaeuroopas levinud relv järelikult on selle knowhow, varuosad ja laskemoon, ka siinpool vene piiri täiesti olemas. Erinevate süsteemidega peame me arvestama nii-ehk-nii. On ju meil kasutus lisaks 155stele ka 105sed srt-d, erinevates kaliibrites miinipildujad, tagasilöögita srt-d jne.

3) Pataljoni jagu tanke mahub ilusti kahte eelpool nimetatud lattu. Ega te ometi keegi ei eelda, et kõik tankid leiaksid rahuajal korraga rakendust? Asjad, mis ei liigu, kuluvad ja vajavad hooldust vähe. Elementaarse oskusteabe ja baasi peame me välja arendama nii-ehk-nii ning selle vähese hulga ülalpidamine, mis rahuajal rakendust leiaksid, ei lähe koos infra ja personaliga maksma rohkem kui ükskõik milline meie jalaväe õppekeskustest. Jalaväelahingumasinaid jne. saab muretseda siis, kui nende hankeks soodne võimalus tekib. Või ootame me lähiajal sõda, et peaksime tankide soovi korral korraga terve soomusbrigaadi sisse ostma?

4) Kui me muretseksime oma õhutranspordi, kas me üldse vajaksime kahte C27-t? Suuri lennukeid liisitakse sama moodi, nagu väiksemat tehnikatki. Et tegemist on rahuaegsete vajaduste rahuldamisega, siis selleks sobilikke piloote meil juba koolitatakse rohkem, kui 10 aastat. Summa summarum tuleks see üks C27 meil vaat et odavamgi, kui see nato osak.

5) Muuseas viitabKunnas umbes 2le miljardile, mille kulu põhjendatus on suhteliselt väike, võrreldes esmase kaitsevajaduse rahuldamiseks tegematta jäetavate kuludega. Tehtud kulutustest miinijahtijad on suht koht raiskamine võrreldes miinide ja nende paigaldamiseks vajaliku tehnikaga, mis ostmata jäeti. Uued kasarmud on suht koht raiskamine võrreldes Tartu ja Kalevi linnakutega, mis oleks vaid rekonstrueerimist tahtnud (vundamendid ja hoonete karbid maksavad u. 2,5 - 3 tuhat krooni kasuliku pinna ruutmeetri kohta).

6) Hologramm ja punatäppsihikuid muretsetakse kokku 5000 komplekti (see arv on toodud ära samas viidatud artiklis). Kui palju neist reaalselt kaitseliitlasteni jõuab? Sama on kõige nimetatud artiklis viidatud uue tehnika ja varustusega. Nende kogus katab vaevu kaitseväe rahuaegset vajadust, rääkimata kaitseliidu või sõjaaja vajadustest. Kaitseliidule lubatakse 1500 kompekti üksikvõitleja varustust aastas. Kui kõik toimiks perfektselt peaks praegune uus kaitseliitlane kannatama vaid 7 aastat, enne, kui järg temani jõuab.

7) Sama jutt käib ka õhutõrje ja lennuväe kohta. Tänavuaastane kaitseeelarve moodustas 1,75% SKP-st see tähendab, kui see kasvaks 2%-ni, kasvaks see enam kui miljardi võrra. Arvestades, kui aeglaselt vananeb peamiselt ladudes seisev militaar-tehnika, on see üsna suur summa millega saab palju ära teha. Kui siia lisada veel meie ülemõistuse suure kaitseministeeriumi kärpimisest saadav kulude vähenemine ja selle sama asutuse poolt vähetähtsatele suundadele tehtavad kulud, siis hakkab kasutada olev raha hulk juba üsna viisakas näima.

Me kipume pidama kõike eesti riigis halvasti minevat poliitikute süüks, kuid nende seljataga olevad ametnikud kipuvad pigem teenimatult jääma tähelepanuta. Võib-olla ongi lõpuks aeg sealmaal, et näha, kes need otsustajad siis ministeeriumides on, mida nad teevad ning kas see tegelikult meie huve teenib.

Mõni tank nende vastu võitlemise väljaõppeks kulub ju ära. Õhukaitse peab olema. Lennuvägi - analüütikud räägivad uuel ajal pigem mehitamata luure ja ründelennukitest. Miks ei võiks suuna koheselt neile võtta? Äkki annaks selles vallas ka ise midagi luua?!? Jalavägi peab olema liikuv, mobiilne ja hästi väljaõpetatud, koos toetusrelvadega. Lihtsaim ja odavaim lahendus miinipildujad, kui ma ei eksi. Tundub, et sellega oleks juba päris palju ära tehtud. Kõik see ei ole ju nii meeletult ületamatult kallis samuti!? Või on? Igatahes, need olid minu mõtted, mis muidugi ei pruugi just kõik õiged ju olla. Lihtsalt tahaks asjaliku kommentaare saada, mitte mõttetuid fraase a'la "EI SOBI".

Ründelennukid, mehitatud või mehitamata ei ole relvad õhuturbeks. Selleks on ikkagi vaja hävitajaid. Ka ründelennukid vajavad oma peakohale hävitajaid, et saaks rahulikult tegutseda. Miinipildujad on pataljoni taseme tuletoetus relvad. Brigaadi/rügemendi/diviisi tasemel on ikkagi vaja suurükke, millel laskekaugus enamasti miinipildujaist oluliselt suurem.

Qtec kirjutas:Mõni tank nende vastu võitlemise väljaõppeks kulub ju ära. Õhukaitse peab olema. Lennuvägi - analüütikud räägivad uuel ajal pigem mehitamata luure ja ründelennukitest. Miks ei võiks suuna koheselt neile võtta? Äkki annaks selles vallas ka ise midagi luua?!? Jalavägi peab olema liikuv, mobiilne ja hästi väljaõpetatud, koos toetusrelvadega. Lihtsaim ja odavaim lahendus miinipildujad, kui ma ei eksi. Tundub, et sellega oleks juba päris palju ära tehtud. Kõik see ei ole ju nii meeletult ületamatult kallis samuti!? Või on? Igatahes, need olid minu mõtted, mis muidugi ei pruugi just kõik õiged ju olla. Lihtsalt tahaks asjaliku kommentaare saada, mitte mõttetuid fraase a'la "EI SOBI".

vastuseks teemad "Tankid Eesti Kaitseväele ja "Rootsi hävitajad...", seal kõik Sinu pakutud võimalused läbi arutatud.Kapten Trumm kuskil seal lahkas ka pikalt piloodita masinate võimekuse ja hinna suhet.Edu vanade teemade lugemisel

Kapten Trumm kirjutas:

Borja kirjutas:Minu arust on aga ainult kolm viimast kaitseministrit olnud arvestatavad (s.t. mõtlemisvõimelised) inimesed...

Izvini brat, aga nüüd paned sa ikka segast küll

Kolmest kaks ehk esimene ja teine olid Hanson ja Ligi.

Nii et Leo pidev soov oma hävimist kaadriohvitserina maskeerida ja kõigis uue Eesti pattudes KaMin-i süüdistada, sarnaseid 35-punkti manifeste üllitada, hakkab pikapeale skisofreeniliseks muutuma... Ehk teisisõnu, üks tulemuseta mäng a la "ise oled loll"...

Sina näiteks ignoreerid probleeme. Selleks ei pea üldsegi mitte omama kõrgharidust sõjalise juhtimise alal, et taibata tõsiasja - et meie sõjaplaan, olgu ta ükskõik kui salajases kapis, ei pea lihtsalt vett. Ja faktiliselt on selles asjas Kunnasel õigus.

Ja mis maksab see Leo mõttetu ristisõda kaitseväe juhataja eriseisundi eest põhiseaduses - no küsige suvaliselt kaadrikaitseväelaselt, on tal sellest sooja või külma ... õige, vastus saab olema vaid üks...

Ei ole ükskõik.

Mind lausa huvitaks kamina vastus. Sõjapidamiseks kulla Borja, on vaja palju rohkemat kui öönägemist, punatäppsihikut või nomexist vormi. Õigemini nimetatud asjad on täiesti teisejärgulised, kõige olulisem sellise mikroriigi puhul on üleüldine ja reaalne valmisolek, mida pole 15 aastaga (minu isiklik arvamus) suudetud saavutada. Selle ajaga on huugama pandud ca 30 miljardit ja reaalseks tulemuseks on mis? Hulk kalli raha eest koolitatud süstematiseerimata reserviste, sest 10% kulutustest jäeti tegemata - korusõppusi pole eriti olnud. Või on võimekus tõesti saata vähem kui 200 meest missioonile?

Sõja pidamiseks senikaua, kuni NATO paadid siiani aerutavad, on vaja näiteks joogiveeallikaid, toiduvarusid, medikamente, varjendeid jne. Kui kavas on suur-Tallinna piirkonnas madistada, siis on siia vaja töötavat tsiviilkaitsesüsteemi. Viimane muide on üks odavamaid komponente kogu riigikaitses, mida pole tänini.

Pole sügavat tolku supermoodsast Lockheed-Martini radarist, sest kui vastase pommidega koormatud õhuhordid siiapoole tulema hakkavad, pole häiret võimalik nt elanikkonnale anda. Ja kui see häire peaks tulema, siis ei saavutata muud peale paanika - sest puudub järgmine komponent - elanikkonna väljaõpe ja töökorras varjendid. Neid on vaja ka siis, kui Sosnovõi Bor vastu taevast lendab ka kogemata idatuul olema juhtub.

Ausalt öeldes pole oluline mitte Kunnase stiil (mulle isiklikult ka vastumeelne), aga seal sisalduv uba. On ta selles ka ise "süüdlane" või mitte, polegi nii väga oluline.

Mida kostad Borja - vaikid nagu alati? Kuidas siis sõdida kavatsed - lähed rekvireerid idanaabrilt Turisti einet?

Kunnase kiituseks peab ütlema, et ristiretk palgasõjaväe vastu oli suhteliselt edukas - asi pole enam teemaks. Ja kui teda poles olnud, siis oleks pööbli teadmata vaikselt läbi surutud.

1) kolm viimast kamini (minu mälu järgi) olid/on Mikser, Ligi ja Aaviksoo. Pean neid kõiki täiesti arukateks inimesteks

2) sõjaplaan... kas mitte Kunnas ise ei olnud nii umbes viimased viis aastat ise (ja otseselt) vastutav selle vabariigi sõjaplaanide eest? Kus nad siis on - plaanid nimelt

3) juhataja staatus/suhe põhiseadusega on kama kaks kaadrkaitseväelaste põhimassile (kelle nimel sul, trumm, ei tasu sõna võtta). Oli ju meil üks edvikust admiral peaaegu terve aastakümnendi kõva juhataja ja kuhu me siis jõudsime? Stagneerunud peastaap, olematud plaanid, lõputu mõttetu tülikiskumine Kaminiga (omaenese saamatuse maskeerimiseks)...

4) sõdimisest... andis jumal püssi, annab padrunid ka ja küllap leiab kuskilt ka kilu tomatis. Peaasi, et hea kamba kokku saab - siis võib alati lööma minna

Katseministrid alates Mikserist.

Mikser, Sven 01.2002 - 04.2003
Hanson, Margus 04.2003 - 11.2004
Jõerüüt, Jaak 11.2004 - 10.2005
Jürgen Ligi 10.2005 - 04.2007
Aaviksoo, Jaak 04.2007 -

Nimekirjas on mitmeidki "riigikaitse ülesehitajaid", eriti markante kuju on seal Mikser.

Võiks veel lisada Kannik, Kama, Allman, EÜS jne. Kõik puha Eesti eest vapralt võideldnud isikud/organid.

Veetsin päeva siin ringi vaadates ja uurides. Vastuseks sulle, et kindlasti on sul õigus. Samas, tahaksin juhtida tähelepanu, et võtate antud teemasid väga ühekülgselt a'la ostame need ja need asjad ning riigikaitse on olemas igaveseks. Ei ole. Me peame igas asjas pidevalt arenema. Mina pakkusin välja enda arust võimalikult madala kuluga süsteemi, millega oleks juba võimalik midagi korda saata. Välja pakutud süsteemi olemasolu baasil (ning selline võiks meil enam vähem juba olemas olla) võiksime enda kaitsejõudusid edasi arendada. Samas, kui juba rääkida edasiarendustest, siis minu arust ei ole mõtet rääkida tänase päeva või lähima 5-e aasta tipptegijatest (milleks oleksid hetkel mehitatud igati vinged hävituslennukid, laevad, allveelaevad jne) vaid asjadest, milles meil endil võibolla natuke näpp sees, mille arendusel saaks osaleda, mis oleksid oma arengu algstaadiumis, mitte elupäevade eeldatavas (juhiksin tähelepanu, et kasutan sõna eeldatav, sest keegi meist ei tea ju täpset tulevikku) lõpus. Üheks selliseks näiteks on hetkel mehitamata luurelennukid ning olen kindel et kuskil on juba katsetustes ka mehitama hävitajad. Kuid millest me räägime. Enne, kui minna ükskõik, mis lennukite ja laevade kallale on vaja, et oleks korraliku väljaõppega ja inimressursiga jalavägi, mis oleks mobiilne ning vähemalt elementaarse tulejõuga. Esmaseks tulejõuks sobivad ideaalselt ju miinipildujad. Meil aga pole ju mitte midagi sellist. Palju meil mob'i korral mehi kokku saaks, kes omaks elementaarset väljaõpet? Kui kiiresti need mehed kokku saaks ning kui kiiresti nad lahingvõimeliseks saaksid? Kui hästi oleks nad treenitud võitlema vastase soomusväe vastu? Kui hästi oleks nad turvatud õhust? Mis oleks nende võimalused sooritada edukaid rünnakuid? Esmaeesmärk peab olema odavate võimalustega võitlusvõimeline kaitsevägi, mis oleks eelkõige suuteline ennast organiseerima vastavalt tingimustele ning olema sooritusvõimeline. Selleks, et vaenlase Su või Mig maha võtta ei ole meil vaja ju Eurofightereid (lahe oleks neid muidugi mõned omada). Meil ei ole esmajärjekorras vaja mereväge a'la NATO'le vee lahti hoidmiseks, sest kui nad lõpuks ikkagi otsustavad tulla, siis hoiavad nad selle vee ise lahti. Kuid tulema hakkavad nad millalgi siiski vaid eeldusel, et meil veel Eesti rohkemal või vähemal määral käes on. Selleks on vaja maaväge. Tankivägedest võime tulevikus unistada, kuid praegu on siiski fakt, et vastasel on neid palju ja meil mitte. Kuidas on lood meie varustusega nende samade tankide vastu võitlemiseks?
Sai natuke kaootiline, kuid mis teha.

NATO imelaevadest, mis veed lahti hoiavad nii palju, et kui NATO näeb, Eesti isegi ei vaevu midagi vete lahti hoidmiseks tegema, jääb ka NATO tulemata.

A4 võiks ikka enne mõelda ja siis kirjutada, muidu näib see mingi hädapätaka halana.

Näide: Saksamaalt oleks 40 miljoni krooni eest saanud miiniveskamise varustuse ja meremiine. Mida Kunnas ei maini, on see, et neid miine oleks tulnud kuskil hoida, ja selleks ei kõlba Miinisadam (arenenud riikides ei ole kombeks suuri lõhkeaineladusid kesklinnas hoida), ega ka mingid merekonteinerid, sest miinide ladustamisele on minu teada üsnagi karmid ja täpsed nõuded (temperatuur, õhuniiskus jne). Selleks oleks kuskile nullist tulnud rajada vastav ladu, ja see oleks maksnud mitte paarkümmend, vaid ilmselt paarsada miljonit.

Nagu Madis22 välja tõi on vajaliku laopinna loomine vaid tahtmise küsimus. EV eelarve ülejääk on kui mitu miljardit juba viimased mitu aastat?

Näide: Soomest pakutakse väidetavalt 122mm haubitsaid, sõbrahinnaga, paarikümne miljoniga. Kunnase tekstist ei selgu, et haubitatega käiksid kaasas ka selleks sobivad vedukid, st need tuleks kuskilt eraldi osta ja see läheks mitu korda kallimaks, kui haubitsad ise. Sellest, et 122mm haubitsate laskemoon ei vasta NATO standardile, et seda pole varsti enam kuskilt odavalt saada ja et Eesti-sugusele väikeriigile pole vist mõtet kahte paralleelset suurtükiväesüsteemi aretada, ma ei hakka rääkimagi.

122 mm on tõesti ebaNATOlik kaliiber, kuid see ei vähenda relva väärtust karvavõrdki. Hiljem saab ju hea žestina need Iraagi armeele kinkida nagu Kalashid. Külma sõja aegseid veomasinate parke vähendatakse kogu Euroopas - osta millist tahad. Jällegi - tahtmise küsimus.

Näide: tankid Lepord oleks Saksamaalt saanud sõbrahinnaga 100-150 000 eurot tükk. Kui osta pataljoni jagu tanke (30), teeb see kroonides 47 kuni 70 miljonit krooni. Mida Kunnas ei maini, on see, et ka nendele tankidele oleks vaja ehitada angaarid, pluss (jooksvad) lisakulutused hooldusele, varuosadele ja laskemoonale. Pluss kulutused tankistide koolitamisele ja muud kaudsed (ja kindlasti mitte väiksed) kulud, mis tekivad põhimõtteliselt täiesti uue relvaliigi juurutamisega (Soomel ja Poolal, millest Kunnas räägib, on selles mõttes kergem, et nad ei alusta tankiüksuste loomist tühjalt kohalt). Pealegi ei tegutse tankid lahinguväljal üksi, vaid neid peaks toetama vähemalt pataljon mehhaniseeritud jalaväge jalaväe lahingumasinatel, mis tänapäeval pole tankidest odavamad.

Tankiväed tuleb luua niiehknii - seega parem varem kui hiljem. Mingi hädise angaari taha nüüd asjad küll seisma ei jää. Jälle on hulk aega merre lastud voolata tilka näppides.

Näide: Kunnas tõrjub Eesti plaani osalemiseks NATO strateegilise õhutranspordi osakute süsteemis, väites, et sellele kuluva 650 miljoni eest saaksime ise osta kaks C27 transpordilennukit. Mainimata jäetakse see, et erinevalt osakute süsteemist tuleb raha välja käia, mitte 30, vaid paari aastaga, ja sellega kaasnevad kulud pilootide koolitamisele, angaaride ehitamisele jms, st kahe enda lennuki ostmine ei ole enam mitte 650 miljoni kroonine, vaid pigem miljardiline projekt.

Transportlennukit (An-72, Enimex) omab Eestis erafirma, aga KaMin heietab virtuaalsetest "osakutest" olematus lennukipargis selle asemel, et Eesti sõduritele kiirkorras Iraaki ja Afganistani nodi toimetada. Isegi ühte reisijakohta liinilennukis ei leita, et Eda-Ines sinna esinema viia.

KaMin on EKV käepikendus mitte vastupidi.

Minu eesmärgiks polnud halamine, vaid näitamine, et Kunnas ei maini ühegi enda poolt räägitud võimaliku hanke puhul sellest, et ühele või teisele relvasüsteemile tehtavad kulutused (kui jutt ei käi just püstolitest ja automaatidest, millele on vaja vaid laskemoona ja ülisid osta) ei piirdu relvade endi hinnaga, vaid võivad just kaitsealase tehnika korral kujuneda tunduvalt kallimaks, kui süsteem ise. Kui sina omale auto ostad, siis pead sa ka arvestama sellega, et lisaks auto enda hinnale pead sa pidevalt kulutama raha kütusele ja määrdeõlidele, ülevaatustele, remondile, varuosadele.

Samamoodi võib võrdlust autodega laiendada ka haubitsatele, millest Kunnas räägib. Tema artiklist saan ma aru nii, et oleks asi tema tahtmise järgi läinud, et lisaks ühele grupile Soome 105mm haubitsatele oleks meil ka kolme grupi jagu Taani 105-seid (erineva laskemoonaga kui Soome omad), kaks gruppi Saksa 155-seid ja vähemalt üks grupp Soomest saadud Nõukogude 122-seid. Neli erinevat haubitsatüüpi, nelja erineva laskemoonaga, millest jagub seitsme suurtükiväegrupi relvastamiseks. Ainult et operatiivstruktuuris, mille koostamisel ka Kunnas ise juures oli, on meil ainult üks suurtükivegrupp.

Rääkida sellest, et vanad haubitsad võib pärast Iraagile anda, on samuti natukene imelik. Mis saab sellisel juhul nendest resevväelastest, kes nende relvadega väljaõppe on saanud. Kriisiolukorras on vist natukene hilja hakata 122mm haubistatega mehi hakata 105-ste Soome või 155-ste Saksa torude peale ümber õpetama.

Kahtlemata seostuvad iga uue relvasüsteemiga kulutused, kuid kui on ikka tahtmine EV kaitsega efektiivselt tegutseda TÄNA, siis ei ole aega oodata kuni keegi aitähhi eest pakub 155 mm kahureid koos veokite, tulejuhtimissüsteemide ja kogu muu kolaga. Magav kass sureb enne nälga kui hiir suhu jookseb.
Tuleb võtta, mis pakutakse ja kasutada seda maksimaalselt. 105 mm II MS kahurid sobisid väljaõppeks küll ja kas nendel väljaõppe saanud mehed imevad nüüd FH-70 kõrval näppu ja sügavad kõrvatagust? Relv on relv ja selle kasutamise põhitõed jäävad samaks.
Kunnas ei maini neid asju, mis polegi erilist mainimist väärt. Oluline on luua minimaalne võimekus ISE hakkama saada. Ise tähendab ka endapoolset panust. Lugupidavalt hr Oleksi poole noogutades võiks öelda, et 3x105 ja 2x155 oleks juba kõneväärt. Soomlaste 105mm on juba lattu ära viidud vast?

MadMan kirjutas:Kahtlemata seostuvad iga uue relvasüsteemiga kulutused, kuid kui on ikka tahtmine EV kaitsega efektiivselt tegutseda TÄNA, siis ei ole aega oodata kuni keegi aitähhi eest pakub 155 mm kahureid koos veokite, tulejuhtimissüsteemide ja kogu muu kolaga. Magav kass sureb enne nälga kui hiir suhu jookseb.
Tuleb võtta, mis pakutakse ja kasutada seda maksimaalselt. 105 mm II MS kahurid sobisid väljaõppeks küll ja kas nendel väljaõppe saanud mehed imevad nüüd FH-70 kõrval näppu ja sügavad kõrvatagust? Relv on relv ja selle kasutamise põhitõed jäävad samaks.
Kunnas ei maini neid asju, mis polegi erilist mainimist väärt. Oluline on luua minimaalne võimekus ISE hakkama saada. Ise tähendab ka endapoolset panust. Lugupidavalt hr Oleksi poole noogutades võiks öelda, et 3x105 ja 2x155 oleks juba kõneväärt. Soomlaste 105mm on juba lattu ära viidud vast?

Alustaks äkki sellest, milleks üldse riigikaitsele relvi ostetakse. Kõikides normaalsetes riikides käib asi nii, et esmalt pannakse paika operatiivstruktuur (st kui palju üksusi kui suure hulga relvadega meil vaja on), ja selle järgi vaadatakse, kas ja mida osta (st kas saab hakkama olemasolevate relvadega, või tuleb neid kuskilt juurde osta). Praegu on Eesti kaitseväe sõja-aja operatiivstruktuuris (mille Kunnas ise välja töötas) ÜKS suurtükiväegrupp, millele on Saksamaalt ostetud (Kunnase eilsest artiklis ei mainita sellist hanget sõnagagi) täiskomplekt haubitsaid, vedukeid, laskemoona, side- ja tulejuhtimisseadmeid. Nii et mobilisatsioonivaru poolest on meie suurtükivägi mitmete teiste relvaliikidega võrreldes väga heas seisus. Milleks oleks meil seega vaja kokku kahamata üha uusi haubitsaid, kui kasutajaid nendele relvadele pole op-struktuuris isegi ette nähtud? SELLEST EI OLE MINA ARU SAANUD.

Ükski arukas riik ei osta omale relvi kokku mõttemalli alusel, et ostame kõigepealt nii palju relvi, kui vähegi saame, ja siis hakkame alles vaatama, mida nende relvadega teha, kas meil on piisavalt mehi nende relvade mehitamiseks ja raha nende käigushoidmiseks jne.

Soov Taanist või Soomest odavalt haubitsaid saada oleks täiesti arusaadav, kui meil oleks op-struktuuris nt kolm suurtükiväegruppi. Sellisel juhul tasuks Saksamaalt tõesti sõbrahinnaga veel kahe grupi relvastus-varustus osta, isegi, kui see oleks kallim, kui Soomest 122mm NATO standaridele mittevastava moonaga haubitsate saamine.

Kuni aga opstruktuuris on vaid üks suurtükivegrupp, meenutab jutt igalt poolt haubitsate kokkukraapimisest meest, kes ostab oma garaaži täis kõikvõimalikke erinevat marki autosid, kuigi reaalselt on tal igapäevaselt vaja korraga vaid ühte autot. Istub siis selline mees oma autohunniku otsas, olles kulutanud hunniku raha autode ostmiseks ja garaaži laiendamiseks, samal ajal vajub ülejäänud maja ärajäänud remondi tõttu kokku, maja alla jäävad lapsed, kellele isa pole oma autofetiši tõttu süüa jõudnud osta....

3x105 ja 2x155 leks juba kõneväärt

Kas tegemist on mingite iselaskvate haubistatega, või oleks viie grupi mehitamiseks ka paari ajateenijat-reservväelast vaja?

Teeme lihtsa arvutuse. Ühes grupis on kolm patareid. Kaasfoorumlane Hummel ehk aitab mind siinkohal, aga oletame, et ühes patareid on laias laastus 150 meest (koos tagalameestega). Ühes grupis on seega laias laastus kokku 500 meest. Viies grupis 2500 (tegelikkuses on neid ilmselt rohkem).

Eestis võetakse aastas teenima 2600 kutsealust. Kui oleks rohkem kasamurkohti, instruktoreid, kui noorte tervis ja moraal oleks parem, saaks teenima aastas võtta heal juhul kaks korda rohkem ehk umbes 5000 meest aastas.

Nüüd tahaks mina näha seda skeemi, mille alusel suudetakse pidevalt toota reservi piisav arv suurtükiväelasi ja korraldada neile pidevalt reservõppekoguenemisi niiviisi, et sõja korral oleks igasse viide gruppi leida mehed, kes on teenistuse lõpetanud maks. paari aasta eest või käinud vähemalt iga kolme aasta tagant reservõppekogunemistel. Samuti tahaks näha skeemi, kuidas 5000 ajateenijaga aastas suudetakse samaaegselt mehitada piisavalt mehi viiele brigaadile ehk üksustele, mida need viis suurtükiväegruppi katma hakkavad. Proovisin ise, ei tulnud välja.