www.militaar.net

Urmase mure splintide puudumise pärast on tegelikult väga arusaadav. Pole ju võimalik, et splintimata veermikudetailidega sõiduk läbiks korralise tehnilise ülevaatuse, seega on selle masina tõenäoline saatus jääda kuhugi kuurinurka vedelema. Kes meist seda tahaks?

Nojah, no mis ma ikka oskan kosta - eks tegelikult on neid tegijaid küll, kellele ma ise alt üles vaatan, nii et ega mul ei ole eriti kekata midagi.
Aga igatahes tänud tunnustuse eest!
Splintide probleemiga katsun seekord veel kuidagi tehnokast läbi nihverdada...

Urmas.

Küsiks siis ka ,et kes on Urmase iidolid

fossiil kirjutas: - eks tegelikult on neid tegijaid küll, kellele ma ise alt üles vaatan, nii et ega mul ei ole eriti kekata midagi.

Näita ette kes, enne ei usu!

Eks ma võin mõned kirja panna kah - Stephen Tegner, Aleksandr Lagutin, Sergei Grjankin - nad kõik teevad tavaliselt "nullist", Tegner mingist valgest plastikust - võimalik et stüreenist, Lagutin teeb kõik ainult paberist-papist kartongist ja Grjankin teeb viimase kui detaili metallist.
Nemad on siis nullist tegijad, kuid siinsamas foorumis toimetab meie kolleeg Siim, kes on minu jaoks suur eeskuju - tõesõna - tihtipeale uurin ta mudelite fotosid ja püüan aimu saada, kuidas ta sellise või teistsuguse "efektiga" on maha saanud, et siis edaspidi proovida järele teha. Aga nende esimese kolme mehe tegemisi mul piltide näol ilmselt pole õigust üles panna - kui tõsiselt peaks huvi pakkuma, siis võin meilile saata.

Urmas.

Aga äkki saaks mõne viite ,et 2kki kusgil leheküljel võib nende meeste töid näha

Stepheni tasemest saab veidi aimu siit: http://myweb.absamail.co.za/s_tegner/ , varem oli tal oma leht, aga ta võttis selle miskipärast ammu maha, kuigi võimalik, et ma lihtsalt ei oska leida. Aga need teised tegijad, nemad pole oma töid netti üles pannud, vähemalt senini.

Urmas.

Oh jummel!
Mina enam elu sees mudeleid ehitama ei hakka peale selle nägemist....

Marek

No ole nüüd, tõuse ikka kenasti põrandalt üles ja klopi end puhtaks - see mudel on siiski 1:9 mõõtkavas, lihtsalt imestama paneb sellise tasemega töö.
Lagutin ja Grjankin töötavad samuti mõlemad omas, 1:25 mõõtkavas.
Aga meie siin katsume 1:35 mastaabiga hakkama saada, arvan et pärast selle pisukese italiaano lõpetamist ei taha ma enam tükk aega ühtegi scratch -i ette võtta.

Urmas.

Vaatasin siis ka oma sureliku inimese silmaga seda vigguritt ja tõdeme Urki: kle, Sa hakkad Kallele nagunii asjade voolimises alla jääma ning see vend paneb sulle pika puuga! Seega, usinamalt, usinamalt, vend mudelist!

see 1:9 asi on muidugi väga võimas, aga minu arvamus on endine. Usun, et see asi on üks tippudest, mida võimalik teha ja sinu itaallane ei jää sugugi maha. Aga mul on küsimus, et kuidas suudad säilitada huvi karbis pakutava vastu? Saan aru, et need kolm härrat on väga kindlad 0st tegijad?

Kk

Igatahes tänan, eks seda ole siis näha, kui itaallane ükskord valmis saab..
Need härrad tegelevad tõesti ainult nullist ja "omas" mõõtkavas ehitamisega, mina olen nende kõrval diletant, kuid see-eest on mul alati valik - võin rahumeeli järgmiseks mudeliks võtta sellise karbi, mis meeldib, kuna tegutsen tavalises 1:35 mastaabis. Muidu tuleks jälle alustada hirmpika jooniste otsimise, korrigeerimise ja veelkordse ümbertegemise protsessiga... No ja siis absoluutselt KÕIK detailid nullist alates, no ei tea, kas ma ikka rohkem sellist masohhismi niipea tahan...

Aga ajan seda itaallase rida kah veidi edasi - enne kere kallale asumist tegin vanast CD karbist katsestendi, mille külge keerasin mudeli kliirensit ja käiguosa detailide asetust arvestades teljed. Ja siis kähku jupid paika ning roomik ümber - endalgi ju huvitav, et kas teooria ja praktika ka omavahel kokku lähevad:



Ja ei läinudki - pildil on näha, et kolm lüli jääb üle - kuigi tegelikult kes neid ikka lugema hakkab... Kui aus olla, siis näiteks Friuli roomik Crusaderi jaoks on 8 lüli võrra lühem... Ja epovalu L 6 roomikusse mahub kõigest 75 lüli 88 asemel. Aga selge see, et kõik see nutulaul on ainult enese õigustuseks..
Tegelikult huvitas mind rohkem, et mis hetkel ma siis prohma tegin ja asusin asja üle kontrollima - tuli välja, et asi võis olla traadis - lülisid tehes kasutasin 0,3 mm õõnemoodustajaid, kuid hiljem ei leidnud sobiva jämedusega tinaga kaetud traati - vasekarvalist ei saa kasutada. Siis lõin käega ja puurisin avad 0,4mm puuriga üle ning liitsin lülid omavahel Friuli komplektist üle jäänud traadi abil, seda kippus puudu jääma, aga Siim aitas hädast välja. Ilmselt see puurimise värk panigi asjale põntsu ära, nii et roomik tuli pikem kui peaks. Aga kas ma seepärast hakkan veel uusi roomikuid tegema... kahtlen küll..

Aga kas sa kõikidest detailidest töö käigus vorme teha ei saa? Et siis hiljem väikeseeriana välja anda - kollektsionäär-mudelistid maksaks kindalsti su vaeva kinni.

Vorme tuleb niigi palju, siin on näha veermiku detailide jaoks vajaminevad:



Aga kere jaoks tuleks teha sellised pirakad, et silikooni läheks kilode kaupa, kusjuures siis ei saaks enam tavalise EPO liimiga mökerdada - suuri vorme pole lihtsalt võimalik sel kombel täita. Sel juhul tuleks teha vormid hoopis teisest materjalist ja valada samuti spets värgiga, mis ei ole mitte odav ning nõuab vaakumit. Tulemuseks oleks parasjagu kallis asi - resinile spetsialiseerunud tootja pakub sama asja kusagil 70 euro ringis - kusjuures paljud detailid on vaakumvalu iseärasustest lähtuvalt lihtsustatud. Selline areng mind ei huvita - see pole siis enam hobi, vaid äri...

Urmas.

Selline kaadervärk on küll vahva, kuid ka omamoodi ettevõtmine ju.

kuid hiljem ei leidnud sobiva jämedusega tinaga kaetud traati - vasekarvalist ei saa kasutada.

Oma väheste teadmiste tõttu küsin, mis tähtsus traadimaterjalil on? Saan aru, et mida jäigem traat seda parem on teda auku ajada, kuid kas on ka mingi muu põhjus?

Tegelikult on vist tegu minu enda luuluga - kuna roomikulülid on epovalu, siis tuleb mul need kenad lindid enne värvimist uuesti pulkadeks võtta, kõik lülid puhtaks pesta, ära kruntida ja siis värv peale. Ja pärast uuesti kõik kokku panna, mulle tundus, et kui kasutan vasktraati, siis pärast võib punakas vask šarniiride vahelt ja otstest helkima jääda... Sebi siis pärast ja möksi... Tinaga kaetud traadi juures niisugust probleemi ei ole - las läigib, sõrmed peavadkii ju haljad olema. Ega siis Friul ilmaasjata tinaga kaetut kasuta...

Urmas.

Väga hea näeb välja.Ausalt öeldes ei viitsi ma neid roomikulülisid kokku lugeda isegi siis,kui sellele tähelepanu on juhitud.Üldplaanis on silmale olulisem kuidas lint üle rataste jookseb ja see pool on ideaalne.
Ootan järgmist seeriat.

Tom