Utria dessant

[Reigo]

Pole Peipijas käinud, kuid tean, et 1919. a nimetati seda sadamaks, kusjuures sadama tammil oli kitsarööpmeline raudtee.

http://militera.lib.ru/h/puhov_a/05.html

14 октября белоэстонцы под прикрытием англо-эстонского флота высадили десант у пристани Пейпия (Копорский залив).

Pristan on sõnastikus sadam.


See su väide on aga taas kõige puhtakujulisem fantaseerimine:

Seega ei ole õige väide, et laevad seisisid sadamas (Vabadussõja II köide näiteks) või et randumine oleks olnud mingi rutiine tegevus, selleks oleks võind kasutada Luuga lahte, mis randumiskohast vaevalt 5 km kaugusel neeme taga, koos sealse muuseas normaalse kaiga (süvis 3 meetrit) juba tollel ajal.

Kordan, Peipijas oli sadamakai täiesti olemas, selle kohta on säilinud ka fotod (vt nt äsja ilmunud Vabadussõja fotoalbum, lk 107 - seal on terav pilt). On seal isegi kitsarööpmeline raudtee näha. Mis puutub väiteisse, et Luga lahes oli "normaalne kai (süvis 3 meetrit)" ja Peipijast "vaevalt 5 km kaugusel", siis:

1) Peipijast on Luga lahe idakaldani rohkem kui 15 kilomeetrit

2) Tahaks teada, kus see Luga lahes parem kai täpselt oli. Eesti Vabadussõda, II köide, lk 86 ja 87 on kõrvuti pildid Peipija sadamasillast ja dessandist Luga jõesuus mais 1919. Luga jõesuus maabuti paatidega mingil kipakal puitkonstruktsioonil, samas kui Peipijas on kivitamm. Kus see Luga sadam asus täpselt? Millise küla juures?

3) Kui Luga supersadam oli kõigest 5 km eemal Peipijast, siis miks Pitka ikkagi sinna sadamasse ei läinud oma laevadega ja seal mehi maha ei pannud 13. oktoobril? Mis takistas? Ise taipad kui abitud su katsed ennast välja keerutada on? (retooriline küsimus)

Sootsi tööd on hinnanud kaasaegsed: kui konspektiivset ülevaadet Vabadussõja käigust. Selles on avaldatud rohkesti arvulisi andmeid poolte sõjaliste jõudude kohta VS's. Hilisemad uurimused on toonud korrektiive nendesse andmetess, mis siiski aga üldpilti ei muuda.

Näed - konspektiivne ja korrektiive vajav. Selline pealiskaudne tekst ei kõlba Kr. Gorka operatsiooni kohta järelduste tegemiseks. Vaja on tungida detailidesse. Pitka ja Saidlo teevad seda. Kui sulle Pitka ja Saidlo ei meeldi, siis mine arhiivi ja tõesta, et nad eksivad. Senikauaks jääb järgnevalt tsiteeritud tühipaljaks sõnavahuks:

Ja kolmandaks jätan ma tähelepanuta võrdluse V.I.Leniniga ning väidan, et tegelikult on Saidloo see töö nagu ka Pitka oma, veidi tendentslikud ning paljud faktid on ka tänapäeval kontrollitavad ning võimelised panema teatavaid korrektuure tegema.

Mida maksvad sinu väited antud juhul?

Teiseks on Soots küllaltki pedantne militaarterminoloogias, sest 1912.aasta Ustav polevoi sluzbõ (täiendatud 1916.aastal) ei annagi muud võimalust. Soovitan soojalt lugeda.

Mis tähendab "ei annagi muud võimalust"? Kas Ustav hoidis Sootsil nuga kõril kui ta oma ülevaadet kirjutas? Ja tee, mis tahad, aga ma ei usu, et sa tead, mis selles Ustavis dessandi kohta kirjutatud on. Lihtsalt blufid, nagu see sul tavaks on.

Kuid nagu ma mitmeid kordi olen öelnud on terminoloogia puhul küsimus maitses ning kui kompetentsed või pedantsed me siiski tahaksime olla...mitte kellegi siinkirjutaja harimatuses või isiklikes omadusetes.

See, et sa midagi mitmeid kordi ütled, ei tee seda veel tõeseks. Eriti veel, kui sa pole suuteline vähegi tõsiseltvõetavaks argumentatsiooniks oma seisukoha kaitseks. Üldaktsepteeritud dessandi definitsioon on olemas, ent Kr. Gorka seni teadaolevate andmete põhjal sinna alla ei mahu. Nii lihtne ja loogiline see ongi.

[Reigo]

Hävitaja "Lennuk" päevik (ERA 1664-1-6)

12. okt kl 24 Koporje lahes: Merejõudude juhataja läheb mootorpaadiga maale (st läks Harkolovosse Ingeri polgu ülemaga kohtuma - Reigo)

13. okt kl 2.30: Merejõudude juhataja jõudis "Lennukile" tagasi

13. okt kl 7.25: "Lennuki" juurde saabub "Wambola"

13. okt kl 8.32: "Lennuki" juurde saabuvad "Tasuja", "Laene", "Olew", "Kalew", Traaler nr 7, "Alise" ja "Käthe"

13. okt kl 9: "Lennuki" maisnatele anti käik, järgnevad "Tasuja" ja "Wambola"

13. okt kl 10 kuni kl 10.33: "Tasuja" laseb kokku 15 pauku klaasivabriku, Dolgi Nossi ja Ustje suunas (tegemist on piirkonnaga kaugel Kernovost, kus oldi esialgu dessanti kavatsetud, seega ei saa seda lugeda kuidagi dessandi ettevalmistuseks. Pealegi, kuna "Wambola" ja "Lennuk" kaasa ei löönud, siis on selge, et tegu oli pommitamisega niiöelda häirimise eesmärgil)

13.10 kl 10.53: võeti kurss Peipijale

13.10 kl 11.17: ankur Peipija reidil sisse; "Wambola" sai käsu karavanile vastu minna (mõeldud on Narva-Jõesuust saabuvaid aluseid - Reigo)

13.10 kl 11.30: Merejõudude juhataja sõitis "Lennukilt" maale

13.10 kl 12.30: aurikud "Rhein" ja "Vladimir" koos praamiga jõuavad kohale. "Neid kästi sadama sisse minna".

13.10 kl 13.40: saabuvad aurik "Baltonia" ja puskiir "Wulf" koos kahe praamiga ("Baltonial" ja praamidel oli "dessant" - Reigo)

13.10 kl 14.15: saabusid "Meeme" ja "Sekstant" ning "läksivad sadamasse"

13.10 kl 19.20: "Vee praam läks silda".

14.10 kl 1.50 Mootorpaat koos Merejõudude juhatajaga saabus "Lennukile"


Suurtükipaat "Lembit" näiteks aga istus 12.-13. oktoobril Luga lahes ja jõudis Koporje lahte alles ööl vastu 14. oktoobrit. (Päevik: ERA 1666-1-10). Vast oleks Pitka ta ikka 13. oktoobriks Koporje lahte toonud kui tõesti ikka veel dessanti kavatses?

Vahilaev "Laene" päevaraamat ERA 638-1-76

13. okt kl 9.35: "Jõudsime Peibia sadama, panime otsad silda kinni".


Grosschmidt, E. Pealuu märgi all, lk 137

"Kahurid ja hobused laetakse lahtistele praamidele, kuna mehed paigutatakse aurikule "Baltonia" ja teistele väiksematele laevadele. ... Lavansaarest möödudes hakkab laineharjade tagant hargnema must rannaviirg - meie merereisis siht, Peipia miinisadam. Sinna on vastu ilmunud "Lennukil" varem kohale saabunud adimral Pitka ja kolonel Parts, kelle juhtimisel viibimata asutakse lossimisele. Vägede maabumine laevadelt toimub vaevaliselt, sest poole kilomeetri pikkuselt merre ulatuval maakivilahmakaist muulil on küll väliraudtee rööbastik, kuid see on täielikus korratuses. Enamik vagonettidest on tarvitamiskõlbmatud, lebavad siin-seal upakil mööda sillutist. Partisanid asuvad kärmesti nende kordaseadmisele, et randa toimetada kahureid, moonavankreid ja välikööke. Suurimat raskust valmistab hobuste maaleviimine: nad ei saa astuda teravate auklike kivirüngaste vahel ja murravad jalgu. Suurte pingutustega on lossimine õhtuks läbi ..."


Nüüd peaks kogu küsimus lõppude lõpuks lahendatud olema. Kusjuures tundub, et kiirustasin kui nõustusin Corvusega, et Peipijas pidi maalesaatmine toimuma paatidel. Näib, et tegelikult mahalaadimine otse laevadelt ja praamidelt.

[Reigo]

Corvus:

Edasi Peipijasse ei OLE VÕIMALIK maabuda muu kui madalasüviselise paadiga, ainus sadam piirkonnas oli Kalištše.

Kokkuvõttes osutus niisiis ka see järjekordseks väljamõeldiseks. Meeleheitlik bluff, lootuses, et keegi ei suuda tõsiolusid kindlaks teha.

[Reigo]

Kallis sõber!

Küll rõõmustasin Sinu vastuse üle, ent süvenedes selle ridadesse haarasid mind äng ja pettumus. Ohh... kas siis tõesti ei leidugi Sul ühtegi tõsist ja kindlat argumenti oma originaalse ning leidliku hüpoteesi kaitseks!? Niivõrd kaunis kõla on ju ometi dessandil! Laialivalguv jutt ja vassimine, suutmatus kontsentreeruda olulisele - kas tõesti soovid Sa, kallis sõber, mind kurvastada!? Ning miks võtnud oled Sa kõige selle juures niivõrd tähtsa poosi, justkui oleks kõik hoopistükkis vastupidi!? Ohh... seda õnnetust ja viletsust!

Lootsin ma, küllap vist kergeusklikult, et sõjalaevade päevikud ometi Sullegi midagi tähendavad. On ju neist nii kaunisti näha:

1) Koporje lahes Peipija reidil oli 1919. a 13. oktoobril paigake, mida nimetati "Peipija sadamaks". Ning, mu õilis sõber, need päevikud, need on ju ometi sündmuste toimumise tsentrumis üles tähendatud! Leiame sealt ka laevukese täpse asukoha!

2) Selles "Peipija sadamaks" nimetatud kohakeses, mu jäära meenutav vaidlusseltsiline, oli tõesti võimalik silda ehk kaisse randuda nii armsatel madala süvistega paadikestel kui ka pisut suurematel terasestel lainekündjatel.

3) Grosschmidt, ehkki küll tuntud võrukael, jutustab meile selles sadamakeses olnud kitsarööpmelisest raudteest, mida, mu umbusklik ajaloohuvilisest sõbrake, on kujutatud ühel ülesvõttelgi. Sel raudteel, ma usun Sa tead, liiklesid käsivagonetid.

Need on faktid 1919. aastast, jah just nimelt. 1923. aasta merekaart - kindlasti väärt abimees just sel aastal, kuid siiski võrdlemisi tühine kõrvaltvaataja meie vaidluse juures.

Repinskaja Stojanka otsast (siis neem mis eraldab Koporje lahte ja Luuga lahte, asub c. 6 miili (vabandust see on tõepoolest rohkem kui 9 km) ning c.14 kilomeetri kaugusel Peipija jõe suudmest RAUDTEEGA sadamakai, (1923.aastal saeveski kai, minu andmetel endine miinisadam). Süvis kai ääres 3 meetrit. Oli seal 1909.aastal ja oli seal 1912.aastal ja oli seal ka 1923.aastal. Soikino mõisa vahetus läheduses. Luuga jõesuudmest c.4 kilomeetrit Peterburi poole. Kohe kahju neist Luuga dessantnikeist, aga luure ja merekaardid on teinekord vajalikud värgid Wink

Mu tubli sõber, see on hea ja tore kui see nii tõesti oli, nagu kinnitad. Kuid minu väidete jalgealuse õõnestamine ei õnnestunud Sul endiselt, nentima pean ma. Oli ju iva vaid selles, et Sa, mu lennuka fantaasiaga väitlushimuline sõber, asusid arendama mõttekest, justkui oli maabumine Peipija all olnud mingisugune hädasamm, pärast seda kui dessandikatse ebaõnnestus. Sa, mu leidlik keerutaja, vist arvasid, et Pitka, see tendentslik memuarist, kui soovinuks desantoperatsiooni mitte sooritada, viinuks oma julged sõjamehed otse suurepärasesse Luga lahe sadamasse. Ent pähe Sulle vist ei tulnudki, et mitte üks asi poleks sel vanal merekarul takistanud neid vapraid kangelasi ka pärast läbikukkunud üritust sinna viimast. Ning, mu mahuka egoga sõber, miks eirad Sa seda, et laevapäevikuist kiirgab nii heledalt vastu sõnum, mis räägib päris selgelt sellest, kuidas ei toimunud mingit dessandikatsetki.

Seega, mu sõbrakene, oli seal Luga lahes hea sadam või mitte, see jääb vägagi tähtsusetuks meie vaidluse juures. Lase õhukene välja!

Nüüd fotodest. Tegid sa need ise? Vaevalt. Oled kindel, et tegu pole Kalištšte sadamaga või mõne muu sadamaga. Piltnik ei kasutanud digikaamera, kurat teab millal pildid ilmutati ning jumal teab mis allkiri välja mõeldi ja kelle poolt...teinekord 10.aastat või rohkem hiljem.

Ahh! Laevapäevikud! Laevapäevikud! Keskendu neile, mu rohkesõnaline seltsimees!

Edasi, rääkides entsüklopeediatest (mis on vägagi kahtlane tegevus, kui me räägime spetsiifilisest keelekasutusest ja seda nii meremeeste, sõjaväelaste, kui kaevurite jne.jne igapäevastest terminoloogiast), siis 1898 .aasta Brockhaus-Efroni venekeelne variant annab mõiste meredessant, küllaltki sarnase tegevuse mõistena, mida me näema ka Koporje lahes. X tom (19 kd)lk. 479.

Ehk nõustud, mu hea entsüklopeediahuvilisest sõber, et "küllaltki sarnase tegevuse mõistena" küllap näib ka paberlaevukeste vannis ujutamine.

Ustav ei suru kellegile kõrile, kuid on käibetõdesid ja mõisteid, mis oma ajastu kontekstis nagu ka kasutajate elukutsest tulenevalt on lihtsalt sellised nagu nad on ... Reigo, mis oleks sinu sõjaväelise hariduse baas, et sa võid väita, et Soots eksib terminoloogias, milles ta peaks olema kodus?

Kas on see unes või ilmsi? Kui tõesti ma ei maga, siis nean küll ulgudes seda hetke, mil ärkasin! Mu sõber, mu sõber, on see kõik ometi ju nii lihtne! Miks orjad Sa oma eneseuhkust ja eirad kõige ilmsemat? Minu sõjaväelise hariduse baas, nagu ka meie suurepärase kindrali sarnane omadus, ei mängi siin, jah, paraku küll, kuigivõrd olulist rolli. Dessant, see nii palju kõneainet tekitanud mõiste, on ometi ju täpselt määratletud. Ka Sina ise, virk sõber, leidsid ühe säärase seletuse ühe me liitlase käsiraamatust. Ning oh, kuidas me ka ei pingutaks, vassiks ja keerutaks, eiraksime ilmselget, ja-jah, siis ikkagi need sündmused, mis leidsid aset oktoobrikuu kolmeteistkümnendamal päeval, ikkagi need meile teadaolevate seletustega dessandi kohta ei ühti.

Ja nagu ma kirjutasin on kaasaegsed Sootsile ette heitnud vaid arvandmete (seda enamasti enamlaste kontekstis, mis hilisematele uurjatele paremini teada olid) tendentslikust, küll aga mitte sündmuste käigu kirjeldusi (ja viimast väidet kohaldatakse kõigi tema kirjatööde kohta), mida loetakse väga headeks.

Lihtsameelne on see arutluskäik ning Sind tundes, mu tark sõber, ei suuda ma muud uskuda kui et oled langenud kohutava pettuse ohvriks. Et ükski kaasaegne ei osutanud meie kindrali töö puhul mõiste "dessant" väärkasutamist, ei tähenda küll mitte midagi muud kui vaid seda, et ükski kaasaegne ei osutanud meie kindrali töö puhul mõiste "dessant" väärkasutamist.

Südamlikud tervitused,

[Reigo]

Logiraamatukene.

[Reigo]

Kordan veelkord: lase õhukene välja!

minul pole probleeme, aga sinul?

See on su peamine viga, et sa arvad, et sul probleeme pole. Sul on ülisuured probleemid: ülisuur ego kombineerituna üliväikese enesekriitikaga. Mul on vast ka egoga probleeme, aga püüan sealjuures vahelduva eduga ka enesekriitikat rakendada. Soovitan sullegi, sõber.

[toomas tyrk]

Muidu oleks ju päris huvitav lugeda, kui auväärt oponendid tegeleks veidi vähem üksteise ego mõõtmisega ning keskenduks rohkem faktidele.

Aga eks seda ego saab ju üsna lihtsalt kärpida

BTW. Foto Peipja sadamasillast koos raudteega on ka värskelt ilmunud pildiraamatus "Eesti Vabadussõda 1918-1920"
http://www.gutenberg.ee/kataloog.php?x=3&q=1&c=2627

Kuid ka seal pole kirjas kus see sadamasild täpselt asus

[Reigo]

Kui nüüd päris aus olla, siis minu seisukohalt vaadatuna võis see sild asuda kasvõi Sannikovi maal. Kogu see sadamasilla jutt alagatati minu lugupeetud oponendi poolt vaid selleks, et kuidagi ikka kahtlust heita väitele, mille kohaselt ei toimunud mingit dessandikatset. Asus nüüd see sild täpselt siin või seal - see ei oma dessandikatse toimumise suhtes mingit tähtsust.

[Anonymus]

Tagasi Utria dessandi juurde. Alljärgnev(ad) tekst(id)on võetud kapten Reinhold Kivimäe käsikirjast, Vastupealetung Põhjarindel 1919. a., 1939. (ERA 2124–3–420.) Vaieldamatult on tegu parima käsitlusega vastupealetungist Eesti Vabadussõjas.
Olen jätnud teksti võimalikult algupäraseks. Viited Ln 1-26,27 - tähendab Lennuk 1. toimik 26, 27 lehekülg. Teine näide Ü 9 - 139 - Ülemjuhatus, 9 toimik, 139 lehekülg.

Dessantoperatsiooni ettevalmstusi mereväelt
Tegevus 14. jaanuaril 1919.

"Lennuk" alustas hommikul kell 0800 uuesti miinide pardale võtmist. Selle töö lõppedes kella 1500 ajal, laev sõitis poole tunni parast Kundast idasuunas välja. Sõit arenes takistusita. Kell 2040 mööduti Narva tuletornist Ja sõideti veel 50 min vältel edasi Kroonlinna suunas. Pärast seda veestati miinid 15 min. jooksul. Seega suleti laevasõidutee vaenlasele ja ülesanne oli täidetud. Kell 2145 alustati tagasisõitu Tallinna, et täiendada mitmesuguseid tagavarasid. Talllinnas oldi teadmatuses ja küsiti raadio teel teateid. Sellele vastati 15.01. kell 0100, et ülesanne on täidetud ja laev jõuab tagasi kella 0600 ajal. Tagasisõit arenes takistusita ja nii jõuti Tallinna 1 tundi varem, nimelt kella 0420 ajal (Ln 1-26,27 ja Pitka -Lennuk, Ül 9 - 139,K).
Teised laevad viibisid Talllinnas ja asusid mitmesuguste tagavarade taiendamlsele ning parandus- ja remontööde teostamisele.
Veel suurem rõhk pandi dessantpat. suurendamisele. Selleks alustati 3.dessantroodu moodustamist.Samal ajal opstabül andis käsu Põhja Korpuse ülemale saata dessandlks 50 tk (Soots - Henning, Ü21 -275,K; Lbl - ; Varma- ja Pitka - ).


ERA 2124–3–420. L 200.

[Anonymus]

Tagasi Utriasse vol 2
Mereväe tegevus avaldus dessantoperatsiooni ettevalmistustes
15. jaanuaril 1919
"Lembitul" jätkati relvade ja materjalosakorraldamist ning laskemoona ja muude tagavarade täiendamist. Samaga alustati ka "Lennukil", Hoogne töö jätkus kogu päeva."Lembitule" laeti 100 kasti 120 mm ja 70 kasti 75 mm mürske (Lb 1-99, 100 ja Ln 1-28, mõl . c i t ) .
"Lennuki" laskemoona kohta puuduvad andmed .Samal aja1 teostus dessantpat. formeerimine.

Kuna uusi vabatahtlikke arvatavasti ei leidunud. (RK), siis määrati 1. polgu 6. rood (5 ohv.+ 85 tk) dessantpataljoni.3. rooduks. ( 1 . div tag.-pat.pvk.nr 11 )
(Arvatavasti on tegemist ikka 1 diviisi tagavarapataljoni 6 rooduga - Anonymus)
Pataljonis oli suur puudus ohvitseridest, nii polnud 1. roodus ühtegl ala1, seetõttu määrati 1. polgu 11.roodu ülem leitnant Tulmin 1.dessantrood ülemaks ja samast roodust veel 2 (3) ohv. ja 1 junker dessantpataljon. 1. roodus oli ala1 90 meest ja 2. roodus 115 m.+ 2-3 ohv.
Peale nende kuulusid dessandi koosseisu 29 Põhja korpuse ohvitseri (1. div.tag.-pat. pvk. nr 4) Korraldamisega jõuti arvatavasti hilja õhtul valmis (RK)
Õhtul võeti dessandi koosseisu mer,-kpt Pitka eriloal veel Narva õppurite salk (20-50 m. ) .
Suuri raskusi oli dessandi mahutamisega laevadele (RK).

Selleks kasutati- kõik vähegi kohased laevad. Õhtul alustati dessandi laevadele laadimisega. 2. dessantrood paigutati vanale tulelaevale „ Zaritsev” mida vedas puksiirlaev „Reval”. Narva õppurid mahutati praamile, mis kinnitati vahilaev 'Laine" järele milles asus ka osa õppureid. Dessantlaevastikku kuulusid veel vahilaev „Lood”, 1 suurtükiga relvastatud. Mootorlaev „Olev”
ja puksiirlaev „ Vrangel ” (Pitka, Minu sõjamälestused, lk 104
ja 112. ; Kol-Ltn Jansoni mäl, Käs. ja "Noored Narva lahinglased, Lk 71, 72, 85 kuni 90 ja 97).
Teiste dessantüksuste laadimisest puuduvad andmed . Nad mahutati eelnimetatud laevadele arvatavasti samuti hiljaõhtul ja laadimine lõppes kesköö paiku (RK) . Vaatamata kõigile pingutustele ei suudetud kogu dessanti peale laadida, arvatavasti ruumi puudusel, seetõttu
70 meest jäeti esialgu maha ja nad pidid „Lennukile”, kus
laskemoona tagavara veel täis polnud, 16.01.päeval järgi sõitma (Soots - Pitka, Ü 19-154, K ja Pitka, lk 104-105 ) .
Dessantmeeskonna kõvendamiseks pidi Kundas peale võetama veel 2 kompaniid (u.300 m.) soomlasi. Operatsioonikava kohta puuduvad andmed, arvatavasti lükati selle väljatöömine edasi, soovides seda teha ühiselt mjr Ekströmiga Kundas, Esialgu o11 14.01.määratud. kindlaks vaid dessandi koht, nimelt Mummussaare rajoon Utria küla kohal (RK) .
ERA 2124–3–420. L 216 - 217.

[Anonymus]

Vabandust Siim! Luban, et vaikin tänasest oma Moskvas oleku tõttu

vabandus vastuvõetud.
aga nii pole üldse lõbus kui sa oma poste kustutad

[Reigo]

Kuid nüüd, kui ma käisin Madaras laevalogisid lugemas, olen ma veel rohkem veendunud, et tegu oli dessandiga ja vähe sellest. Kui ma ennem arvasi, et dessant toimus vaid algsel etapil, siis näiteks Lennuki logi 15.oktoobrist lk.39 ja 40 (mulle meeldib rohkem Lembitu logi, sest on vahipõhine ehk pea sünkroonis sündmustega, samas kui Lennuki oma on kirjutatud vastutava ohvitseri poolt ning ei selgu täpselt millisel hetkel) kirjeldab meile selgelt dessandi edasist kulgu

Komöödia. See on mõistagi selge, et sina oled selles veendunud. Sa olid selles veendunud juba sel hetkel, kui sul üleüldse mitte mingitki aimu Krasnaja Gorka operatsiooni käigust tegelikult polnud. Seejärel hakkasid sa ennast selles üha enam veenma ja veenma ning, nagu näha, usudki nüüd ilmselt tõsimeeli, et tegu oli dessandiga. Sellel kõigel on vist ka mingi psühholoogiline seletus.

Ent ratsionaalsete isikute seas need asjad nii ei käi. Kui on soov tõestada dessandi toimumist, siis tuleb:

a) defineerida mõiste "dessant" (osutan, et selle teema all on toodud kaks dessandi definitsiooni, sealjuures ühe tõid sa ära ise justkui oma argumentatsiooni tõestuseks, ainult, et astusid hoopis ämbrisse)

b) vaadelda, kas meile teadaolevad faktid sündmuse toimumise kohta lubavad väita dessandi (või siis dessandikatse) toimumist.

Seni pole sa toonud välja mitte ühtegi konkreetset fakti, mis selle toimumist tõestaks. Mitte ühtegi! Kogu su argumentatsioon koosneb: raskestimõistetava sõnastusega tekstivoolust; üldsõnalistest teadetest, mida sa asjast arvad ning milles sa veendunud oled (keda see huvitab?); fantaseerimisest; huupi lahmimisest; võimetusest kontsentreeruda olulisele.

Tüüpiline näide:

Millal täpselt dessandi algne plaan muutus ei selgu ju tegelikult ka logidest, pigem mainib Lennuki zurnaal 13.oktoobril meeste lahinguharjutusi, koos Tasuja, Laine, Olevi, Kalevi ja traaler no.7ga koondumisega. Lahinguharjutus rahulikuks transpordimaabumiseks? Koos laevade koondumisega?

Täiesti ebaoluline jutuvada. Dessant ei tähenda mitte laevade koondamist ega lahingharjutusi. Dessant on, nagu juba nö sada korda on ka osutatud, vägede maabumine (erinevate definitsioonide järgi kas siis vastase territooriumil või siis "force projectioni" eesmärgiga). Aga logiraamatutes olevad andmed vaid kinnitavad juba Pitka ja Grosschmidti ning Saidlo väidet, et esialgu dessandiks mõeldud väed maandati "Peipija sadamas", ilma, et nendega oleks tehtud mingisugust dessandikatset. Sest Pitka otsustas dessandi ära jätta.


Laen nüüd kõik need logiraamatute lehed siiasamma üles ja kõik võivad ise veenduda, mis seal kirjas on. Kui kellegil on mulle küsimusi, siis vastan.

Panen välja ka auhinna sellele, kes logidest leiab kinnituse dessandi toimumisele vastavalt dessandi definitsioonile. Tuletan meelde, et 15. oktoobril, mil skoudid Kalištše sadamas merelt maale saadeti, oli sadam juba Eesti vägede käes.

Peipijas ei ole sadamat ning nagu ma varsemalt kirjeldasin võis seal olla vaid randumissild, sellest annab muideks tunnistust Lennuki logi sissekanne lk.55, kus lähenetakse SILLALE kuni c.3.5 m süvist jäädakse ankrusse ning komandör käib mõõtmas (paadiga) sillaäärset süvist, mille peale eemaldutakse ohutusse kaugusesse. See, et allikad mainivad (memuaarid) Peipija sadamat nagu ka kahes kohas Lennuki logi, näitab minu arvates vaid seda, et Harkolova randumiskai on korraga saanud Peipija sadama nime. Ükski ajastu merekaart (alates 1909-1923.aasta) ei toeta Peipija sadama olemasolu, isegi mitte püsiva kivikonstruktsiooni olemasolu.
Foto ingerlastest maikuus Peipija sadama kail tundub kandvat väära allkirja.

Võtsin kätte ja helistasin Peedu Sammalsoole. Ta arvas umbes järgmist. See, et su kaardil Peipijat pole märgitud, on kaardi viga.

Luges mulle ette 1937. a raamatust "Lotsija Baltiiskogo morja" (1. osa, lk 99): Peipija "pristan" asub Peipija jõe suudmest 0,6 miili ida pool. Merre ulatub välja sild pikkusega 530 meetrit. Silla otsas sügavus 3,7 meetrit. 9 kaabeltaud kaldast asub ankrupaik ("jakornaja stojanka"). Sügavus 3 meetrit.

Kõik klapib laevade päevaraamatutega ning ka mälestustega. Ja rõhutan veelkord, minu pärast võis see sild asuda tegelikult kas või kapten Hatterase maal, see ei õõnesta minu põhilisi seisukohti.

"Lennuk":































------
3.04.2008 kohendatud raamatu "Lotsija ..." pealkirja

[Reigo]

"Lembit"

Lembitu päeviku klõpsutasin ma omal ajal paraku maha vaid osaliselt (ilma asukoha koordinaate ja kellaaega kajastavate lehekülgedeta).





















Kui kedagi huvitab, siis on olemas veel ka "Wambola" omast koopia. Aga kui kedagi ei huvita, siis ei viitsi üles laadida.

[Reigo]

Sammalsoo sõnul "Lotsõ...", 1979. a variandi kohaselt (lk 75) oli Peipija "gavan" läänest ja põhjast kaitstud konksukujulise muuliga; nordosti poolt lagunenud lainemurdjaga, lisaks oli veel kolm poollagunenud sadamasilda. Sadama keskosas sügavus 2,5-3 meetrit. See ongi ilmselt torpeedokaatrite baasist alles jäänu.

[Reigo]

Soots räägib dessandist, Puhov räägib dessandist, logides räägitakse dessandist veel 15.oktoobri kontekstis. Erialases kirjanduses on dessandi mõistet kasutatud, mitte ainult oma vägede saatmisest vaenlase liinide taha vaid vägede saatmisest maale üldse (nimetagem seda nii, lähtudes meredessandist), millega tekitatakse olukord, kus vaenlase ja oma vägede vahekord muutub ning üllatusmomenti kasutatakse oma positsioonide parandamiseks (seda suures piires power projection tähendab) ning vaenlase ründamiseks. Pole oluline saadetakse oma mehed vaenlase liinide taha, peale või oma liinide taha... See on lühidalt kokkuvõte minu seisukohatdest algusest peale. Eespool nimetatud allikad on vaid järjepanu lisandunud minu väite kinnituseks. Kaks oled sa ise nimetanud. Äitäh sulle!

Ei näe, et see järjekordne üldsõnaline arvamusavaldus kuidagigi lükkaks ümber midagi, mida eelnevalt olen väitnud. Osutan vaid, et mõistet "power projection" venitatakse, nagu kummi gloobusele ("seda suures piires power projection tähendab"): sellisel juhul olnuks "power projection" ka eesti 9. polgu meretransport suvel 1919. a Pärnust Narva-Jõesuhu.