Veel Keila-Joast
Postitatud: 11 Dets, 2005 20:45
Senini kättesattunud materjalide põhjal kaldusid sakslased diversantideks värbama neid mehi, kes olid kinni võetud saksa politsei poolt näiteks sõjaväeteenistusest kõrvalehoidmise eest, selle eest saadeti need mehed karistuskompaniidesse ja sealt siis värvati "pattude lunastamiseks" luurajateks.
Jätkan Keila-Joa luurekoolis töötanud mehe "mälestustega":
Vestlustest kooli juhtkonna ja kursantide koosseisuga, aga ka isiklike vaatluste põhjal on mulle teada, et Keila-Joa luurekoolis õpetati järgmisi õppeaineid:
1. Õhkimine: saksa ja itaalia päritolu käsigranaatide valmistamine ja kasutamine; lõhkeained ja nende kasutamine /.../Lõhkeainete nimetusi ma ei tea.
2. Luure – mil viisil käituda saadud ülesande täitmise piirkonnas. Konkreetsetest õppetegevustest luure teoorias ja praktikas midagi ei tea, ei kuulnud ega näinud midagi.
3. Taktika kuival ja merel: luuraja tegevus grupiviisilises ja üks-ühele lahingus, maskeerumine maastikul, relvade ja käsigranaatide kasutamine tegevuses; luuraja tegutsemine merel, kaatri juhtimine, /.../plaaniti ka praktilisi õppusi merel teel kohatavate vaenlase kaatrite rünnakute tõrjumiseks, kuid need õppused jäeti ära seoses kooli evakueerimisega Tallinna ja selle likvideerimisega üldse. Samadel põhjustel jäeti ära eriõppused mootorpaatidel kuuele väljavalitud kursandile 1944. aasta septembris.
Lk. 55
4. Topograafia – nägin eemalt, et kooli kursantidel olid käes kompassid ja topograafilised kaardid, kuid täpsemalt sellest õppeainest midagi ei tea.
5. Riviõppus – rivistumine, rivis liikumine, pöörded käigult ja kohapeal, juhtkonna juurde minek, raporteerimine, rivisse tagasiminek, tervitus.
6. Füüsiline ettevalmistus: võimlemisharjutused, ujumine meres, võitlus (viise ei tea). Füüsilist ettevalmistust tehti iga päev kaks tundi.
7. Relvastuse materjalosa: mida täpselt õpiti, ei näinud, aga relvastuses ja õppustel olid koolis: saksa vintpüssid, vene vintpüssid SVT, 4 või 5 Degtjarevi käsikuulipildujat, granaadid ja saksa automaadid.
8. Mereasjandus: mootorite ja kaatrite valmistamine, viimaste juhtimine aerude ja rooli abil; kaatri vigade ja aukude kõrvaldamine, lippude ja värviliste laternatega signaliseerimine.
Missuguste tegevustega veel tegeldi, pole mul teada, kuna töötasin mehhaanik-motoristina.
Kell 6 hommikul oli äratus korrapidaja vile peale, kella 6.00 – 8.00 hommikune tualett, hommikusöök ja valmistumine õppusteks, kas olid ka hommikuvõimlemine – ei tea, seejärel hommikune loendus. Kell 8.00 – 12.00 – õppimine klassides õppehoones, 12.00 – 13.30 või 14.00 – lõuna, seejärel kuni kella 16.00 sportlikud tegevused mere kaldal või mereasjandus, seejärel umbes kaks tundi õppust, edasi relvade puhastamine, siis tualett, õhtusöök, isiklik aeg ja 22.00 – öörahu.
Täpset tunniplaani ei tea, kuid see on mulle teada isiklikest vaatlustest. Klassi-, rivi-, taktika- ja muid õppusi ei viidud alati läbi samadel aegadel, need vaheldusid. Kooli režiim oli järgmine. Luurekooli õppurite jaoks kehtis sõjaväeline distsipliin ja sisekord, mille järgimine ja täitmine oli kohustuslik ja mille rikkumises süüdistatavaid kursante karistati kooli juhtkonna poolt distsiplinaarkaristustega: arestidega arestimajas. Missugused karistused veel olid, ei tea. Kõik agendid kandsid nii koolis kui ka lühiajalistel puhkustel, mis toimusid puhkepäevadel, saksa mereväe vormi, millist kandis ka rannakaitse.
Koolis õppinud agendid, kes ei rikkunud sõjaväelist distsipliini ja sisekorda, ja kes olid vabad sisetoimkonnast, said lühiajalist puhkust, milleks andis loa ja millele kirjutas alla kooli komandant kapten Kaasik. Neid puhkusi anti tähtajaga: laupäeva õhtust esmaspäeva hommikuni. Missuguseid isiklikke vajadusi ja põhjusi võttis kooli komandant arvesse, lubades neid lühiajalisele puhkusele, ei tea. Peale selle tegelesid agendid vabal ajal oma pesu pesemisega ja teiste isiklike olmeliste tegevustega.
Jätkan Keila-Joa luurekoolis töötanud mehe "mälestustega":
Vestlustest kooli juhtkonna ja kursantide koosseisuga, aga ka isiklike vaatluste põhjal on mulle teada, et Keila-Joa luurekoolis õpetati järgmisi õppeaineid:
1. Õhkimine: saksa ja itaalia päritolu käsigranaatide valmistamine ja kasutamine; lõhkeained ja nende kasutamine /.../Lõhkeainete nimetusi ma ei tea.
2. Luure – mil viisil käituda saadud ülesande täitmise piirkonnas. Konkreetsetest õppetegevustest luure teoorias ja praktikas midagi ei tea, ei kuulnud ega näinud midagi.
3. Taktika kuival ja merel: luuraja tegevus grupiviisilises ja üks-ühele lahingus, maskeerumine maastikul, relvade ja käsigranaatide kasutamine tegevuses; luuraja tegutsemine merel, kaatri juhtimine, /.../plaaniti ka praktilisi õppusi merel teel kohatavate vaenlase kaatrite rünnakute tõrjumiseks, kuid need õppused jäeti ära seoses kooli evakueerimisega Tallinna ja selle likvideerimisega üldse. Samadel põhjustel jäeti ära eriõppused mootorpaatidel kuuele väljavalitud kursandile 1944. aasta septembris.
Lk. 55
4. Topograafia – nägin eemalt, et kooli kursantidel olid käes kompassid ja topograafilised kaardid, kuid täpsemalt sellest õppeainest midagi ei tea.
5. Riviõppus – rivistumine, rivis liikumine, pöörded käigult ja kohapeal, juhtkonna juurde minek, raporteerimine, rivisse tagasiminek, tervitus.
6. Füüsiline ettevalmistus: võimlemisharjutused, ujumine meres, võitlus (viise ei tea). Füüsilist ettevalmistust tehti iga päev kaks tundi.
7. Relvastuse materjalosa: mida täpselt õpiti, ei näinud, aga relvastuses ja õppustel olid koolis: saksa vintpüssid, vene vintpüssid SVT, 4 või 5 Degtjarevi käsikuulipildujat, granaadid ja saksa automaadid.
8. Mereasjandus: mootorite ja kaatrite valmistamine, viimaste juhtimine aerude ja rooli abil; kaatri vigade ja aukude kõrvaldamine, lippude ja värviliste laternatega signaliseerimine.
Missuguste tegevustega veel tegeldi, pole mul teada, kuna töötasin mehhaanik-motoristina.
Kell 6 hommikul oli äratus korrapidaja vile peale, kella 6.00 – 8.00 hommikune tualett, hommikusöök ja valmistumine õppusteks, kas olid ka hommikuvõimlemine – ei tea, seejärel hommikune loendus. Kell 8.00 – 12.00 – õppimine klassides õppehoones, 12.00 – 13.30 või 14.00 – lõuna, seejärel kuni kella 16.00 sportlikud tegevused mere kaldal või mereasjandus, seejärel umbes kaks tundi õppust, edasi relvade puhastamine, siis tualett, õhtusöök, isiklik aeg ja 22.00 – öörahu.
Täpset tunniplaani ei tea, kuid see on mulle teada isiklikest vaatlustest. Klassi-, rivi-, taktika- ja muid õppusi ei viidud alati läbi samadel aegadel, need vaheldusid. Kooli režiim oli järgmine. Luurekooli õppurite jaoks kehtis sõjaväeline distsipliin ja sisekord, mille järgimine ja täitmine oli kohustuslik ja mille rikkumises süüdistatavaid kursante karistati kooli juhtkonna poolt distsiplinaarkaristustega: arestidega arestimajas. Missugused karistused veel olid, ei tea. Kõik agendid kandsid nii koolis kui ka lühiajalistel puhkustel, mis toimusid puhkepäevadel, saksa mereväe vormi, millist kandis ka rannakaitse.
Koolis õppinud agendid, kes ei rikkunud sõjaväelist distsipliini ja sisekorda, ja kes olid vabad sisetoimkonnast, said lühiajalist puhkust, milleks andis loa ja millele kirjutas alla kooli komandant kapten Kaasik. Neid puhkusi anti tähtajaga: laupäeva õhtust esmaspäeva hommikuni. Missuguseid isiklikke vajadusi ja põhjusi võttis kooli komandant arvesse, lubades neid lühiajalisele puhkusele, ei tea. Peale selle tegelesid agendid vabal ajal oma pesu pesemisega ja teiste isiklike olmeliste tegevustega.