www.militaar.net

Kroonusoleku ajal oli meil talv, millist kohalikud 30 aastat ei olnud näinud. Kõike sademeid piisaval hulgal. Lume koristamine käis siiski, niipalju kui kannatas, koristustehnikaga. Seega siis lumesahk ja lumerootor. Trepid ja väiksemad jäänukid tuli käsitsi teha. Lund kunstipäraselt ladustama ei pidanud. Hullem aga oli see kui sadas vihma ja samal ajal külma tegi koos paraja tuulega. Jääkiht kasvas silmnähtavalt. Sellega võitlemine oli juba omaette jama. Kui lennuväli puhtaks saadi aeti soojapuhurid muid teid sulatama. Jääd koristati hädapärastest kohtadest ja ülejäänud läks liivatamisele. Trepiesised ja kohad kus reaktiivmootoriga puhumisest lendavad jäätükid eriti soovitavad ei olnud, aga puhastamist vajasid, tuli kangimeetodil lahti raiuda.

88-89 talvel sadas meil maha nii suur kogus lund, et riviplatsi otsas olev ala, kuhu me lume kühveldasime, oli umbes 3-4 m kõrgune. Oma mõõtmetelt andis see välja pea 1,5 kordse maja mõõdud. Raske oli seda talvel ehitada, sest kõike tehti käsitsi. Kõigepealt visati ühte hunnikusse, kus olid järgmised sõdurid kes viskasid kõrgemale jne. Kevadel aga ei tahtnud see hunnik sulada. Siis mindi ja visati see lihtsalt uuesti laiali, sama riviplatsi peale:D

Aasta 1975
oli ilma kohpealt väga vastuoluline.Igatahes oli 1974/1975 aasta talv viimane kolmest järjestikku ilma lumeta talvest Eestis.Jaanuari viimastel päevadel sadas küll niipalju lund,et lumepalli sai teha,aga 1.veebruariks oli kõik sulanud.Maikuu algus oli aga kesksuviselt kuum,9.mail sai järves ujumas käidud,vesi 22 kraadi soe.
Siis aga, - 26-27 mai hakkas sadama novembrikuist külma vihma ja 29.mai 1975 oli enamus Eestimaast kaetud pea 20cm paksu märja lumega,mis Türil sulas ära alles 1.juuni õhtuks.
No ja siis oligi see kuulus kadripäevatuisk kui hanged ulatasid 2meetrini aga see sulas nädalaga.
Tallinn-Narva maantee on ka veel korra pikemalt (2 päeva Sämi -Purtse ) kinni olnud,vist 82 või83

Lõuna Krimmis eriti lund ei sadanud,kuid paar korda juhtus nii et hommikul oli umbes poolemeetrine vatt maas.Kuna lumelabidaid seal ei tuntud ja tuletõrjelabidad pidid olema oma kohal (neid värviti tihti ja pealmiselt tänu paksule värvikihile ka koos püsisid)siis lammutati ära kodust saadetud postipakid ja nende vineeritükikestega sai siis madistatud.Lumi veeti ära telkide peal.Õnneks kadus see lumi sama kiiresti kui oli ilmunud ja mõne päeva pärast teda lihtsalt ei olnud enam.

Tuleb meelde 1975a. lumetorm, umbes samal ajal.

umbes sarnane lumetorm oli 1988 aasta lõpus Astrahani kõrbes kui kõik demblid eshelonist välja sorteeriti,üles rivistati ja kõrbe maha jäeti-vaata ise kuidas edasi saad

PostitusPostitatud: 26 Märts, 2008 19:42 Teema: Vasta viitega
1975 a. detsembri algus käis Eestist üle samasugune lumemöll. Tallinn-Narva maanteel olid 2. meetri kõrgused hanged ja liiklus seisis. Siis anti korraldus ülaltpoolt Tapa sapööriõppeväeosale. Sealt saadeti suured sahad välja ja olukord lahenes.

Samamoodi Padaoru kant lumes? Kuidas nüüd olukord laheneb?

Mõned masinad on välja sõitnud, aga kohale jõudmine võtab aega, sest teel on takistusi.

kangelaspioneer kirjutas:Mõned masinad on välja sõitnud, aga kohale jõudmine võtab aega, sest teel on takistusi.

Kas selle tehnikaga oli ka eelmine aasta nii, et Kaitseväel on küll tehnika aga ei tohi kasutada(näidata).
Ma mõtlesin seda juhtumit, kui Poola lennuk Ülemistes maandus.
Nii vähemalt ajalehes väideti, mis mulle jääb arusaamatuks.

lant kirjutas:

kangelaspioneer kirjutas:Mõned masinad on välja sõitnud, aga kohale jõudmine võtab aega, sest teel on takistusi.

Kas selle tehnikaga oli ka eelmine aasta nii, et Kaitseväel on küll tehnika aga ei tohi kasutada(näidata).
Ma mõtlesin seda juhtumit, kui Poola lennuk Ülemistes maandus.
Nii vähemalt ajalehes väideti, mis mulle jääb arusaamatuks.

Sa oled vist millegist valesti aru saanud, lõpuks see lennuk sealt kaitseväe tehnikaga välja tõmmatigi. Võibolla on asi selles et KV ei saa ise omapäi appi tormata vaid peab kutset ootama. Kui üldse on nii, ma legaalset spetsiifikat nii hästi ei tunne.

Finaal oli jah, et tõmmati lõpuks Kaitseväe tehnikaga, aga ma mõtlesin seda algus etappi.Siis asi ju viibis selle taga ja pusisid seal huupi.Isegi minister oli kohal mingis haagises ja juhatas vägesi.
Kes selle käsu siis lõpuks annab ja kaugele asi lastakse minna?See "ümarlaud" kestab alati meeletult kaua, aga aeg tiksub ju pidevalt edasi

lant kirjutas:

kangelaspioneer kirjutas:Mõned masinad on välja sõitnud, aga kohale jõudmine võtab aega, sest teel on takistusi.

Kas selle tehnikaga oli ka eelmine aasta nii, et Kaitseväel on küll tehnika aga ei tohi kasutada(näidata).
Ma mõtlesin seda juhtumit, kui Poola lennuk Ülemistes maandus.
Nii vähemalt ajalehes väideti, mis mulle jääb arusaamatuks.

Praegu oleks kaitseväel kulunud ära sellised masinad nagu BAT-M ja PKT.90-datel olid neid piirivalvel mõni ühik olemas aga karta on ,et tänapäevaks on need kõik maha parseldatud.

padaorus kohapeal oli näha 2 suurt kaitseväe koppa ja mõned teedevalitsuse kopad, päästajte poolt 2 Bandwagenit ja sama kaitseväe poolt. Samuti olid kohal ka mersu veokad mis tõmbasid veoautosid kraavidest välja. Muidugi oli kohapeal ka hulgaliselt unimoge.

Tallinnas oli kaitseväe võimekus 20 ajateenijat, kes asendasid buldooserit. Kas te olete mõelnud, et see kaitseväetehnika mida me hädaolukorras näeme ongi see vähene. Erand võib olla pioneeripataljon. Ehk korraliku talvetingimustes on meie VÕK-d ja pataljonid sõltuvad kohalikest teedevalitsustest ja praktiliselt puudb võimalus ohu korral sügava lume tingimustes oma alalisi baseerumiskohti häire korras hüljata.. Kas te nägite kuskil liikumas kaitseväe tehnikat sahkadega? Kas te nägite kuskil ratastehnikat liikumas lumekettidega? Me oleme talvetingimustes, mis peaks olema loomulik meie laiuskraadil abitud ja suletud oma tehnikaga oma baasidesse. Kokkuvõttes, karda vaenlast idas aga karda vaenalst kes tuleb roomikutel ja eriti talvel ida suunast.

Oli kunagi selline luulerida...

Dva soldata iz stroibata
zamenjajut ekskavator
A soldat iz pehhotõ
zamenjajut stroirotu...

(Kaks ehitusvägede sõdurit asendavad ekskavaatorit, jalaväelane aga on suuteline asendama ehitusvägede roodu)

Savisaarele paremaid suhteid Kilulinnas baseeruvate vägedega ja lumeprobleem lahendet...