Postitatud: 15 Juun, 2005 9:28
Jaa Art,ma tunnen sulle kaasa,sellised asjad teevad ikka haiget.Ma kohe patsutaksin sulle õlale.
2. leht 5-st
Postitatud: 15 Juun, 2005 9:45
Tea kas siin foorumis huvi pakub aga olen leidnud ka äärmiselt haruldase dokumentide komplekti 1917-1919. Alates Sotsiaaldemokraatliku (b) partei liikmekaardist, Punakaardi liikmekaardist , relvaloast, laulikust ja lõpetades läbiotsimisorderite ja kaebustega. Mehe nimi Riigiarhiivis tundmatu - oleksin selle kakskümmend aastat varem leidnud oleksin tehtud mees punase ajaloo kangelaste leidmiste radadel.
Postitatud: 15 Juun, 2005 9:52
Minule pakkus ,aga huvi sobramine vanaisa "sõjakastis".Sääl leidub huvitavaid asju,nt pagunid,medalid(sh Stalingradi medal,mida annetati u 700000 ringis),sõjadokumendid ja muu selline.Vanaisa teenis laskurkorpuses kahurväelasena,tegutsedes ka Narva jõe positsioonidel.
Postitatud: 26 Juun, 2005 14:23
parim leid on Kondori Leegioni rist-mõõkadega.
sellist rämpsu nagu vintpüssid ma ei vaevu isegi metsast ära tooma,mõttetu kola.
sellist rämpsu nagu vintpüssid ma ei vaevu isegi metsast ära tooma,mõttetu kola.
Postitatud: 26 Juun, 2005 14:47
siil kirjutas:parim leid on Kondori Leegioni rist-mõõkadega.
sellist rämpsu nagu vintpüssid ma ei vaevu isegi metsast ära tooma,mõttetu kola.
Kas oleks lootust näha ka pilte sellest harukordsest leiust?
Postitatud: 26 Juun, 2005 21:03
hehe, selle medaliga seoses tuli meelde, et mingi 14-15-aastaselt leidsin ei-ütle-kust tsaariaegse püha stanistaluse või stanislavi ordeni 
sihuke...kullast. 
sihuke...kullast. Postitatud: 28 Juun, 2005 14:01
saab ikka näha ma õhtul panen pildid üles
Postitatud: 10 Juul, 2005 19:21
Olen leidnud Vene 38mm (võibolla ka 40mm) kahuri hülsi. Leidsin oma vanaisa garaažist Tamsalus.
Postitatud: 10 Juul, 2005 20:27
Kui vene oma, siis ilmselt ikka 37 mm. 40 mm torusi neil nagu minu teada ei olnud...PANZERGRANADIER kirjutas:Olen leidnud Vene 38mm (võibolla ka 40mm) kahuri hülsi. Leidsin oma vanaisa garaažist Tamsalus.
Postitatud: 11 Juul, 2005 0:08
Aitäh 
Ma arvasingi et mu mõõtmine ei olnud õige
Ma arvasingi et mu mõõtmine ei olnud õige
Postitatud: 17 Juul, 2005 11:25
MIna leidsin saksasõduri kaelakaarti aga vana loll andsin selle oma ristiisale kes andis muinsuskaitsele või mingile ametile edasi .Ja räntaski lõpuks saksamaale.
Postitatud: 17 Juul, 2005 14:14
Noh õieti tegite ju, mõtle selle peale, et sel sõduril kelle kaelakaart see oli, olid omaksed, kelledel siiamaani aimu ei ole, mis mehest sai. Tänu Sulle ja Su ristiisale võivad nad nüüd vähemalt oletada, et ju ta siia Eestisse maha jäi.
Kaelakaart on leid, millest ka mina teataksin´.
Kaelakaart on leid, millest ka mina teataksin´.
Postitatud: 17 Juul, 2005 16:20
Mitte iga lahingupaigast leitud terviklik identifitseerimismärk ei tähenda kaugeltki seda, et selle omanik seal on hukkunud.
Toon ühe paljudest näidetest.
Pikasilla ruum, Surmamets.
Jõeäärsel kaitseliinil on keegi värskelt lahti kaevanud osa vanast kaevikust. Ei tea, mida kaevaja(d) on lootnud leida, kuid kaevikust väljavisatud mullahunnikul ja selle ümbruses on laiali loobitud kõikvõimalikku sõjapidamise käigus sinna sattunud kraami: lugematu arv padrunikesti, käsigranaadid, laskurrelvade osad... ja siis ka inimese reiekont ja kümmekond ribi.
Kõige lõpuks värskelt pooleksmurtud saksa "laibaraha".
Viimase mõlemad pooled korjasin üles, kondid said samasse kaevikusse maetud.
Esmapilgul täiesti kindel, et selle žetooni omanik oli seal oma maise teekonna lõpetanud, sest ilma jalata võib veel kepi või kaaslaste najal ära tulla, kuid kui sinust jäävad kaevikupõhja maha pooled ribid, siis on ilmselt "game over"...
Et mitte anda kohalikele nekrofiilidele teenimisvõimalust, sai siis see žetoon saadetud diplomaatilisi kanaleid pidi otse Saksamaa vastavasse ametkonda.
Kolmveerand aastat hiljem tuli samu kanaleid pidi minule koopia isiku tuvastamise teatest, kus oli vaid kirjas:
Isik on sõja üle elanud.
Taolisi näiteid võin tuua veel mitmeid.
Enamasti selliste žetoonileidude manuseks pole olnud inimluud ja ka vahel reedab see, et saksa "laibaraha" on kenasti pooleks või isegi neljaks murtud, seda, et ese on omaniku poolt enne peitmist lõhutud.
ProPatria
Toon ühe paljudest näidetest.
Pikasilla ruum, Surmamets.
Jõeäärsel kaitseliinil on keegi värskelt lahti kaevanud osa vanast kaevikust. Ei tea, mida kaevaja(d) on lootnud leida, kuid kaevikust väljavisatud mullahunnikul ja selle ümbruses on laiali loobitud kõikvõimalikku sõjapidamise käigus sinna sattunud kraami: lugematu arv padrunikesti, käsigranaadid, laskurrelvade osad... ja siis ka inimese reiekont ja kümmekond ribi.
Kõige lõpuks värskelt pooleksmurtud saksa "laibaraha".
Viimase mõlemad pooled korjasin üles, kondid said samasse kaevikusse maetud.
Esmapilgul täiesti kindel, et selle žetooni omanik oli seal oma maise teekonna lõpetanud, sest ilma jalata võib veel kepi või kaaslaste najal ära tulla, kuid kui sinust jäävad kaevikupõhja maha pooled ribid, siis on ilmselt "game over"...
Et mitte anda kohalikele nekrofiilidele teenimisvõimalust, sai siis see žetoon saadetud diplomaatilisi kanaleid pidi otse Saksamaa vastavasse ametkonda.
Kolmveerand aastat hiljem tuli samu kanaleid pidi minule koopia isiku tuvastamise teatest, kus oli vaid kirjas:
Isik on sõja üle elanud.
Taolisi näiteid võin tuua veel mitmeid.
Enamasti selliste žetoonileidude manuseks pole olnud inimluud ja ka vahel reedab see, et saksa "laibaraha" on kenasti pooleks või isegi neljaks murtud, seda, et ese on omaniku poolt enne peitmist lõhutud.
ProPatria
Postitatud: 10 Sept, 2005 22:25
Kuuse juurika alt leitud, esmasel vaatlusel suvaline jublakas, aga hoopis ammusele relvale kuulunud rataslukk 
. Pildid ka olemas ja vanus veel täpsustamisel. Vat mida ette satub 
. Pildid ka olemas ja vanus veel täpsustamisel. Vat mida ette satub Postitatud: 16 Sept, 2005 9:09
2005 a. suvi. V- Emajõgi. Maxim kuulipilduja keskmine osa (pöördosa- lafett?) Osa mis liigub vasakule- paremale, üles-alla, alum. sihtimisnurkade seade. Leitud sukeldumisel. Ei lähe Relvaseaduse alla,kuna kõige tähtsuam osa (toru jm.) puudus.
alla,kuna kõige tähtsuam osa (toru jm.) puudus.