www.militaar.net

Vaatan selle eluka arengut ja olen jõudnud arusamaisele, et sa teed asja ikka päris südamega ja seda on kõige toredam vaadata. Töö kvaliteet on ka väga hea ning mul on usku, et sellest saab korralik meistriteos.

Oma silmaga on asi veel lahedam. suurus ehmatab ka piisavalt, Tiiger II suurune see elukas.

Lgp. vaoinas:

Kas Teie olete selle Website'iga tuttav?

http://www.jjfpub.mb.ca/landwasserschlepper.htm

Terv.;

Arvo L. V.

Tänud Arvo

Seda saiti peistisin ükspäev juba Urmasele privasse - noh, et kuna tal juba LWS'ist terve album on, siis sealt saab paar interjööripilti lisaks - eks ma ikka loodan, et äkki talle tuleb ka see kihk sama kolakat kokku panna. Aga sait on hea oma päris asjalikke värviskeemidega. Kuid jah, kui inimesed midagi leiavad, siis igasugune info masina kohta on äärmiselt teretulnud. Perth ei tea ka oma lehel öelda, kumb nendest LWS'i mudelitest (Hobby Boss'i ja Bronco omad siis) geomeetriliselt täpsem on, kuigi kumbki tootja pakub täiesti erineva geomeetriaga lahendust - juba pikkuse poolest erinevad need 7mm võrra.

Kuigi fotosid ja võrdlust vaadates on Hobby Boss omaga ikka oluliselt rohkem mööda pannud, võrrelge kasvõi nina kuju ja kallet neil piltidel (juhin tähelepanu, et fotol on täpselt sama veermiku ja pardanumbriga isend, mida Hobby Boss pakub):



Aga süda on sellest papist nii haige, mis selle laeva peale kulus, et nüüd jah, ei jää muud üle, kui peab südamega tegema.

edit: Kui siin kokkutulekul tuli Urmasega jutuks LWS'i erinevad veermikuvariandid, siis, kui see nn. tavaline üherealise veorattaga veermik kasutab Panzer II roomikut, siis fotosid refereerides tundub, et kaherealise veorattaga veermikule (seesama 234) pandi ilmselt 38(t) roomik peale, nõnda sai ülejäänud tugirattad endistviisi roomiku keskele jooksma jätta.

Terv, kaasfoorumlased

seekord siis lugu vendrite meisterdamisest. Fotodel tunduvad vendrid olevat kas võrgutaolise tekstuuriga, või siis näevad välja nagu hiiglaslikud nööridest kokku keeratud köied. Kuna valdavalt on kogu fotomaterjal kas hägune või vähese valgusega, siis on päris raske aru saada, millised nad tegelikult välja nägid. Box-art pakub mingit köievarianti, mille leidsin kõige lihtsama olevat omal käel valmis teha ning kuigi 667'l tunduvad vendrid pigem selle võrgutekstuuriga, siis siinkohal teen väikese möönduse isiklikule mugavusele tuues niruvõitu vabanduse, et ehk neid aeg-ajalt vahetati.

Algatuseks hankisin hunniku millimeetrist kapronnööri - see on hea selle poolest, et ei hakka udemeid ja karvakesi pilduma, ning laseb lahtised otsad kenasti leegi kohal kokku sulatada. Lisaks panin sisse vasktraadist armatuuri, et hiljem korpuse ümber painutades asjandus vormi hoidma jääks. Piltidelt on näha ka improviseeritud töövahend, et nöörid vähem sassi läheks.



ninaosa nõudis oma iseloomuliku kuju tõttu rohkem tööd ning esimese hooga arvestasingi täidise suurusega valesti ning asi tuli välja ebaühtlane ja liiga suur. Pildid on vol.2 ehitamisest, kus ma juba oma vigadest targem olin:





Kogu see kaadervärk kokku panduna:


Ja laeva küljes:



Ega ma esimese ja tagumise osa üleminekutega eriti rahul just ei ole, aga loodetavasti värvimine ja toonimine peidavad mõnevõrra asja

Kristjan

No ja sa tahtsid teisi hirmsa raha eest kusagilt maailma lõpust tellida. Minuarust palju parem kui hiinakate epovalu.

Tundub et kaugel pole aeg kus LWS värvi selga saab

Jõudu
Levar

Hehe, väga aeganõudev töö ma eeldan, aga tulemus on seda väärt. Kuna ma ei ole selle masinaga üldsegi mitte lähemat tutvust teinud ja seetõttu ei saa eriti konstruktiivset kriitikat jagada, siis hetkel ainult kiidusõnad..

Vahepeal olen tegelenud pisiasjadega ja liiminud kokku roomikud, millega siis asi on nüüd nii kaugel, et restid on tühjad ja liimi asemel võib värvi kätte võtta.

Alustan istmetega/toolidega. Olgugi, et need jäävad masinasse sisse ja ei paista välja, jätan ma kõik luugid lahti ja selle jaoks olid toolid liiga lihstsustatult tehtud ning need tuli ümber ehitada.


Algul nillisin Urmaselt tema Pz.IV tööriistaklambreid, kuid siis avastasin, et Griffon Model'i klambrid saab eriti odavalt kätte ja tellisin hiinamaalt. labidatasku aretasin ise. Siinkohal on ka palve, et kui kellelgi juhtub üle olema normaalset saksa labidat, haamrit ja võimalusel ka kirkat, siis vahetaks meelsasti bronco omad välja, kuna broncomehed on labida mõnevõrra kühvlimõõtu teinud, samas haamrist on tõsine sepavasar saanud ning kirka tundub lihtsalt veider.


Nagu ka eelmistes postitustes mainitud, siis fotosid jälgides tuleb mudelit mõnevõrra siit-sealt kohendada ja muuta - ära on jäänud siin klaasipuhastajad ning tekkinud mingisugune kaabel esiakna kõrvale:


Mitme 667 pildi peal on näha mõnevõrra iseloomuliku kujuga redelit - ei saanud minagi sellest mööda minna:


Interjööris on broncol samuti mõni toru kas fotode puudusel, või mõnel muul põhjusel siit-sealt ära jäänud:

Samuti on kabiinis terve hulk voolikuid, aga ma pole siiani otsustanud, kas ja kuidas ma need teen.

Hetkel on masin kuivalt kokku pandud sellisena nagu ta ka värvi all välja nägema hakkab - luugid lahti, redel küljel jne.

Tundub et kaugel pole aeg kus LWS värvi selga saab Very Happy

Praegu ootab see mõnevõrra Urmaselt Klismograafi, et siis, kui see tuleb, saaks väärt riistapuu paadi peal sisse õnnistada.

Kristjan

Järgmisel kokkutulekul saab ühte ilusat asja näha...

Järgmisel kokkutulekul saab ühte ilusat asja näha...

Jah, ma kuulsin ka, et t-28't pidada seekord näidatama!

vaoinas kirjutas:Algul nillisin Urmaselt tema Pz.IV tööriistaklambreid, kuid siis avastasin, et Griffon Model'i klambrid saab eriti odavalt kätte ja tellisin hiinamaalt. labidatasku aretasin ise.

Tead, ütlen ausalt - alguses oli see jutt kenasti meeles, aga kuna mul tuli üksteise otsa hulk kiiret sebimist ja pärastpoole jäin tõbiseks, siis lihtsalt unustasin ära....

Siinkohal on ka palve, et kui kellelgi juhtub üle olema normaalset saksa labidat, haamrit ja võimalusel ka kirkat, siis vahetaks meelsasti bronco omad välja

Labidaid mul on, päris paras ports kohe, aga neid teisi riistu pole seni hulgi vaja läinud... Aga tule mõni päev läbi, ehk leiame labidale lisakski üht-teist.

Praegu ootab see mõnevõrra Urmaselt Klismograafi, et siis, kui see tuleb, saaks väärt riistapuu paadi peal sisse õnnistada.

Klismo on tegemisel, hetkeseis on selline, et pumba toorikud on kõik valmis, nädala lõpuks peaks pritsi jubinad kah sinnamaale saama, siis läheb monteerimiseks.

Urmas.

Et siis mõnevõrra Mansteini soovile vastu tulles ja ka teistele rõõmuks kajastan siin natuke oma Inglismaa Hirmu ehitust. Eks ta juba finišisirgel ole, aga kuradima pikk sirge on.

Miks ta siis nii kaua veninud on - asi selles, et enda arvates õnnestus mul aparaat nii koledal kombel värvimisega ära rikkuda, et käisid kohe koledad mõtted peast läbi - nagu ikka sai asja parandades veel hullemaks tehtud kuni töö hoopis mõneks päevaks seisma jäi - aga must masendus läks üle ja seejärel asjale peale vaadates ei paistnudki enam päris hull.

Olen siin proovinud erinevaid uusi tehnikaid (suuresti tingituna sellest, et Fossiili provaiditud prits võimaldab nii mõndagi, mida pintsel teps mitte ei suuda), ning enesele omaselt liialdasin peaaegu nende kõigiga - nii sai interjööri värvikahjustusi ülemäära palju jmt. Meeldivalt üllatunud olin aga õlivärvides - kolehead asjad ikka toonimisel.

Aga alustame piltidega ka:

Et tegu on mereloomaga, siis ütles mingi loogika, et luugid peavad tihenditega olema. Mingi foto pealt on hea tahtmise juures ka tihendirant mõnelt luugilt võimalik välja lugeda, kuid eks ta selline natuke omaloomingu valda kalduv aretus oli. Siin on tihendid siis reas:


ja luukidele kinnitatuna:


Armatuurlaud nõudis peent tööd ja raudseid närve - kumbagi neist minu labiilne närvikava ei võimaldanud. Näidikute taustad on fotode järgi mustad - punased ja roheline tuluke on jällegi oma interpretatsioon mustvalgest fotost.


ja veel üks pilt rohkelt kangidega täidetud kokpitist:


Siin on pilt kaptenisillast. Tulekustuti sai punaseks, sest seda tahtis koostejuhend, ja eks ta näeb punaselt vähe ilusam välja ka.


Siin on pilt sellest suurepärasest nodist, mis masinale kõik veel panemata on:


Ja siin on pilt pekkiläinud esitulest. Nimelt on parema (pildilt vaadates siis vasaku) tule tihend katki ja niiskus, va kuriloom, on klaasi alt uduseks teinud. Niiskust imiteerisin tahtmatult kiireltkuivava superliimiga.


Ning pilte übermachin'ist endast ka: Minule omaselt on see roostes ja näeb ka muidu kole välja - seda siis juba enne tehasest väljumist:





Kristjan

Jaaaa.....seda elukat oleme me saanud kokkutulekutel oma silmaga näha ning imetleda. Päris pirakas asi on, Tiiger II jäi näiteks täiesti selle paadi varju. Mis mulle meeldib on see, et on näha seda vaeva mis on sisse pandud, midagi ei ole niisama külge visatud, et ''ah äkki ei ole hiljem näha nagunii''.

Praegu on fotod pisult värvi moonutavad, tumedam paistab kui päris elus. Mis valgustus sul oli, loodus ise või elekter?

Mulle igat meeldib ning soovin jõudu selle lõpujoone ületamisel!


Siim

Kokkutulekul sai ka silm peale pandud asjale. Nõustun Panzergrenadier-i arvamusega, et niisama rohmakalt pole midagi külge visatud. Asja kallal on kuri vaev nähtud.

Väga kena töö, jääme ootama uut asja mis iganes se ka siis ei oleks

Krahv

Interjööri kulumise järgi võib arvata, et see masin on juba üksjagu aega tehasest eemal olnud... Ehk isegi juba ühe Inglismaa-otsa ära teinud?
Aga töö on vägev! Ma arvan, et päris LWS ei näinudki nii hea välja...

No avaneski võimalus elukat valmiskujult seestpoolt kaeda. Igatahes vägev! Näha on, et massinat on avamerel, tormistes tingimustes ja lahtiste illuminaatoritega testimas käidud. Soolase merevee toimel on siseruumis toimumas intensiivne korrosiooniprotsess, nii et värv on laiguti maha koorunud.
Kuidas seda tegid? On olemas nn. "soolameetod", aga jääb mulje, et oled kulumist ja laike pintsliga joonistanud?
Armatuurlaud on väga tõetruu välja kukkunud! Laisematele mudelistidele pakutakse tihti kaasa dekaale "kellade" imiteerimiseks, aga näha on et pintsliga saab samasuguse resultaadi.
Need kodinad, mis masina külge tulevad, on ka vahvad. Ankur näeb just selline välja, nagu oleks esimese ilmasõja ajal uppunud torpeedokaatri vraki juurest leitud ja uuesti kasutusele võetud. Tubli!
Päästerõnga nöör tundub küll natuke jäme, aga kust sa sellist peenemat leiadki?
Ja veel. Kuna tegu mereelukaga, poleks paha varustada masin paari ämbriga. Mõne suuremat sorti lekke korral meestel hea siis vett üle parda kühveldada.