www.militaar.net

Eelmise aasta vältel seda BRDM looma küll ei kohanud pärnu patis. Kahtlane, et praegugi see sinna kuskile ära mahuks.

Arf kirjutas: Kui LK soomukid laiali jagati, siis jäi sinna vähemalt üks sõitev BTR 70. Viimati kuulsin, et seda ühtegi pole enam LKs, aga miski BTR pidavat külalisena väljaõpet "ilmestamas" käima. Ei tea, kas anti siis see sama 70 Kaitseliidu või Kupi kätte.

KUP-is on kaks BTR-i, üks on sõiduvõimeline, vilkur peal ja puha, osales 2007 kevadel kaitseõppusel Nursis.
Teine seisab garaazis, ja tundus ka suhteliselt korralik. Kuigi liikusid jutud et eriti töökindlad need pole, vead jahutussüsteemis jms.
Käisin "Kevadtorm 2008" lõpurivistusel Kohtla-Järvel tehnikat jäädvustamas, muu nõukogude tehnika(UAZ, GAZ 66 ja Zil 131) kõrval jäi silma kaks BTR-i, lähedal seisva ajateenija käest sain teada et need on Jõhvist pärit. Ju siis oli hea lähedal tulla, sest 2007. aastal Tartumaal toimunud Kevadtormil küll ühtegi näha polnud.

Tuleb välja, et soomukeid on meil tegelikult olnud ikka päris üksjagu aga need on lihtsalt aetud romudeks ja siis laiali tassitud selle asemel, et teha nad kapitaalselt korda. Ümber ehitada kõige rohkem lagunevad sõlmed, et poleks mingit möginat vene tehnika lagunemise kohta.
Relvastada need kasvõi ZU23-edega, et oleks tulejõudu( muidu polnud vist enamusel "pildujat" peal) ja poleks vaja ZU-d järgi vedada.
Jälle vaid kättevõtmise asi!!!

Käisin "Kevadtorm 2008" lõpurivistusel Kohtla-Järvel tehnikat jäädvustamas, muu nõukogude tehnika(UAZ, GAZ 66 ja Zil 131) kõrval jäi silma kaks BTR-i, lähedal seisva ajateenija käest sain teada et need on Jõhvist pärit.

Need olid BTR-80 UNš (universalnaja-štabnaja vms) - endised Scoutspati (vs Kalevi ÜJP) soomusmasinad, mis viimastel aastatel üles putitatud ja oma esialgsel ehituslikul eesmärgil kasutusse võetud. Tosinajagu või enam on vist veel tehnika surnuaias. Sõjamuuseumile oleks sealt hea eksponaate valida ja mõnda saaks koolides väljaõppeski kasutada, kui varuosi hankida.
http://www.sodur.com/index.php?option=c ... Itemid=108

Olen kuulnud, et BTR-80 -tele ei olnud saada varuosi (v a Kamaz mootor), kuid Ukrainast olla mingi aeg olnud plaan neid hankida. Kvj olevat seda asja innustanud. Nii plaanitigi teatud arvule (alates 2005 seisvatele) romudele jälle elu sisse puhuda. Võimalik, et sellest hankeplaanist loobuti omakorda juba mõni aeg tagasi seoses ideega osta Soomest 15 Sisu lisasoomukit, mis teatavasti kah tulemata jäid...

hummel kirjutas:Need olid BTR-80 UNš (universalnaja-štabnaja vms) - endised Scoutspati (vs Kalevi ÜJP) soomusmasinad, mis viimastel aastatel üles putitatud ja oma esialgsel ehituslikul eesmärgil kasutusse võetud. Tosinajagu või enam on vist veel tehnika surnuaias. Sõjamuuseumile oleks sealt hea eksponaate valida ja mõnda saaks koolides väljaõppeski kasutada, kui varuosi hankida.
http://www.sodur.com/index.php?option=c ... Itemid=108

Mulle räägiti kunagi, kui nendega ringi kärutasime, et tegu on meditsiinipeetritega.
Uurisin siis natuke asja:
http://www.armourbook.com/forum/post/2082.html
Tundub, et tegu ongi siiski BMM, mite UNŠ modifikatsiooniga.

Üks, praeguseks üleni roostevärvi BRDM seisab ka Kuperjanovi kolaplatsi pääl.

maanus kirjutas:Tuleb välja, et soomukeid on meil tegelikult olnud ikka päris üksjagu aga need on lihtsalt aetud romudeks ja siis laiali tassitud selle asemel, et teha nad kapitaalselt korda. Ümber ehitada kõige rohkem lagunevad sõlmed, et poleks mingit möginat vene tehnika lagunemise kohta.
Relvastada need kasvõi ZU23-edega, et oleks tulejõudu( muidu polnud vist enamusel "pildujat" peal) ja poleks vaja ZU-d järgi vedada.
Jälle vaid kättevõtmise asi!!!

Meie KV tehnika-alase nullvõimekuse juures on see vaid julge unistus. Heaks näiteks vastavast saamatusest on asjaolu, et enamik neid BTR-re olid ilma kuulipildujata (14.5 meil pole), kuid KV ei suutnud isegi Browningut sinna torni aretada. Saati siis Sergeid.

Neid BTR-e ümber ehitada pole niisama lihtne, ma arvan, et Eestis ei leiaks ka firmat, mis seda tegema võimaline oleks. Lisaks asja mõttekus - neid vanu BTR-e saab igalt poolt võileivahinnaga, oleks vaid keegi, kes julgeks ostuotsuse teha.

Põhimõtteliselt BTR on sellise ehitusega, et tema täielikuks ümberehituseks tuleb välja vahetada kõik, peale kere. Ja kas sellele kerele on mõtet midagi kallist sisse ehitada, kui iga suurem kõks tuleb sellest plekist läbi.

BTR pole siiski panssarisisu (loe veoauto baasil tehtud soomuk), vaid ikkagi nullist spetsiaalselt soomukiks ehitatud masin koos paljude väga spetsiifiliste juppidega. Ja isegi mootorid, kuigi väliselt sarnased tsiviilautode omadega ei ole needsamad - BTR-60 ei ole vastupidiselt levinud arvamusele Gaz-51 mootoritega ja BTR-70 Gaz-53 omadega. Mõlemad kasutavad tsiviilmootorite suurendatud töömahuga teisendeid, mis on vaid väliselt sarnased tsiviilautode omadega. 60 mootor on segu 51 ja Zim-i omadest võimsusega 94-115 hj (Gaz-51 oma oli 70 hj). 70 mootor on segu Gaz-53 ja Tshaika mootorist.

Reaalselt on Unimogide soomustamine suurema kasuteguriga tegevus praegustes oludes kui BTRide lääne juppidega tuunimine.

Mis vahe on Gaz-53 ja Tshaika mootoril, et nende mootorite juppidest kannatab veel mingile BTR-ile omakorda nn. kolmas täiesti erinev mootor kokku panna?

(lihtsalt huvitab)

Edit:
Ise küsin, ise vastan.
Võrdlesin mootorite karakteristikuid.
*BTR-70 mootor kannab mudelinimetust ЗМЗ-4905 ja näitajad leiab siit: http://zmz.yamz.ru/catalog/zmz%20prod_73.htm
*GAZ-53 mootor kannab mudelinimetust ЗМЗ-511 ja näitajad asuvad siin: http://www.avtoal.ru/dvigatel/zmz511.html

Sisuliselt on BTR-i mootorit surveastme langetamisega kõvasti deforseeritud.
Gaaziku omal siis 7,6 BTR-i 7,0 vastu.
Vahe on ka hobustes, mis mootoriruumis ringi lippavad.
Gaazikul 125 3200-3400 pöörete juures.
BTR-il 120 samadel pööretel.
Pöördemomendid on kah sellevõrra erinevad ja ka siin jääb BTR-i oma alla:
Gaazik: 294 Nm pööretel 2000-2500rpm.
BTR: 284,4 Nm pööretel 2000-2500rpm

Kolbide läbimõõt (silindrid, silindriplokk) ja käik (seega ka väntvõll) on ühine.

Surveaste võib olla BTR-il alla viidud kas uue kolvi või teiste sindrikaante tootmisega (muudetud põlemiskambrid).

Gaz-13 või Gaz-14 (mõlemad Tshaikad) mootoritega ma BTR-i oma ei seostaks. Nende limude mootorite töömahud on juba viie liitri tuuris ja seega täiesti uued aretused. Kisub justkui ZIL-i "laenude" poole. Kel huvi, võib edasi tuhnida. ЗМЗ-505.10 on näiteks 5,5 lidrane mootor, mis "kõvadel" Volgadel peal. Võib olla Tshaika e. Gaz-14 omast välja kasvanud (tõenäoliselt ongi).

Lisaks veel juurde, et Tshaikade tootmine lõpetati 88'-l aastal glasnosti tagajärjel. Hävitati kõik tootmiseks vajalikud vormid, tööpingid, liinid jne... pluss kogu masina tootmiseks vajalik dokumentatsioon (joonised, selgitused ja muu paberipudi). Barbaarne.

BTR-60 mootor oli teras-alumiiniumsaaledega ja kahelõõrilise karburaatoriga, nagu GAZ-52 oma. GAZ-51 mootoril olid teras-babiitsaaled ja ühe lõõriga karburaator. Suuremaks erinevuseks olid BTR-i mootoril klapid, mis olid suuremad ning eriti kõvast ja kuumakindlast metallist. Tsentrifugaal-õlifilter ja muud nipet-näpet veel.
Tšaika mootor oli küll GAZ-53 oma sarnane, kuid kolbide läbimõõt oli 92 mm asemel 100 mm. Ei mäleta, kas olid ZiL-130 kolvid või spetsiaalselt sellele mootorile tehtud. Väliselt oli suuremaks erinevuseks veel nelja lõõriga karburaator. Õliradiaator oli ka ehitatud õli/vesi soojusvahetina.

UNš ja BMM peaksid olema väljastpoolt praktiliselt sarnased ja noh tõesti on pidevalt räägitud, et meie BTR-80 on meditsiinimasinad, kuid üks isiklik tuttav, kes ühte uurimustööd tegi, väidab, et pigem on õigem siiski UNš.
http://www.jedsite.info/afv-bravo/bravo ... btr80.html

Lisaks. Enne panin kirjeldusega-tõlgendusega väheke puusse (siirad vabandused!): UNŠ = unifitsirovannõi šassii.
See on lihtsalt üldmarkeering suurendatud kerega (esiosaga) blank BTR-80 -le. Masin/kere võib olla vastavalt edasi ehitatud nii meditsiini-, staabi-, kui sidesoomukiks - kokku u 10 eri versioonis. On alust arvata, et 1990. algul võetigi kaitseväele üle need suurendatud universaalkerega ja ilma ühegi konkreetse sisustuseta BTR-id, ehk lihtsalt BTR-80UNš. Arvatavasti 22 tk siis. Palju neist hetkel veel sõidukõlblikud on, väga täpselt ei tea (viimast inffi ei taha avadada), kuid suhteliselt vähe.

Minu nägemus on, et need masinad võiks käiku jääda veel mõneks ajaks. Kered on mitmetel päris heas korras, kuigi ujuda enam ei kannata. Paar keret pole vist praktiliselt kasutusse jõudnudki. "Surmavead" on ilmselt veermikus, millele ka kamsa esindusest abi saada pole. Samuti on olnud seismajäämise põhjuseks ilmselt tahte puudumine (peale XA-180 tarnet) vanemat soomustehnikat töökorras hoida.

Ma arvan, et miski 5-10 soomukit kannataks tänapäeval veel kokku panna ja töökorda seada. Ukrainast muretseda varuosad ja teha kapremont. Võiksid jääda kasutusele õppeasutustes nagu KVLK ja KVÜÕA. Relvastus poleks eriti oluline, sest kasutataks koolides pigem õppevahendina. Vb MG-3 või KSP torni intsalleerida ja küll.

Minu nägemus kaitseväest on muidugi, et 2 jv-brigaadi, millest 1 soomukitel ja hinna poolest ainus jõukohane masin oleks relvastuseta BTR-4. Kui keegi julgeks taolisi otsuseid teha, võiks järelejäänud ja korda tehtud 80-ned hiljem vastava väljaõppega tegema hakkavasse ajateenijate väeossa koondada (nt Jõhvi). Tehnikaga tegelemine nõuab kogemust ja harjumist.
Samas võiks tehingu korral suurema osa UNš-idest ukrainlastele saata juhul, kui saaks alet uute ostmisel ja käputäie lõpuks museaalideks jätta.

hummel kirjutas: ... Minu nägemus on, et need masinad võiks käiku jääda veel mõneks ajaks ....
... Ma arvan, et miski 5-10 soomukit kannataks tänapäeval veel kokku panna ja töökorda seada. Ukrainast muretseda varuosad ja teha kapremont ....
... Kui keegi julgeks taolisi otsuseid teha, võiks järelejäänud ja korda tehtud 80-ned ....

Rebisin pikast tekstist lauseid välja, aga seda selleks, et võib-olla keegi targem oskab mulle seletada, et kes tegeleb (või vähemalt peaks tegelema) nende remonttöödega?
Ise Eesti kaitseväes käinud pole ja seetõttu pole mul halli ettekujutustki, kuidas ja kes tehnikat korras hoiab, vajadusel nokitseb ja kohendab.
On selleks kohapeal mingid remondimehed (vene sõjaves ajateenijatest koosnev remontnaja rota, mille mitte ükski liige minu kasutuses oleva auto kallale mitte kunagi ei jõudnudki - polnud mul vajadust) või kehtib reegel, et kes sõidab see putitab (jälle vene kroonus endalgi läbikäidud tee - ajateenijast autojuht teeb kõik ise)?
Ehk siis kokkuvõtvalt, et kas need remonditööd peaks tehtama ajateenijate, palgaliste pagunite all olevate tehnikaspetside või miskise "kirves pluss käive" (riigi raha = mõisa köis) erafirma poolt?

Päris mitmes tehnikaga seotud postituses hakkavad silma võõrkeelsed sõnad ja seda täiesti meie oma kaadrisõjaväelaste kasutuses.
Isegi, kui ma suurelt oma väitega mööda panen, tooks ühe viimase näite.
Installeeriks kuulipilduja - või midagi sarnast - mõni jääbki mõtlema, et tohutu töö, palju raha kulub ja nii edasi.
Installerima = paigaldama, kõlab hoopis odavamalt, mis muidugi ei tähenda, et päris muidu saab.

Võtke eelnevat lihtsalt irisemisena, aga mitte isiklikult.

Kapten Trumm kirjutas:Üks, praeguseks üleni roostevärvi BRDM seisab ka Kuperjanovi kolaplatsi pääl.

Seest on see BRDM kollast värvi ja tundus suhteliselt komplektne. 2007. aasta alguses seisis veel pääsla lähedal koos avariilise Saurer-iga, mõni aeg hiljem olid mõlemad vanaraua nurka veetud.

Uudistes rääkis, et soomuki müügist mahavõtmise põhjuseks oli arusaam, et soomuk on kaitseväes olnud pikka aega ja seega ajaloolise väärtusega. Pidi minema muuseumisse.

mäletan,et olid metsalahingud.maia ja kersti olid kahekesi vastutegevuses.mis selle maiaga tehti seda ma ei näind,see jagu kellele ma olin kaasa antud,tegeles kersti ,,ära rääkimisega,,.igatahes vaatamata sellele,et legendi järgi olid nad kombainidena eestisse toodud,olid nad suht kobedad mimmud.