Postitatud: 22 Okt, 2008 20:51
Vale teema, kurat
:D:D




Militaarteemad minevikust kaasaega
https://militaar.net/phpBB2/
Ei ole mõtet omavahel kaitsevägesid kui tervikuid - nii 1940. aasta kui ka 2008. aasta kaitsevägi on mõlemad oma ajastu lapsed, mis on just sellise struktuuri, relvastuse, väljaõppega nendel objektiivsetel põhjustel, mis valitsesid (valitsevad) vastavalt 1940. ja 2008. aastal.Yamamoto kirjutas:Selline provotseeriv teema. Kumb suudaks Eestit paremini kaitsta? Kas Vabadussõja kogemusega hästi organiseeritud neljadiviisiline 1940. a. Kaitsevägi? Või moodsa relvastusega sissitegevuseks valmistunud 2008. a. Kaitsevägi? Ja kumb võidaks, kui eri ajastute Kaitseväed läheks omavahel kiskuma?
See saab vast olla siiski vaid sel juhul kui vastane alustab mobilisatsiooni ja sõda samaaegselt. Eesti šanss vaenlasele võimalikult suurt kahju teha olnuks küllap selles, et minduks pealetungile esimesena veel enne mobilisatsiooni algust punaarmeesse. Ehk - sõjategevuse üleviimine vaenlase territooriumile (kuigi ilmselt varsti olduks sealt tagasi sunnitud tulema). Aga poliitiliselt olnuks see vähemalt 1939.a võimatu.Eestlaste arvutused tollest perioodist näitavad, et sõja esimesel nädalal oleks rindel olnud eestlaste arvuline ülekaal, sest mobilisatsioon on kiirem.
Sellise vingumise asemel võiks kainelt vaadelda neid konkreetseid ja objektiivseid tingimusi, milledes alustati kaitseväe loomist 1918. aastal ja 1991. aastal. Ja need tingimused annavad ka objektiivse vastuse küsimusele, miks olid kaitsevägi 1940. ja 2008. aastal selline, nagu ta on.Kapten Trumm kirjutas:
Lubage naerda......17 aastat riigikaitset ja üksainus pooleldi virtuaalne brigaad ja üks suurtükiväegrupp, paartuhat sõdimisvõimelist kaiseliitlast.....nutt tuleb peale. Võitlusvõimelist mere- ja õhuväge ei eksisteeri siiani ja ei hakka eksisteerima nii pea. Ja mis kõige hulleb - mobilisatsiooni ja reserviteema on kõva mullipuhumine, mis jätab meie 30ndate vanaisad pikalt maha....17 aastat peale taasiseseisvumist saime suure surmaga üle alakomplekteeritud pataljoni reservõppekogunemisele...
Ehk pika jutu kokkvõtteks.. regardless, et praeguse aja allüksused on omas aegruumis kaasaegsemad (EKV ei jõudnud üle minna nn ühtlusjaole enne 1940nda sündmusi, mis kärpis tema efektiivsust)..siis mille poolest oli siis asi parem:
1. mobilisatsiooni- ja reservisüsteem oli toimiv
2. arvukus oli sõjaliselt täiesti arvestatav (ehk praegusest üle 10 korra suurem) - 16 brigaadi koos oma STVG-ga praeguse....eeem 1 vastu![]()
3. tegeleti asjaga, mitte asjast rääkimisega
4. tervis, ajateenistuse osalusprotsent, kaitsetahe jms "pehmed" faktorid olid selgelt paremad.
Salo töös on selgelt kirjas: "Läti sekkumisel". See ei tähenda, et "kaasa oleks kistud vähemalt Läti". Huvitav, mis huvi oli Lätil ennast lasta "kaasa kiskuda"? Et koos Eestiga kahekesti lasta end läbi peksta ja siis ikkagi alla anda? Või et tõestada, et "meie tänapäeva enesehaletsuslikud allaandmist propageerijad" eksivad?Nii või teisiti, ei oleks me jäänud tulevas sõjas üksinda (rääkigu meie tänapäeva enesehaletsuslikud allaandmist propageerijad mida tahavad) ning kaasa oleks kistud vähemalt Läti. Sellele viitab Salo töös väljatoodud punaarmee rünnakuplaan, kus on selgelt kirjas: "7. armeele andis Meretskov käsu juba 28./29. septembri öösel kell 1. Armee pidi katma Eesti operatsiooni Läti piiri poolt ja Läti sekkumisel tungima kiiresti mööda mõlemat Daugava kallast Riia suunas."
See, et Eesti 1991 alustas nullist, oli tingitud mitte mingist force majeurest, vaid meie endi poliitilisest juhtkonnast, kelle eesmärgiks oli saada VF armeest ka lõhn välja. Ehk minuarust ei kaubeldud lõpuni.A4 kirjutas: 1991. aastal seevastu koosnes kogu kaitseväe relvastus mõnest sajast Vene armee prapporitelt althõlma ostetud Kalašnikovi automaadist ning kogu relvastuse hankimine algas tegelikult nullist. Järgneva 15 aastaga saadi abi korras automaate ja kuulipildujaid USA-st ja Rootsist, veokeid Saksamaalt, suurtükke Soomest, hangiti Eesti maksumaksja raha eest automaate Hiinast, Rumeeniast, Iisraelist, veokeid Saksmaalt ja Hollandist, suurtükke Saksamaalt jne. Samal ajal on tulnud ka ehitada, ehitada ja ehitada, ja ega muuks polegi raha eriti jätkunud. Lisaks sellele, nagu ma kirjutasin oma eelnevas postituses, on relvade, veokite, kallite sidevahendite jms hulk ühe sõduri kohta suhtarvuliselt tunduvalt suurem kui 1940. aastal, mis tähendab, et sama aja ja rahaga on võimalik ettevalmistada väiksem arv üksuseid.
Tõenäoliselt olenes see väeosade juhtkonnast ja millised käsud neile anti.Osalesin ka 92 piirivalve kordonite ülevõtmisel ja tean milline seis oli osades kordonites oli kõik nii,et koli kohe sisse aga teised olid kapitaalselt rüüstatud ja tavaliselt lahkusid viimased vene piirivalvurid siis kui meie omad nendelt valve üle võtsid.Endalgi õnnestus üle võtmisel,endise kordoni ülemaga rääkida ja ta ütles,et ülevalt tuli käsk kõik tühjaks lõhkuda ja rüüstata.Kuigi armastatakse rääkida, kuidas VF armee kõik objektid ära lagastas, on tõde siiski see, et enamik objektidest lagastati kohalike marodööride poolt tänu sellele, et EV ei suutnud isegi kõige vajalikumatele elementaarselt valvet organiseerida.