www.militaar.net

ma ei tea Arnold, kas sa oled siin rääkinud ka oma dispatist lähemalt, aga kas võiksid avaldada, mille eest sa said selle 3 aastat ja kui ei taha rääkida, siis olla las...

Minusuguste nimeks oli DB-s "fara" e. latern. Liiklusavarii, kurva lõpuga.

selge pilt, et siis liiklusõnnetus...

kas see tähendas seda, et kui olid oma aastad ´´ära istunud´´, saadeti lõpuni jäänud teenimata aega, kuhugi veel ärateenima...?

Ma olin oma aja juba ära teeninud, kui tähelepanelikult loed! Üldiselt oli praktika selline, et pool aastat ja vähem teenida jäänud mehed, kui ennetähtaegselt vabastati, siis said kohe koju. Aasta ja vähem teeninud pidid oma väeossa naasma.

Autolaksu aimasin minagi, aga es tihanu küsta.
A seda küsin küll, et kas dispatis tegutsesid lõpuni või lasti varem tulema?

Tegelikult võiksid Sa, Arnold, teha eraldi nurga dispatiajast, sest oled vist ainus, kes seal n.ö. "päriselt sees" olnud. Punaste BB-pagunitega püssimehi on vist isegi siit foorumist läbi lipsanud, aga teist poolt pole keegi kunagi valgustanud.
Noh, kui tuju ja viitsimist ükspäev on...

Eks tuleb teha, ajalugu peab talletama!
Nagu dokustaadil lugeda - uslovno dosrotsno ehk siis enne tähtaega (1,5 aastat)

Ehitusvägede teema juurde tagasi tulles oli neid väeosi Tallinnas Rahumäe teel koguni kaks.
Üks suurem oli sisevägede polgu (praegune politseimaja) ja piirivalvesalga (praegune Vahipataljon) vahel. See tänavaga risti olev hoone.
Teine oli piirivalve ehitusrood, Asus piirivalvesalga kõrval kesklinna pool. Nagu piirivalvele kohane, polnud seal ainsatki kohtulikult karistatud või keskhariduseta ajateenijat, samuti lõunamaa poegi. Sinna toodi küll üle kordonites patustanuid, kuid "määrustikuväliste suhete" jaoks seal soodsat pinnast polnud. Ikka inimesed määrasid väeosas valitseva õhkkonna, mitte see, mis väeosaga tegu oli.

http://www.slusili-baikonuru.ru/read.php?3,213
Mul praegu pole asja tõlkimisega aega tegeleda, aga lugu on sellest, kuidas stroibat mässas ja möllas Baikonuri kosmodroomil.

Mina läksin stroibatti 59 aastal. Minu meelest oli ehitusväeosas ikka keskmiselt kergem elu kui "päris" sõjaväes. Raha saime keskmiselt 10-20 rubla kätte ja sama palju raamatu peale. Võrreldes 3 rublaga oli see ju ikka rohkem 4 kordne summa. Kraanajuhi paberitega sa päris korraliku kuutasu. Põhiliselt ehitasime kohalikus linnas 36 korteriga maju. Üks pioneeride laager sai ka valmis. Esimesel aastal oli väeosas 4 roodus 5-st ainult eestlased ja eestist pärit venelaed.
Millel põhinevad kommentaarid, et see oli "viimane" koht? Võimalik, et põhjakiht koondati kusagile teise väeossa.

Baltiiskis oli stroibatis palju eestlasi, kas keegi on järsku siin foorumis kah
1988-1990 aastakäigust