Postitatud: 17 Jaan, 2009 15:32
1970-1972 jalaväes teenides käis suhtlus ohvitseridega enam-vähem määrustiku järgi. Ikka nii , tovariš major.
Meil sõltus ikka palju olukorrast ja ka inimestest. Kuna Kubinka Tanki- ja Soomustehnika Uurimisinstituudis (näe ei oskagi eesti keeles seda nime välja väänata), mida meie polk teenindas, oli ikka suhteliselt palju polkovniku- ja kindralipagunitega mehi, kes polnud üldse vaimustuses kulpilöövatest soldatitest, siis harjusime nendega kohtudes lihtsalt rühti kontrollima. Polgus oli ohvitseridega natuke karmim olukord. Roodus olid ajateenijad kõik sina peal sõltumata paelte arvust, võib-olla välja arvata mõni ametlik situatsioon. Viimasel poolaastal oli kombeks oma aastakäigu poisse kõnetada ees- ja- isanime pidi, muidugi pidid ka noored sind siis nii kõnetama.
Muide see kindralite rohkus tekitas probleeme linnaloaga Moskvas käies. Ei reageerinud nii ruttu ja kaugelt kui vaja, käsi polnu harjunud.