www.militaar.net

Huvitav, kas kõrgem ohvitserkond sellisel puhul Kaitseväe juhataja käskkirjale nr. 1 tugineda julgeks?
Seda just Basilio punkti nr 4 juures.

See käskkiri peaks ju kehtiv olema?

Loodetavasti on minu stsenaarium jama. Basilio on lihtsalt pessimist.
Esimene punkt on igatahes staatuses "work in progress".
Teine punkt peab ootama, kuni tuleb sobiv moment. Ülejäänuga läheb juba kiiresti. Kui ollakse juba punkt nelja juures, pole enam oluline, kas KV ja KL astuvad üles või ei. Vaenlane on siis juba sees ja midagi tõkestada enam ei ole. Tõenäoliselt tekivad üksikud konfliktikolded, mis kiiresti maha surutakse.

Stsenaarium "Basilio 2"
Sõjaline operatsioon hinnatakse liiga kulukaks ja ebavajalikuks.
Riik võetakse üle majanduslikult. Suurettevõtted, pangad, transiitveod.
Ei ole kahjuks majandusinimene, aga vahel on mul tunne, et see asi käib täie hooga või on juba ära toimunud. Küsimus suurele ringile: kes meie majanduses tegelikult hoobasid tõmbab?

lätlased.

Ma kaldun arvama, et on venelastega(eesti venelastega)

Basilioga nõus, et VF sissetung saaks praeguse seisu järgi toimuda vaid siis kui mujal maailmas sünniks midagi sellist, mis kogu rahvusvahelise üldsuse totaalse tähelepanu pälviks. Näiteks USA-Iraani sõda. Või mõni 9/11-st veelgi jõhkram terrorirünnak. Paraku on tulevikus kõik võimalik.
Seda teemat lugedes tekkis asjatundjatele küsimus: ühes artiklis kirjutas Kunnas, et kui EKV juhtkond tegi jänkidele taotluse M-14 ostmise osas, kaitseministeerium pidurdas ja keegi neist olla koguni öelnud: "Kui te saate liiga palju relvi, hakkate sõjalise konflikti puhul veel sõdima ka. Sel juhul meie kultuuriväärtused hävivad."
Huvitav, on see legend või mitte, et keegi sellise geniaalse lause ütles?

Sellise "suhtelisusega" olen koheselt nöus totaalselt ära soomestuma. Kui veel öhujöud ja mereväe saaks juurde, olen nöus ka soome-rootslaseks rootsistuma Aga ainult koos panssaribrigaadiga (Leo 2-d)

Karuke kirjutas:Ühesõnaga jutt dessanditõrjumisest jäi meil teises teemas pidama vajadusele tõrjuda või uputada dessandi laev(vad) juba enne maabumist.
Loetletud üksused on selle tarvis täiesti kasutud.
Võimalik on vaid tehniline (miin, rakett jms) lahendus...

Lahendus peab olema operatiivne ja meile jõukohane soetada-pidada. Sellise üllatusdessandi olukord muutub minutitega ja kui Tallinna all hakkab madin peale, siis samasugused laevad tekivad ka Kunda ja Pärnu sadamasse.

Maapealsed lahendused meid eriti ei päästa, sest me ei suuda neid osta piisavas koguses oma tohutu rannajoone katmiseks. Teiseks on enamik Eesti rannast hästi ligipääsetav, kõva põhjaga ja madalaveeline. Soome rannik on lõputu skääride labübrint, kus saab paar laevateed mineerida ja kui vastane seal otsas koperdama hakkab, jõuab ka maapealsed vahendid kohale tarida.

Eestis lükkad peale territoriaalvee piiri ületamist sõltuvalt laevast 15-40 minutiga aparelli lahti. Puuduvad kitsad väinad ja loendamatud saared, mille vahel on hea vastast kottida. Vaata Eesti põhjarannikut. Lisaks on seal hulganisti hästi ligipääsetavaid ma meil tüüpilise läänetuule eest varjatud sadamaid.

Lahendus ei ole külgmiinid ega taburetita manpadsid. Pole kasu teravast mõõgast käes, kui vastane sul seljatagant pea maha raiub.

Pealegi võib vastane selle aktsiooni teha näiteks jaanipäeva eel, kui kasarmud on ajateenijaist täiesti tühjad ning kohe võtta on sadakond pooliku väljaõppe ja relvastusega kaitseliitlast ning natuke peastaabi paberimäärijaid. Scoutspataljonist on olemas üks alakomplekteeritud lahingukompanii ja kogu moos.

Kõrge mobiilsuse ja multifuntsionaalsete jõudude olemasolu tekitab vastase jaoks taktikalise määramatuse. Nad ei tea, kuskohast lajatatakse ja mismoodi. Olukord võib areneda kiiresti ja sellest hetkest, kui sissetungija radar näitama hakkab on mõni minut aega raketirünnakuni. Keegi appi ei jõuaks. Ilma õhutõrje ja kaitsevahenditeta transpordilaev lastakse kahe tiibraketiga põhja nagu naksti. Kuna lennukid lendavad suhteliselt kiiresti, siis pole eriti palju abi järgnevatest üllatustest muudesse sadamatesse.

Järelikult sellise jõu olemasolu välistab idanaabrite sellised üllatused, sest nende tegemise risk on liiga suur - tuleb arvestada sellega, et näiteks operatsioon avastatakse juba algfaasis ja vastulöök saab tulema hirmus.

Ja ei saa ka unustada seda teemat, et venelased oma NATO hirmus võivad peljata eestlaste karistusaktsiooni - tiibraketidega karistusaktsioon nt Kroonlinna sadamas sõjalaevade vastu.

Kõigepealt tuleb hävitada see neetud lennusalk ja sõltuvalt eestlaste kaitsemeetmetest võib sellega aega minna mitu päeva. Tekkiv miniatuurne õhusõda tõuseb hetkega välisriikide huviobrbiiti ja kogu üllatus on kadunud.

Boris Tesnovi raamatus, Eesti rahva lühiajalugu 2001, lk.331 on ära toodud üks võimalik rünnakukava.

Nimelt avaldas Vene kindralleitnant Valeri Dementjev (kevadel 1996) ajalehes Zavtra artikli, milles öeldi, et Balti riikide ühinemisel NATO-ga sekkuvad sündmustesse Vene relvajõud. Esmalt sisenevad föderaalse julgeolekuteenistuse eriüksused. Eriväed likvideerivad Balti riikide juhtkonnad, seejärel antakse (raketi?)löök tähtsamatele riiklikele objektidele. Siis saabuvad jala- ja lennuvägi ning lõpliku puhastustöö teevad eliitväeosad. Artiklis viidati ka siinsele viiendale kolonnile ja mainiti, et Venemaal on Balti riikides lahinguülesannete täitmiseks pidevalt valves 3000-4000 meest.

Eesti ühines NATOga ja Venemaa ei rünnanud, kuid see ei tähenda, et sobiva hetke tulles seda ei tehtaks.

Ise oletan, et ühe esimese asjana avatakse Narva veehoidla lüüsid, mis uue piirilepinguga lausa kuritegelikult Vene poolele jäeti ning veetaset alandades jäetakse Narva soojuselektrijaam jahutusveeta. Selleks piisab veetaseme alandamisest 10-20 cm võrra. Ja see tähendab terve Eesti jätmist elektrienergiata.... Ei tööta side, TV, raadio ... jne. Sisuliselt paralüseeritakse kogu maa. Seejärel on hea edasi toimetada.

Lüüsid võivad ju "ise puruneda", see võib olla "huligaanide töö", seda võivad teha "terroristid", keda on vaja tulla Eesti poolele tankidega otsima jne. Küll põhjendusi leiduks.

Minul tekkis küsimus, kuidas need erivägede hordid siia märkamatult sisse pääsevad. Aprillisündmuste ajal ei pääsenud isegi Nashi aktivistid siia ja neid nabiti ka kinni. Kogu juhtkonna likvideerimiseks on neid vaja kahtlemata vähemalt kompanii ringis.

Tegelikult on NSVL/VF eriüksuste taktika osa pigem sõjalise infrastruktuuri saboteerimine, nt ladude süütamine, sildade õhkimine, sidekaablite rikkumine jne.

Minu meelest on venelastel Eesti piiride läheduses kaks sellist lennubaasi, mis jäävad korraliku suurtüki või Grad tüüpi seadeldise laskeulatusse. Ma loodan, et nende koordinaadid on meie suurtükiväelastel pealuu sisse taotud.
Sest ühe esimese asjana suure jama saabudes tuleks need põhjalikult puruks lasta.

täiesti nõus, probleem on ainult selles, et meie ei tohi esimesena pauku teha, muidu oleme kohe agressorid-imperialistid.

Kapten Trumm kirjutas:Minul tekkis küsimus, kuidas need erivägede hordid siia märkamatult sisse pääsevad. Aprillisündmuste ajal ei pääsenud isegi Nashi aktivistid siia ja neid nabiti ka kinni. Kogu juhtkonna likvideerimiseks on neid vaja kahtlemata vähemalt kompanii ringis.

Küsimus peaks olema vene kindralile, kuid vastan. Naši omad tulid avalikult läbi piiripunkti. Vaevalt eriüksuse mehed nii tulevad. Ja mis kunst on sisulise valveta Eesti piiri ületada?

Pealegi on neil ka siin mehi küll. Neid demobiliseeriti enne vene vägede väljaminekut ja siinsetest vene noormeestest läbib osa Vene armee. Viies kolonn on arvestatav jõud, mida ei tohi vene rünnakuplaane arutades ära unustada.

Küll tulla oskavad kui tahavad ja paremini kui me arvata oskame. See läheb nüüd küll kuulujututasandile, kuid kas sa ei ole kuulnud jutte vene eriüksuste salaõppustest Eestis? Nagu sa ütlesid: "Tegelikult on NSVL/VF eriüksuste taktika osa pigem sõjalise infrastruktuuri saboteerimine, nt ladude süütamine, sildade õhkimine, sidekaablite rikkumine jne." Selleks peab ju salaja sisse imbuma.

Toddie kirjutas:täiesti nõus, probleem on ainult selles, et meie ei tohi esimesena pauku teha, muidu oleme kohe agressorid-imperialistid.

Oma territooriumit kaitstes ei ole võimalik agressor olla.

Toddie kirjutas:
täiesti nõus, probleem on ainult selles, et meie ei tohi esimesena pauku teha, muidu oleme kohe agressorid-imperialistid.


Oma territooriumit kaitstes ei ole võimalik agressor olla.

Aga kas see Venemaad huvitab. Nimetab nii nagu kasulik on. Vastik väike ässitajariik oleme niikuinii nende silmis. Samamoodi nimetas Venemaa ka Gruusiat agressoriks.