www.militaar.net

Hea küll. Kui see ei meeldi, siis vapside Põhiseadusele antud 78% toetus kõneleb selgelt enda eest.

Järjekordne demonstratsioon asjatundmatusest või vassimisest. Päts ja Laidoner toetasid täpselt samamoodi põhiseaduse muutmist. Eriti just Pätsi seisukoht oli maarahva seas määrav. Tõelistele jõudude vahekordadele osutavad jaanuar 1934 omavalitsuste valimised - vapsid ei olnud üldiselt isegi linnades olulises enamuses.

Rahvas usaldas suurema võimuga riigipea paika paneva põhiseaduse nende meeste kätte, keda Pätsi propagandale tuginedes "räuskajateks" nimetatakse.

"Rahvas" ei usaldanud seda mitte ainult vapsidele, vaid ka näiteks Pätsile.

Eelvalimisel kehtivad samad põhimõtted. vaadatakse, kes ja kas kukub ära enne finaali jõudmist.

Võib-olla tõesti, ainult, et 1934. aastal ei toimunud mingeid eelvalimisi.

Tal polnud ka N-Liidu ja Hiina toetust seljataga. P-Korea on näide, kuhu selline tee viib.

Ahah. Nii et Pätsil olnuks vaja opositsiooni likvideerimiseks Hiina ja NLiidu toetust? Kuna seda ei olnud, siis ei saanud opositsiooni likvideerida? Või mida sa oma lollusega öelda nüüd tahtsidki?

krizz kirjutas:nende meeste /.../, keda Pätsi propagandale tuginedes "räuskajateks" nimetatakse.

Sul on julged avaldused. Mina tunnen end kergelt solvatuna, et sa mind Pätsi propaganda ohvriks pead. Pigem katsu kordki oma kirjutisi toksides püüda näha asju sellest vaatevinklist, et kõigile ei lähe sinu ja su eeskujude mõtteviis peale ja vaevalt seega kõik kellegi/millegi propaganda mõju all on.

gnadenlose kirjutas:

krizz kirjutas:nende meeste /.../, keda Pätsi propagandale tuginedes "räuskajateks" nimetatakse.

Sul on julged avaldused. Mina tunnen end kergelt solvatuna, et sa mind Pätsi propaganda ohvriks pead. Pigem katsu kordki oma kirjutisi toksides püüda näha asju sellest vaatevinklist, et kõigile ei lähe sinu ja su eeskujude mõtteviis peale ja vaevalt seega kõik kellegi/millegi propaganda mõju all on.

Oi siit foorumist võid palju julgemaid avaldusi leida. Iga mees seisku oma põhimõtete eest, kui neid on. Kui hakata arvestama igaühega, kes kõik solvuda võivad, ei saakski mingeid veendumusi ja seisukohti omada ega midagi kirja panna.

Või ehk tõestaksid siis, et Päts ei teinud propagandat vapside vastu? Vastasel juhul on mul õigus järeldada, et sellel propagandal oli ja on ka "ohvreid".

Mind see ei solva, kui keegi vapse mustab ja räuskajateks nimetab. Nii õrnahingeline õnneks ei ole. Kuigi võiksin ju ka solvuda ja nii ja naa...

Ja see, et ma unustatud vabadussõjalastele adekvaatset tähelepanu püüan osutan (mida meie austet ajaloolased eriti teha ei julge), ei tähenda, et ma neist pimestatud olen. Põhjendatud ja tõsiseltvõetav kriitika on teretulnud, kõik muu (a'la Pätsi-aegsed valed) jätab tõesti külmaks.

Nii. Võtsin raamatukogust Marandi I osa.

Refereerime lehekülgi 393-394.

1) Ma eksisin kui väitsin, et allkirju koguti vaid riigipöördeni.
2) Marandil on allkirjade kogumise läbiviimisena andnud 5.03-20.03.
3) 5.03 sai Larka 20 000 allkirja (oli tema sünnipäev ja on selge, et vapside aktiiv jooksis oma poolehoidu näitama kui neid Larkale sünnipäevakinki kutsuti üles tegema). Teised kolm kandidaati said kokku 4500 allkirja. Teised kandidaadid ei võtnud seda esialgu kui "eelvalimisi".
4) 11.03 oli seis järgmine: Larka 52 000, Laidoner 18 000, Päts 9000, Rei 2800.
5) 20.03 oli seis järgmine: Larka 65 000, Laidoner 38 000, Päts 19 000, Rei 5000. Tendents oli seega Larkale määratud allkirjade andmise intensiivsuse vähenemine, samas kui teistele määratud allkirjade intensiivsus oli enam-vähem stabiilne. Ma rõhutan siinkohal siiski just teiste kandidaatide allkirjade lisandumise stabiilset rütmi. See, et vapsidele andmise intensiivsus vähenes, võis ju ka olla vähemalt osalt nende organisatsiooni tegevuse peatamisest tulenev.
6) "Kuid ka E.V. Liidu enda seisukohast tulemus ei võinud üksnes rõõmustav olla. Kuigi küll üle 60 000 inimese - ja suurelt, üle 40 000 kodaniku osalt veel pärast juba esimesel päeval (5.03) vajaliku allkirjade määra kättesaamistki - niimoodi aktiivselt A. Larka heaks välja astusid, see oli siiski veel kaunis väike arv. vähem kui kümnendik kõigist häälteõiguslikest kodanikest. Ja kuigi kõigist antud allkirjadest suur, napilt absoluutnegi enamus A. Larkale langes, küsimus on siiski, et kas kõik need väljatulnud 127 000 inimest ka kogu valijaskonna miniatuurpilti, esinduslikku valimikku kujutasid ja kas nende allkirjade jagunemisest nüüd riigivanema valimise prognoosi tuletada tohtis. Tõenäoliselt mitte: välja tulid poliitliselt aktiivsemad kodanikud ja arvatavasti ka suhteliselt suuremal määral linnas kui maal; mõlemas mõttes valimik oli vildak."
7) Larka allkirjad olid suurelt osalt antud Tallinnas - mitte vähem kui 25 000 ehk 39% tuli sealt. Tallinnas kokku antud allkirjadest anti Larkale 79%.
8 ) Provintsis sai Larka kokku 42% seal antud allkirjadest.
9) "Nähtvasti oli säilunud ja võis veelgi säiluda äsjaste kommunaalvalimiste tendents: E.V Liit oli väga tugev Tallinnas ja tugev võib-olla veel teistes suuremates linnades, jäi vähemusse aga maal. Riigikogu valimistel vabadussõjalased järelikult võisid nüüd 1934.a. kevadel küll mõnegi parlamendirühma saavutamist loota. Kuid riigivanema valimisel A. Larka võit oli täiesti ebakindel; seal prognoos siiski ei olnud enam hea."
10) "Seda mõisteti - ja aimati varakultki - ka E.V Liidus endas. Kui seal oleks enam-vähem kindel oldud, et A. Larka riigivanemaks valitakse, siis vaevalt oleks seda suurt allkirjade-aktsiooni algatatud ja juba "eelvalimiste" võitu taotletud. Seda oli ilmselt vaja, et valijaid ikkagi A. LArka suures poolehoius veenda ja neid massisugestioonilise kaasatõmbamise, nn "band wagon"-efektiga tema poolt hääletama mõjutada."
11) Kampaania ajal oli kuulda kaebusi, et on rea- ja kesktaseme vapse, kes ähvradavad, et kui Larka ei võida, siis võtavad vapsid võimu jõuga. Sellises ähvarduses süüdistati muuseas ka Paul Laamanni.



Kokkuvõtteks:
1) Minu väidet, et Pätsi "protsent" oleks veelgi tõusnud kui allkirjade kogumine oleks lõpuni viidud, ei sa ilmselt tõestatuks lugeda. Vähemalt Marandi järgi viidi allkirjade kogumine lõpuni, samas kui Ruusman väidab, et oli planeeritud 5.-27.03.
2) See "protsent" aga ei näita tõelist toetust rahva seas Pätsile, sest on igati alust arvata, et maarahvas oli allkirjade andmisel vähem aktiivsem kui linnarahvas. Selle põhjuseks polnud mitte maarahva eriline poliitiline loidus vaid tema hajaliolek ning ilmselt ka praktiline meel - Päts sai ikkagi oma 10 000 kätte ja polnud oluline, kas ta sai ka rohkem. Sama kehtib mõningal määral ka Laidoneri kohta, ehkki tema valimistoimkond läks pärastpoole sarnaselt vapsidega päris hoogu. Teiseks peab veelkord osutama, et vapsid viisid algusest peale allkirjade kogumist läbi suure intensiivsusega, mida teised ei teinud. Ka maal oli vapside tegevus allkirjade kogumisel intensiivsem.
Isiklikult arvan (kõhutunde põhjal), et üksindavõetuna oli Larkal sel hetkel rahva seas siiski rohkem pooldajaid kui Pätsil. Larka peamine konkurent oleks olnud Laidoner. Kui oleks ikkagi toimunud valimised ja Päts ning Rei oleks oma toetajail palunud hääletada Laidoneri poolt, siis oleksid Larka šansid olnud väga väikesed.
3) Rõhutan siinkohal ikka ja jälle jaanuar 1934 omavalitsuste valimisi. Nende tulemused olid kõigil veel hästi meeles. Ilmselt siiski polnud Päts ja Laidoner niivõrd juhmid, et ei mõistnud, milles seisneb Larka toetusallkirjade suure hulga "ime". Juba ainuüksi sellest tulenevalt pole usutav jutukene, mis räägib, kuidas Päts ja Laidoner - sahker-mahkerdajad - kartsid "rahva" õiglast kohut kui vapsid võimule saavad, mistõttu sooritasid riigipöörde. Rääkimata juba sellest, et keegi pole veel tõestanud, et neil oli üleüldse karta süüdimõistmist.
4) Siit läheme edasi. Miks Päts ja Laidoner otsustasid riigipöörde kasuks? Ilmselt pidi Pätsil tõepoolest olema selge, et tema šansid pole kuigi suured. Igal juhul olid need ülimalt kahtlased. Sellises olukorras võis Päts pakkuda Laidonerile kokkulepet: loobume omavahelisest konkurentsist ning võtame koos juhtimise üle, sest "rahvas on haige" (see tähendab - senine süsteem ei saa edasi kesta, vaid see tuleb ümber teha - "rahvas tuleb terveks ravida", See ei pidanud olema tingimata õel-põlastav suhtumine, vaid saab ehk ka tõlgendada teistmoodi...). See on minu isiklik arvamus nende plaanidest. Muidugi on ka teistsuguseid arvamusi, mis püüavad kõike taandada vaid võimuihale. Igatahes Laidoner pidi saama sõjavägede ülemjuhatajaks. Väga võimalik, et Laidoner tundis enese siiski rohkem olevat sõjaväelase kui poliitiku, mistõttu loobuski pretendeerimast riigivanema kohale, loovutades selle Pätsile. On oluline silmas pidada, et Laidoneri ja Pätsi nägemus riigi edasisest tulevikust üldjoontes ühtis, mistõttu Laidoneril ei pidanud olema midagi Pätsi kui riigijuhi vastu.
5) Kas Päts ja Laidoner uskusid, et vapsid planeerivad riigipööret? Tõestust sellele, et nad just uskusid pole. Kuid on fakt, et vapsid olid mitte ainult Pätsi ja Laidoner silmis, vaid ka näiteks Tõnissoni silmis nii-öelda metsik ja ettearvamatu mass, mis omas poolsõjaväelist organisatsiooni ja omas arvestatava hulga toetajaid võimustruktuurides. Arvestades ka vapside agressiivset vastandumist kõikidele teistele (kõikidel teistel on määratud kaduda, marginaliseeruda!) ning reavapside ähvardusi, polnud Pätsil ja Laidoneril mitte mingit põhjust uskuda, et vapsid pole võimelised riigipöördeks ja et nad seda üritada ei või. Eriti kui arvestada, et vapsidel polnud erilist lootust saavutada enamus demokraatlikul teel. Rõhutan, ma ei väida näiteks, et Päts ja Laidoner kahtlustasid 12. märtsil, et nüüd vapsid on kohe-kohe sooritamas riigipööret. Vapsid olid teiste silmis potentsiaalsed riigipöörajad (justkui "haiguskolle", mis ähvardas viia raske tõveni).
6) See, et vaikival ajastul oli kõikide märkide kohaselt rahva enamuse toetus, ei tähenda, et toetus oleks olnud ainult Pätsile. Paljud toetasid vaikivat ajastut sellepärast, et seda toetas ka Laidoner.

Lõppkokkuvõttes:
1) Täielikke ja sajaprotsendilisi andmeid sellest kui suur oli vapsidele toetus rahva seas, pole
2) On aga hulk kaudseid andmeid, mis osutavad: a) vapsid võisid heal juhul saavutada teatud enamuse linnas, kus elas 1/3 rahvastikust; b) vapsid jäid tugevasse vähemusse maal, kus elas 2/3 rahvastikust.
3) Toetusallkirjade hulga esitamine mingisuguse tõestusena rahva enamuse toetusest vapsidele on kas asjatundmatus või vassimine.

Postimees 23.03.1934

Toetusallkirjade jagunemine:

Laidoner/Larka/Päts

Harjumaa 3285/1917/1875
Pärnumaa (ilma Pärnu linnata) 2105/1836/1782
Tartumaa (ilma linnata) 3273/4415/3448
Võrumaa (koos linnaga) 2473/3240/1345
Läänemaa (koos linnaga) 3019/1409/1185
Petserimaa (koos linnaga) 2380/865/245
Saaremaa (koos linnaga) 2290/1158/890
Valgamaa (koos Tõrva linnaga) 1359/955/258
Järvamaa 2050/2149/258
Viljandimaa (koos linnadega) 4616/3640/2042
Virumaa (koos linnade ja alevitega) 6150/5284/2845

Tartu linn 1627/10039/505
Tallinna linn 3439/25163/1823

Puudu seega vist ainult Pärnu ja Valga linna andmed praegu.

Mida me näeme? Provintsis (sealjuures ka rea linnade andmetega koos!) pole vapsidel toetusallkirjade põhjal otsustades erilist lootust. Vapsid pumpasid kahest Eesti kõige suuremast linnast (kus kokku aga 10-15% inimestest) üle poole toetusallkirjadest.

Aeg oleks lõpetada avalikkuses juba see keerutamine jutuga sellest, kuidas vapside taga seisis "rahvas". Kuidas vapsid ja "rahvas" olid ühtne. Kuidas "rahvas" vaatas kokkusurutud hammastega pealt, mis tehakse. Sellele pole mingit tõestust. Tegu on poliitilise propagandaga. Veelgi enam - tuleks selgelt välja öelda, et tagantjärele öeldes polnud Larka ka mingi eriline favoriit riigivanema valimistel. Kui vapside vastased (see tähendab - kõik ülejäänud) oleks koondunud ühe kandidaadi taha, poleks vapsidel olnud erilist lootustki.

Aitüma, mehed -see on nagu telekool! Nii võib isegi targemaks saada

krizz kirjutas:
Või ehk tõestaksid siis, et Päts ei teinud propagandat vapside vastu? Vastasel juhul on mul õigus järeldada, et sellel propagandal oli ja on ka "ohvreid".
Põhjendatud ja tõsiseltvõetav kriitika on teretulnud, kõik muu (a'la Pätsi-aegsed valed) jätab tõesti külmaks.

1) Miks ma peaksin hakkama tõestama, mida ma pole isegi vihjamisi öelnud?
2) Ma olen seda diskussiooni siin ja mujal jälginud ning mulle on jäänud pigem selline mulje, et kõik sinu arusaamadele oponeerivad arusaamad on "Pätsiaegsed valed" (objektiivsuse huvides lisan, et mõne su oponendi meelest näib ka kogu sinu jutt olema nn. "vapslik vale", millede väsimatust taasesitamisest ma julgen siiski järeldada, et pole sa propaganda mõjust isegi puhas).

Ega ma tegelikult rohkemat ei tahtnudki öelda, kui et kus ilmavaated põrkuvad, seal kipub ikka verd pritsima ja üldistused on kole kergelt tulema.

Reigo kirjutas: Lõppkokkuvõttes:
1) Täielikke ja sajaprotsendilisi andmeid sellest kui suur oli vapsidele toetus rahva seas, pole

Hr. Reigo on suuresti sukeldunud oleksoloogiasse.

Püüame rääkida veidi ka kindlatest faktidest.

1932 augustis panid erakonnad oma põhiseaduse hääletusele - see kukkus läbi.

Pärast esimest rahvahääletust tegi Konstantin Päts augustis 1932 vabadussõjalastele ettepaneku hakata koos uut põhiseaduse eelnõud välja töötama. Pätsi projektis oli mitmeid sisulisi sarnasusi vapside sihtjoontega. Ometi lükkasid vapsid ettepaneku tagasi – koostööd erakondadega ei soovitud ning Pätsi idee kahekojalisest rahvuskogust näis liiga utoopiline. Ettepanek sai aga tõukeks, et vapsid ise võtsid eelnõu koostamise tõsiselt käsile.

1933 juunis panid erakonnad teistkordselt oma põhiseaduse häälettusele - see kukkus jälle haledalt läbi. Ei aidanud isegi valimiskvoorumi (vajalike toetusallkirjade%) protsendi alandamine 30%-lt 50%-ni. Vastu oli juba 2/3 rahvast.

1933 oktoobril toimus kolmas rahvahääletus. Vapside põhiseaduse poolt hääletas 574 000 hääletanust koguni 417 000! Jaanuaris 1934 võttis riigikogu selle põhiseaduse ka vastu.

See põhiseadus nägi ette 100 päeva pärast kehtima hakkamist uue riigivanema valimiste toimepanemist. Päts seda ei teinud, kuulutas hoopis oma fantaasiale tuguinedes välja kaitseseisukorra (mille lõpetas alles Vares, kes rahva uuesti terveks kuulutas) ja määras põhiseaduse vastaselt (põhiseaduse järgi võis riigivanem kaitsejõudude juhi ametisse määrata vaid mobilisatsiooni ja sõja korral) ametisse sõj. ülemjuhataja Laidoneri, kelle esimene samm oli EVL-i seadusevastane likvideerimine.

Keegi ei keelanud rahval toetada kahte esimest põhiseaduse muutmise eelnõud, seda nad aga ei teinud. Huvitav küll miks? Arvestades, et nii erakondade, kui ka vapside põhiseaduses mingeid suuri erinevusi ei olnud. Rahvas lihtsalt ei usaldanud erakondi ja riigikogu.

Oletamine, et vapside toetus oleks edaspidisel valimisperioodil langenud, on puhas oleksoloogia, mida ei kinnita eelnevad, meile teadaolevad, faktid.

Juba kommenteerisin - põhiseaduse muutmist toetasid ka Päts ja Laidoner. Muutmise poolt hääletasid ka nende pooldajad.

Oletamine, et vapside toetus oleks edaspidisel valimisperioodil langenud, on puhas oleksoloogia, mida ei kinnita eelnevad, meile teadaolevad, faktid.

Faktid: vapsid said 1934 jaanuaris omavalitsuste valimistel 40% linnas ja 10% maal.

Reigo kirjutas:Juba kommenteerisin - põhiseaduse muutmist toetasid ka Päts ja Laidoner.

Neil oli ilma vapsideta võimalus kahel korral oma põhiseadus võidule viia. Nad jäid aga kahekesi koos oma toetajatega hätta, alles vabadussõjalased ja nende toetajad suutsid põhiseaduse läbi viia.

See tõestabki, et ilma vapsideta oli neil meestel kaunis väike toetajaskond.

1933 aastal suleti EVK. Nad pidid moodustama uue organisatsiooni EVL-i ega see kerge polnud, see on selge.

Neil oli ilma vapsideta võimalus kahel korral oma põhiseadus võidule viia. Nad jäid aga kahekesi koos oma toetajatega hätta, alles vabadussõjalased ja nende toetajad suutsid põhiseaduse läbi viia.

See tõestabki, et ilma vapsideta oli neil meestel kaunis väike toetajaskond.

See ei tõesta, et neil oli "kaunis väike pooldajaskond". Kohe näeme, miks. Aga mainin esiteks, et üks "neist meestest" ehk Laidoner polnud enam Riigikogu saadik ja esimese kahe eelnõuga polnud ta seotud; põllumeeste hulgast oli ta juba lahkunud. Seega ei tõesta need kaks referendumit midagi Laidoneri mõju kohta. Teiseks, nagu kohe näeme, jäi esimesel referendumil võit vaid napilt tulemata. Kolmandaks, esimesel ja teisel referendumil ei agiteerinud vastu mitte ainult vapsid, vaid ka sotsid (ja kommud).

1932. aasta augustireferendumil osales 90,5% hääleõiguslikest kodanikest. Poolt oli 49,2% hääle andnutest. Seega õnnestus "neil meestel koos oma toetajatega" (ehk kõik ülejäänud, välja arvatud vapsid, sotsid ja kommunistid, kes agiteerisid vastu) oma plaan peaaegu läbi viia.

1933. aasta juunireferendumil osales 66,5% hääleõiguslikest kodanikest. Poolt oli 33% hääle andnutest. Vastu agiteerisid vapsid, sotsid ja kommud. Vastuhääletajate arv jäi peaaegu samaks (umbes 45% kõigist hääleõiguslikest kodanikest), kuid poolthääletajate arv oli vähenenud poole võrra. Asi oli arvatavasti hääletussunduse kaotamises ja seekord jäi suur osa eelmisel korral poolthääletanutest ilmselt koju.

Tuleb rõhutada, et see 45% hääleõiguslikest kodanikest oli vapside, sotside ja kommude agitatsiooni vili, mitte ainult vapside. Et vapside mõju protsenti kätte saada, peame siit lahutama sotside ja kommude mõju protsendi. See pole aga teada. Aga oletame, et 15. Hea küll, oleme vapside suhtes suuremeelsed ja anname sotsidele ja kommudele 10%. Seega jätame praegu vapsidele umbes 35% hääleõiguslikke mõjualuseid.

1933. aasta oktoobrireferendumil osales umbes 76% hääleõiguslikest kodanikest. Neist pooldas 73% põhiseaduse muutmist. See oli 56% hääleõiguslikest kodanikest. Põhiseaduse muudatuse poolt agiteerisid paralleelselt vapsidega ka põllumehed (kaks suuremat poliitilist organisatsiooni Eestis). Pooldamisest teatas ka Laidoner. Pole teada, kui suur osa poolthääletanutest tegi seda põllumeeste ja Laidoneri või kui suur osa vapside mõju all olles. Ent on selge, et põllumeeste ja Laidoneri mõjualuseid ei olnud mitte vähe, eriti maal. Võimalik, et vapside mõjualuseid oli rohkem kui põllumeeste ja Laidoneri mõjualuseid. Kui võtta, et 35% hääleõiguslikest oli vapside mõjualuseid, siis põllumeestele ja Laidonerile jääb sellel referendumil 21%. Kuid ka see pole paha. Arvestame ka, et maarahvas näitas üles referendumist pisut väiksemat osavõttu kui linnarahvas. Vapsid linnaorganisatsioonina tõid suhteliselt rohkem oma mõjualuseid poolt hääletama kui põllumehed.

Nüüd osutan, et kõik eelnev protsentidega manipuleerimine oli muidugi tohutu lihtsustamine. Aga vaata, kust otsast tahes, need kolm referendumit ei tõesta, et vapse toetas enamus rahvast.

Ainukeseks tõsiseltvõetavaks andmestikuks, mis osutab vähegi kindlamalt jõudude vahekorrale riigis, on omavalitsuste valimised jaanuaris 1934. Seal said vapsid kokku 22% häältest. Jah, pooltes valdades ei olnud neil kandidaate üles pandud. Ilmselt oli selle põhjuseks liikumise nõrkus maal. Aga muidugi elas ka nendes valdades vapside pooldajaid, kes oleksid kandidaatide olemasolu korral hääletama läinud. Noh, anname vapsidele siis umbes üldiselt 1/3 rahva toetuse. Päris hea tulemus muidugi, üksikult võttes küllap isegi kõige suurema toetajaskonnaga partei. Aga mida pole näha, see on enamuse toetus.

Krizz jääb kahjuks paratamatult hätta. Miks? Vapsid olid poliitilise liikumise või parteina alles algusjärgus ja mitte keegi ei tea, mis neist saanud oleks, arengud olid sel ajal kiired. Tuleks lahutada kaks asja - vapsid kui oletatav oht demokraatiale ja Pätsi toimetamine pärast seda, kui seda ohtu enam reaalselt ei olnud. Enamuse aja sai Päts toimetada ilma vapside ohuta. Kui seda ohtu muidugi oli. See, et olid vapsid (nende koha poliitilises spektris oleks ikka täitnud mingi samalaadne liikumine), ei ole vabanduseks Pätsile, et tal see "rahva ravimine" nii pikale läks. Ravialune oli ise küll rahul, aga igakord talle ei räägitud ka, kuidas asjad tegelikult on.

Mõned mehed üritavad paaniliselt higipull otsa ees tõestada, et vapsidel polnud rahva enamiku toetust. See on donkihotlik sissemurdmine lahtisest uksest. Rahunege! Mitte keegi pole väitnud, et kogu rahvas oli vapside selja taga, mitte mitte keegi ei ole toodud arve kahtluse alla seadnud.

Püüdke aru saada, et need arvud näitavad vaieldamatult, et vapsidel oli võrreldes teistega kõige suurem toetus rahva seas, ükskõik kas see teile meeldib või mitte. Ühelgi teisel erakonnal ega üksikpoliitikul polnud mitte midagi sarnast vastu panna. Pöörake tähelepanu sellele.

Reigo kirjutas:Näib, et konverents ei kütnud üles mitte ainult kelguga poissi:

http://www.tallinnapostimees.ee/?id=94312

Annan vihjeks, et ehkki Laidoneril Eestis hauda pole, on ometi sümboolne tähis Kesklinna kalmistul. Kalmistu värava juures on ka plaan, mis peaks ülesleidmist hõlbustama.

See "nali" on sul küll inetu. Oleksid sa ise vaevunud kohale tulema, teaksid, et konverentsil ei olnud mingit üleskütmist. Praegu sildistasid sa ära ka kõik oma kolleegid, kes seal sõnavõttudega esinesid. Oleksid tulnud, oleksid ka ise tükk maad targemaks saanud. Õnneks lubati konverentsi sõnavõtud sügisel Tuna erinumbris avaldada.

Mitte keegi pole väitnud, et kogu rahvas oli vapside selja taga, mitte mitte keegi ei ole toodud arve kahtluse alla seadnud.

Kas sa pead siis oma mõttekaaslast krizzi "mitte kellekski"? Kurb küll...

Teiseks:
http://www.delfi.ee/archive/article.php ... 1205118134

Nimelt olid Vabadussõjast osa võtnud demokraatlikul teel võitmas 1934. aasta riigikogu valimisi, see tähendab, et neil oli enamiku Eesti Vabariigi valijate poolehoid. Ülivõimas poolehoid.

Henn, ehk mõtled järgmine kord järele, enne kui järjekordse mõttetuse kirja paned?

Henn:

See "nali" on sul küll inetu. Oleksid sa ise vaevunud kohale tulema, teaksid, et konverentsil ei olnud mingit üleskütmist. Praegu sildistasid sa ära ka kõik oma kolleegid, kes seal sõnavõttudega esinesid. Oleksid tulnud, oleksid ka ise tükk maad targemaks saanud. Õnneks lubati konverentsi sõnavõtud sügisel Tuna erinumbris avaldada.

Mina tõesti konverentsil ei viibinud ja juhindusin kelguga poisi eksalteeritud sõnavõtust sellel foorumil. Kõiki oma kolleege ei pruukinud ma sildistada, sest kõik kolleegid ei pruukinud üleskütmisega tegeleda. Ma tean küll ühte kolleegi, kes paistab üleskütmise oma südameasjaks olevat võtnud.