Üks minu enda poolt koostatud meelespea:
1. Teodor Mets Pärnumaalt - langenud Kliimaskis, Mehikoormast Rasina suunal 44 august. 5. PRK. RGt. ?
2. Herbert Krüünberg s. 1924 Maetud Vastse-Roosa Võrumaa. Nime järgi võiks eestlane olla, olen mujalgi saanud teateid langenud eestlastest saksa mundris, kuigi ajalooraamatute järgi seal eesti üksusi poleks tohtinud olla.
3. Bernhard(Bärnhard) Toomsalu langenud Kääpa lähistel Võrumaal. Omaste poolt ära viidud.
4. Harri Mutso (Põlva kandist), Julius Kangro (Räpina kandist), Jaska (Põlva kandist) langenud Kanepi vallas Hurmi külas, kõik ära viidud. maha jäänud keegi Soola nimeline.
5.Raba nimeline Pärnumaalt tapeti Pilka külas, naine viis ära.
6. Jüri Riisoja (samanimeline on Narwa pataljoni koosseisus varem langenud) ja Valter Vood (Pärnumaalt) Viimast piinati haavatuna kaks päeva. Veriora vald, Süvahavva küla,(Vood Palkharu talus).
Punktides 2., 3., 4. loetletud nimed sai omal ajal üks minu abiline, kellega kontakt hetkel puudub ja seega ei oska palju muud lisada.
Teodor Metsa nimi oli Kliimaski küla Kliimaski talu Kliimaski nimelisel omanikul meeles. Dokumendid olid ka kusagil "lae peal", aga "ei hakka soojustust lahti kiskuma"! Aiast leidsime mõned mehed, ühel eesti sineli jäänused Kaitseliidu tärnidega krael.
Raba surmast kirjutati Tartu Postimehe artiklis kusagil 2003. augusti algul, paraku on Postimehe arhiiv nagu sovhoosi ait - pooled asjad vist kadunud ja teist poolt ei leia ülesse

Nüüd kirjutades meenus, et mul on ju albumis üks pildirida ja viide ka artiklile, mida katsetades sain kinnitust, et ei ole seda lugu minu võimuses enam leida
http://acdc.he.ee/keilakas/unt/thumbnails.php?album=15
Valter Vood´i sugulasi püüdsin telefoniraamatu abil leida - loobusin üsna pea. Vanaperenaine mäletas juhtunut nagu eile - tulid peale lahingut metsast koju tagasi ja tee ääres võsas palus haavatud saksa vormis eestlane abi. Oli juba teada, et talus on venelased, seega paluti hirmuga mehel sinna jääda ja oodata pimedat. Paraku oli popsikohal elanud vanamutt samuti mehe avastanud ja hakkas talle sinna vett ja muud sellist tassima, mille peale läksid venelased vaatama, et mida mutt võsas asjatab. Mees saadi kätte ja hoiti kaks-kolm päeva talu köögilaual, kuni lõpuks ta sealt kadus. Peale venelaste lahkumist leidis peremees lähedalasuvast kaitsekraavist koha, mis oli osaliselt pinnast täis visatud, lisaks kaetud okstega. Vedeles ka veriseid sidemeid. Puuoksaga pinnast torkides oli tunda inimese kehale iseloomulikku, kaevama ei hakatud. Peremees oli siis juba surnud, kui mina seal käisin. Kohaviide oli siiski liig umbmäärane ja lühikese otsimise järel loobusime. Sama proua ütles täie kindlusega Jüri Riisoja nime, mida oldud loetud surnud saksa sõjaväelase dokumentidest, kes lebas paari kilomeetri kaugusel teepervel.
Surmasaamise ajad oleksid enam-vähem sellised:
1.Mets 16.08.44
2.Krüünberg aug.44
3.Toomsalu 13.08.44
4.Mutso, Kangro jt. aug.44
5.Raba 17.09.44
6.Riisoja 13.08.44, Vood päev või kaks hiljem