www.militaar.net

See jah jäi mainimata, et 262 suurim viga oli see, et nad olid rohkem mootoritega remondis, kui sõjataevas.

Kilo Tango kirjutas:Horteni teeb huvitavaks tõsiasi, et Tartus on üks mu tuttav tegelemas Horten III purilennuki täiendatud koopia lõpetamisega.

Hoia siis meid ka kursis, kui asjast asja saab.

Ja soovita tal HoIX järgmiseks ette võtta

Kilo Tango kirjutas:Ei maksa peast ragistada . Messerscmitt oli pigem seotud Göringi ja Hessiga. RLM-is oli tal lausa isiklik vaenlane Milch-i näol. Mis see Udet siia puutub? Ja Me 210? Jutt on praegu Bf 109-st.

Proovi uuesti, jutt käis 1941.a. teisest poolest, kui Fw190 masstoodang oli tuure üles võtmas ja esitatud väited olid:

Kilo Tango kirjutas:Kindlasti ei saa alatähtsustada ka seda, et Willy Messerschmitt-il oli Reichsluftfahrtministerium-is käpp sees ning tihti kippusid konkursid tema kasuks langema. Seetõttu (ja kuna tema lennuk kannatas täiesti kriitikat) polnud mingit põhjust teist tootmisliini maha võtta.

Täiendasin oma piiratuid teadmisi natukene.

Juba algselt puudusid FW190nel peamised BF109 "eripärad",nimelt piiratud vaataväli ja kipakas telik. Relvastus oli mõlemad hävitajal sarnane ning varieerus tugevalt.

Kas BF109 oli otseselt mõni eelis ka FW190 ees?

Wots kirjutas:Täiendasin oma piiratuid teadmisi natukene.

Juba algselt puudusid FW190nel peamised BF109 "eripärad",nimelt piiratud vaataväli ja kipakas telik. Relvastus oli mõlemad hävitajal sarnane ning varieerus tugevalt.

Kas BF109 oli otseselt mõni eelis ka FW190 ees?

Kiirus suurtel kõrgustel ja tõusukiirus.

Kandevõime. F ja G variandid.

Selline väike küsimus, sedapuhuku küll Me 262 kohta, üldiselt oli suurim jama sellega mootor, et miks ei kasutatud selle asemel või kõrval "Pulse jet" mootorit, mis oli teatavasti ka V1 peal.
Pikemas plaanis oleks olnud see muidugi surnud tee, kuid samas :
1. Selle maksimumkiirus jääb nats alla helikiiruse, igal juhul Me 262 maksimumkiiruse 900 km/h oleks sellega saavutatav.
2. Kuna mootori ehitus on nii lihtne, oleks ka selle masstootmine olnud väga lihtne
3. Mootori eluiga oleks olnud vast 20 - 30 tundi, kuid tänu suurele odavusele poleks see olnud probleem ( Ega vist Jumo mootorid kauem vastu ei pidanud )

Eks küsimusele peitu vastus põhjuses, miks pulseerivat reaktiivmootorit lennukitel edukalt kasutatud ei ole

Kas põhjus peitus ehk selles, et too mootor vibreeris nii tugevalt, et oleks õnnetu lennumasina laiali raputanud A mulle on meelde jäänud kusagilt raamatust, et prooviti kasutada ka, mingitel pisikestel lennukitel, mis oleks kinnitatud pommitajate tiiva alla või n.ö katusele( pommitajal siis hävitaja endal kaasas) Või jäigi see lihtsalt idee tasandile, enam täpselt ei mäleta, aga kusagil targas raamatus see kirjas oli.

V1 puhul suudeti see raputamise probleem igal juhul ära lahendada suht kähku 2 osalise stabilisaatori abil, seega ei olnud see kindlasti ületamatu.

Võimsusest rääkides siis V1 Argus As 014 mootor andis välja 2.7 kN, samas mootor oli piisavalt väike, et seda oleks saanud vabalt vähemalt 2 x suurendada.

Samuti kasutati väga kehva kütust ning kehvi materjale V1 puhul. reaalselt oleks väga lihtsalt saanud sama võimsusega mootori kui Me 262 peal.

Selle mootori kütusetarve on nii suur, et lennuki praktiline lennuaeg ei tule suurt parem kui vedelikreaktiivmootoriga lennukil (Me 163). Selsamal põhjusel teda eriti ei kasutatagi.

Xender kirjutas:Selline väike küsimus, sedapuhuku küll Me 262 kohta, üldiselt oli suurim jama sellega mootor, et miks ei kasutatud selle asemel või kõrval "Pulse jet" mootorit, mis oli teatavasti ka V1 peal.

Proovisid ikka need möiratorud Me262 väikevenna tiibade all ära.

Üldse on siin lehel terve rida põnevaid kanne.

Just seesama väike pägalik oligi, selliste "torudega"

Selle pildi peal olev Me 328 viga oli selles, et masin oli tehtud puust ning see ei kannatanud lihtsalt raputamist välja. Metallkonstruktsioon oleks kindlasti aga kannatanud.

Asja maksimumkiirus oli 780 kmh tunnis ja lennukaugus 565 km, mis oleks piisav olnud õhukaitse ülesannete täitmiseks.

Pelaegi polnud Pulsejetil samu jamu mis Jumol, mootor ei surnud lambist välja + kiiruse kasvatamine oli äkilisem.

Ühe Me 109 eest oleks saanud aga 4 sellist.

1. Vau1 oli ühekordseks kasutamiseks ilma piloodita. Seega oli see masin vibra suhtes vähem tundlik
2. Selliste suurte pulseerivate reaktiivmootorite poolt tekitatav lärm ja vibratsioon vähendavad piloodi võitlusvõimet järsult
3. Pulseeriva reaktiivmootori kütusekulu on ca. 2 korda viletsam kui turboreaktiivmootoril
4. Polseerivat mootorit ei saa nii täpselt ja sujuvalt juhtida kui turboreaktiivi
5. Pulsatsiooniklappide eluiga oli väga lühike
6. Jumo turboreaktiiv oli tegelikult väga hea mootor. Hädad tekkisid sellest, et ei kasutatud spetsifikatsiooni kohaseid materjale

Mnjah,üldiselt pole mõtet hakata vaidlema teemal mis on end juba ammu ammendanud.

Kokkuvõtteks polnud Me262(ega ka teistest reaktiivhävitajatest) korralikku vastast sõjalõpu kolbmootoriga hävitajatele. Viimased kolbmootoriga varustatud erinevate riikide hävitajad saavutasid juba kiiruse 650-750km/h stabiilselt ja sellest suuremat kiirust polnud enam võimalik õhulahingus inimfaktori olemasolul enam kasutada. Samuti kasutati erinevaid lahendusi kolbmootori mõne minutiliseks üle forseerimiseks,mis andis hädavajalikel hetkedel paremaid kiiruse ja tõusu omadusi.

Ja sügavalt usun,et aeglase kiiruse korral võis praktiliselt iga propeller lennuk reaktiivlennuki üle manööverdada.

Liitlaste õhuülekaal tähendas ka seda,et paljud Me262 lasti just õhutõusmisel/maandumisel alla kus olid nad väga abitud.