MIKS MUUTUS TSEHHI 1945.A. RAHVUSVÄEOSADELE PÖRGUKS ???

[VANA LÖUKOER]

to Teddybeer :

Olen lugenud paljude erinevate rahvusväeosadesse kuulunud meeste meenutusi,kes jäid mingil pöhjusel Tsehhimaale.Mäletan üht inglise keeles toimunud usutlust Läti teise diviisi söduriga,kes millegipärast ka sinna koos oma kaaslastega sattusid ja pääsesid tänu sellele,et vahetasid oma ss vormid wehrmachti vormi vastu,kuna olid näinud just Eesti Diviisi ( ! ) paari söduri metsikut tapmist, kuna tsehhid nägid eestlaste varukatel trikoloori....sellest ka siis küsimus.

to Hugo 1 : Kedagi süüdistada pole siin mötet,et oli loll vöi mitte ja kui ma öigesti mäletan,siis kuulusid just sönad : " Sobis mul nendega vöidelda,sobib mul nendega ka surra." just Maitlale endale,kui teda hoiatati tsehhide eest.

[hugo1]

Kedagi süüdistada pole siin mötet,et oli loll vöi mitte ja kui ma öigesti mäletan,siis kuulusid just sönad : " Sobis mul nendega vöidelda,sobib mul nendega ka surra." just Maitlale endale,kui teda hoiatati tsehhide eest.

Just seda sama lugu ma mõtlesingi, jutt seal käis siis rüütliristist, mis olevat olnud Tsehhi põrgus surmamärk.
Ei ma ei süüdistagi teda, ainult et ma ei tea mitte kedagi, kes Tsehhi põrgust rüütlirist kaelas välja tuli. Rebase oma ju maeti kusagile kuuri.
Lihtsalt kurvaks teeb, et selline vaper mees nii nõmedalt ja nii mõtetu asja pärast otsa leidis.

[VANA LÖUKOER]

Selles suhtes on sul küll öigus,et nii nömedalt.tegemist oli töesti hingestatud mehega,patrioodiga,kes tegi endale ja teistele ju nime.
Seoses hr.Alfons Rebasega rääkis mulle kord üks väliseestlane,kes paguluses olles Rebasega tihedalt suhtles, et Alfons oli kord pillanud,et see södurite mass,kes Tsehhi pögenes ja seal vangi jäid,oleks suutnud organiseerudes tsehhi tagurpidi keerata ja ka venelasele korralikult veel vastu hakata.See olevat olnud asi,mis ta hingel kripeldanud löpuni.Ning seoses oma rüütliristiga - taga igatses mees köige rohkem oma EW aegseid märke ja medaleid,kuna ta ei pidanud end nsdap partei söduriks,vaid venelane vastu oma ideede eest södinud meheks.

[hugo1]

Rebane oli tõesti eestlane suure tähega. See Saksa värk, rüütlirist ja muud Saksa kulinad jätsid ta täiesti külmaks.
Ta ju ise ütles ka, et selle nimel, et venelastele ära teha, oleks ta võinud kokku mängida, kas või vanakuradi vanaemaga. Viha oli ikka väga suur venelaste vastu ja põhjusega.
Huvitav, miks eestlased relvad ära antsid ja kokku ei hoidnud Tsehhis. Rebasel ju tegelikult oli piisavalt autoriteeti, et seal juhtimine üle võtta
Või ta tõesti usaldas Tsehhe ja ei näinud alguses sealt poolt mingit ohtu.

[Wiking]

Rebane oli tõesti eestlane suure tähega. See Saksa värk, rüütlirist ja muud Saksa kulinad jätsid ta täiesti külmaks.

Õige! Alfons Rebane on kahtlemata eestlane suurte tähtedega. Seda on ka Paul Maitla, Harald Riipalu, Harald Nugiseks, Hando Ruus, Oskar Ruut, Paul Vent jne jne - kõik need mehed ja naised, kes mõtlesid Eestimaale sel raskel ajal ja mitte ainuüksi ei mõelnud, vaid ka tegutsesid. Vaevalt, et Alfons'it see külmaks jättis, et ta tegusid nii kõrgelt hinnati. Rüütlirist pole tänaseni häbiasi, tegu on Saksa kõrgeima autasuga.

Antku kallid kaasfoorumlased mulle andeks, kui ma praegu midagi segamini ajan, aga kas mitte major Paul Maitla ei olnud see mees, kes keeldus oma autasusid ja paguneid maha võtmast, nagu enamus ohvitsere sel ajal tegi, see talle saatuslikuks saigi.

Kindlasti suure sõjamehena Paul Maitla seda teadis, mis oht sellega kaasneb. Aga tema iseloomus oli suur osa jonnil ja uhkusel. Raamatus "Sarviku sulased" kirjutab ju Eesti Diviisi sõdur, et Maitla oli ohvitser, kelle õlga nad tundsid Tšehhis pea lõpuni. See, et ta otsustas jääda Diviisiga ei olnud viga. See näitas mis puust mees on. Ta orgunnis kuni sai, et poisid saaks üle amideni. Tema sõnad Rüütliristi kohta "Kõlbas mul sellega võidelda, kõlbab ka surra" on kahtlemata ühe julge mehe sümbol. Sellega ma ei laida neid, kes eemaldasid kõik eraldusmärgid. Hiljuti, täpsemalt eelmisel neljapäeval oli ühe vana Idapataljoni ja hilisema Diviisi ohvitseriga juttu. Ja jutt läks ka Maitla'le, ta peab Maitla käitumist Tšehhis ülimaks vapruse sümboliks. Pean ka mina.
Muideks ka Harald Nugiseks ei võtnud ise oma Rüütliristi kaelast, seda tegi purjus Tšehh, enne kui ta mahalaskmisele viidi. Ta pääses, nii imelik kui see ka pole, tänu vasjade lunnukitele, mis tšehhid nii araks tegid, et nad so mõttes jooksu panid. lamab ka tema Rüütlirist kuskil Tšehhi poris.

Sellist julmust, mis toimus Tšehhis pole 2MS kuskilt paraleeliks tuua. Ei saa sellega võrrelda ammugi Eestit, kus punaste üle 41. aastal natuke omakohut mõisteti.

[hugo1]

Vaevalt, et Alfons'it see külmaks jättis, et ta tegusid nii kõrgelt hinnati. Rüütlirist pole tänaseni häbiasi, tegu on Saksa kõrgeima autasuga

Rüütlirist pole tõesti häbiasi, kuna sakslased jägasid neid enamjaolt väljateenitud vapruse eest.
Rebase kohta võib julgelt öelda, et igasugune Saksa värk oli temale täielikult vastukarva ja Saksa vormi kandis ta, sest paremat polnud kusagilt võtta. Sellepärast häirib mind alati, kui rõhutatakse tema SS-auastet nime ees. Tegu oli Eesti ohvitseriga, kes oli sunnitud teenima Saksa armees.
Kas rüütlirist teda, külmaks jättis Vot ei tea, igaljuhul nii kalliks ta seda Saksa kulinat ei pidanud, et selle nimel surra, ju siis jättis.

[Wiking]

Rüütlirist pole tõesti häbiasi, kuna sakslased jägasid neid enamjaolt väljateenitud vapruse eest.
Rebase kohta võib julgelt öelda, et igasugune Saksa värk oli temale täielikult vastukarva ja Saksa vormi kandis ta, sest paremat polnud kusagilt võtta. Sellepärast häirib mind alati, kui rõhutatakse tema SS-auastet nime ees. Tegu oli Eesti ohvitseriga, kes oli sunnitud teenima Saksa armees.

Väga õige. Aga kelleks sa siis teisi eestlasi pead ? Sakslasteks või? Ja kas nendel oli sinuarust vorme valida?
Alfons Rebane on legend, nagu seda on ka Harald Riipalu, Paul Maitla, Harald Nugiseks, Hando Ruus ja Oskar Ruut - igasugune lahterdamine nende puhul on minuarust mõtetu ja inetu.

[hugo1]

Väga õige. Aga kelleks sa siis teisi eestlasi pead ? Sakslasteks või? Ja kas nendel oli sinuarust vorme valida?
Alfons Rebane on legend, nagu seda on ka Harald Riipalu, Paul Maitla, Harald Nugiseks, Hando Ruus ja Oskar Ruut - igasugune lahterdamine nende puhul on minuarust mõtetu ja inetu.

Loomulikult mitte, Rebane paistis rohkem oma Saksa vaenulikusega silma.
Kangelased olid nad kõik. Muuseas, kas Rebasele, või kellegile neist ka mõni orden Eesti riigi poolt tagantjärele antud on
Nugiseksile tahetakse anda, aga nimi kaob alati salapäraselt nimekirjast ära.

[VANA LÖUKOER]

ei ole mötet riidu minna nende suurte eestlaste pärast,kes tegid omal ajal suuri tegusi ja keda meie arg valitsus tunnustada ei taha.nad köik väärivad suurimat autasu - riiklikku tunnustust,köik,kes vöitlesid ühe okupatsiooni all teise vastu.
Olen arvamusel,et tsehhid on meile vabanduse völgu nende tapetute ees.
olen arvamusel,et Venelased on meile tuhat vabandust völgu köige eest,mida see rahvas on meile meie eksistentsi jooksul tekitanud.
olen arvamusel,et juudid peavad meie ees vabandama,kuna hävituspataljonides teeninud venemaa juudid tekitasid meie inimestele palju kannatusi.

[Charlemagne]

Ei ole tõesti mõtet eesti soost Rüütliristi kavaleride ideoloogilisi parameetreid mõõta. RR oli autasu vapruse eest. Teadagi,võitluses kelle vastu. Ja see andis autasule väärtuse. Nii palju,kui mina olen lugenud Rüütliristi kavaleridest, polnud neil kellelgi mingit kiindumust Adolfi "suure asja" vastu ehk siis natsionaalsotsialistliku idee vastu tervikuna. Käsitlematuks fenomeniks jääb see, kuidas üksainus aasta NL okupatsiooni suutis oluliselt saksaviha kaotada ja sundida nii paljusid eesti mehi punase rezhiimi vastu võitlusse asuma. Kui hilisemad väkkevõtmised olid seotud nii või teisiti kohustuslikkusega, siis 41 aasta suvesõda ja koostöö Saksa vägedega oli ju täiesti kantud vihkamisest kommunistide vastu. Ja võitlusesse mindi täiesti vabatahtlikult.

[VANA LÖUKOER]

kahju,et vankad ei saa sellest kunagi aru,et nad ei ole kunagi olnud svobediiteljiid vaid raiuvad ikka ja endiselt oma jura.
Ja kellel on vöimalus jälgida vene uudiste kanaleid,siis on lausa uskumatu,millist jama ja antipropagandat need endast sisaldavad baltikumi vastu.Ning kuna väga palju siin elavad venelased elavad tegelikult infosulus,siis usutaksegi seda kammajjaad,mida meedia sealt poolt pasundab...
Ka eesti enda valitsus on äärmiselt arg.Oleks aeg tunnustada Eesti Leegionit ja Leegionäre,nagu seda on teinud Läti valitsus.
Oleks aeg köiki tunnustada,kes venelane vastu södisid.

[Wiking]

Ei ole tõesti mõtet eesti soost Rüütliristi kavaleride ideoloogilisi parameetreid mõõta. RR oli autasu vapruse eest. Teadagi,võitluses kelle vastu. Ja see andis autasule väärtuse. Nii palju,kui mina olen lugenud Rüütliristi kavaleridest, polnud neil kellelgi mingit kiindumust Adolfi "suure asja" vastu ehk siis natsionaalsotsialistliku idee vastu tervikuna

Täpselt minu mõtted ja nõus. Ei meeldi mulle ka mingi grupitamine. Meie ülesanne ongi valitsusele oma arvamust avaldada. Olen mõelnud ka asuda allkirjade kogumisele, et saata see nõudmine valitsusse. Kaua meil kangelasi koheldakse, nagu rämpsu. Punased jagavad omavahel ordeneid ja Eesti vabaduse nimel võidelnud mehi kriipsutatakse aastast-aastasse saajate nimekirjadest maha. On räägitud Vabadusvõitlejatele Vabadussõdalaste staatuse andmisest, see on jäänud kahjuks sõnakõlksuks. Peaksime nõudma, et seda ka tehtaks. Mehed aina lahkuvad Toonelasse ja nii polegi varsti kellegile au avaldada. Piinlik sellise tsirkuse pärast

[hugo1]

Nugiseks juba vana mees, kauaks teda veel on. Kahju oleks küll, kui mees ära lõpeb ja see riik, kelle eest ta terve oma elu sõdis ja kannatas talle isegi aitähh ei öelnud.

[Wiking]

Harald saab jah oktoobris juba 84. aastat vanaks. Mees on käinud läbi tulest ja veest, võitles hingega Eesti eest. Ja teda pole isegi tänatud. Sellistele meestele tuleks korraldada igal aastal suvel presidendi vastuvõtt Kadriorus ja autasustada vastavalt. Rüütliristi kandjate sünnipäevadel peaks lehvima riigis rahvuslipud.

[VANA LÖUKOER]

to WIKING : kahjuks tead sa isegi väga hästi,et selliste orjameelsete ja tiblakartlikke valitsustega ei juhtu see kunagi......
Kuid see,et nad tunnustamat jäävad,ei kahanda sugugi eesti patriootide tahet,et neid mehi tunnustataks.Kuid see jääb paraku meie ülessandeks.Ja vöi-olla ka elutööks..