www.militaar.net

Mis puudutab reservi üldisemalt, siis sellesamas uudises mainitud määrus (http://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=1040221 ) ja mõned teised õigusaktid jagavad kaitseväe reservi järgmisteks osadeks:

- valmidusreserv, kuhu määratakse reservväelane aastaks (edaspidi kuni neljaks) pärast ajateenistuse läbimist. Teoreetiliselt peaks valmidusreservi kuuluvad üksused võitlusvõimelised väga lühikese aja jooksul pärast mobilisatsiooni väljakuulutamist ning ilma erilise täiendava väljaõppeta. Samuti peaks määruse kohaselt valmidsreservil juba rahuajal olemas olema kogu vajalik relvastus ja varustus, st valmidsreservi jaoks pole tarvis hakata tsiviilsektorist veoautosid ja telke kokku korjama.
- Põhivaömiduses olevad üksused st üksused, kuhu kuuluvad ajateenijad, kellel on ajateenistuse läbimisest möödas kuni 12 aastat.
- Täiendreserv, kuhu kuuluvad mehed, kellel on ajateenistuse läbimisest möödas enam kui 12 aastat ning nende füüsilised võimed ja sõjalised oskused on kulunud selliseks, et ilma põhjaliku väljaõppeta nenendets võitlsuvõimelisi üksuseid ei formeeri.

Värske uuringu tulemused näitasid, et eestlasi iseloomustab kõrge kaitsetahe (78 protsenti) ja poolehoid praeguse riigikaitse-korralduse säilitamisele sealhulgas kohustuslikule ajateenistusele. Eestis elavatest mitte-eestlastest näitas uuringu kohaselt kaitsetahet üles vaid 46 protsenti siinsetest elanikest.

NATO-sse kuulumist pooldab tervelt 90 protsenti eestlastest - olulisimaks Eesti julgeolekut tagavaks teguriks peetaksegi eestlaste seas ülekaalukalt just kuulumist NATO-sse (77 protsenti), mitte-eestlaste seas aga koostööd ning heanaaberlike suhteid Venemaaga (76 protsenti).

Kaitseväge usaldab kokku 81 protsenti elanikest, sealhulgas 91 protsenti eestlastest ning 59 protsenti mitte-eestlastest.

Kapten Trumm kirjutas:Reservide väljaõpetamisel ja koostamisel ignoreeritakse täielikult julgeolekuohtu, mida kujutavad endast muukeelsed ja -meelsed ajateenijad - selle järgi ei sorteeri keegi midagi. Riigivastane element tuleb esimese asjana jätta ajateenisuse ukse taha. Õnneks sorteeruvad paljud Sidorovid ise end oma ambulantsi-tsirkusega välja ja seetõttu ei pääse eriti vastutusrikastesse kohtadesse.

Natuke offtoppi ka.
Õigupoolest on venekeelsete ja -meelsete ajateenijate suur protsent minu arvamust mööda üks Kaitseväe tõsisemaid probleeme. Relvi, millest meil on samuti tõsine puudus, annab osta, lojaalsust seevastu mitte. Ega ka garantiid, et sõja puhkedes ei hakka Eesti sõdureid kuulid tabama ka selja tagant..
Tegelikult olen juba ammu olnud arvamusel, et Eesti Kaitseväes tuleks ajateenijatele kehtestada äärmiselt range keelenõue. Muidugi ei oleks ka see 100% toimiv lahendus, näiteks sm. Klenski räägib eesti keelt üpriski hästi, kuid vähemalt kõige nürimeelsema ja shovinistlikuma osa mitte-eestlastest võimaldaks see siiski Kaitseväe ridadest eemal hoida, ning see on siiski parem kui praeguse olukorra jätkumine.
Poliitiliselt oleks sellist otsust loomulikult raske vastu võtta, kuigi asja annaks põhjendada ka täiseti loogiliste ja nö. "poliitiliselt korrektsete" põhjustega. (Pool)umbkeelne sõdur ( ka täiesti lojaalne, ma ei eita, leidub selliseidki, kuigi oluliselt vähem kui mõned uskuda tahaksid.. ) võib talle antud käsust valesti aru saada, selle järelikult ka teistele moonutatud kujul edasi anda ja sõjaolukorras võib nii üks kui teine kaasa tuua nii tema enese kui ka tema võitluskaaslaste hukkumise. Nagu ka viivitus, mida mõni selline kaitseväelane vajab, et saadud käsklus iseenda jaoks mõttes ümber tõlkida. Nii et jah, põhjusi oleks vägagi palju, põhjendusi samuti, kuid kas kellelgi leiduks ka julgust sedasorti seaduse vastuvõtmiseks, selles kahtlen ma küll väga tõsiselt..
Muidugi peaksid umbkeelsed Eesti kodanikud läbima kohustuslikus korras asendusteenistuse, kus neil poleks vaja kanda relva ja kus neile ei antaks ka sõjalist väljaõpet . Ma tõesti ei usu et Eesti riik peaks kulutama oma niigi piiratud ressursse sisevaenlasele relvakäsitsemise õpetamiseks.