www.militaar.net

No vaat siis. Olli piltidega sarnasus täitsa olemas, aga kabal aastaarv 1930 ja miskisugune rosetti meenutav junnus sisse pressitud. Puitosa ka sootuks teine ja esimest tiopterit pole kunagi olnudki.

Pattern 1914 toodeti 1915-1918 aastani. Ilmselt on tegu Vabadussõja ajal Eestisse saadetud ja siin 1930.nendal aastal uue (ilma eesmise kogupaugusihikuta) puitosa saanud isendiga.

Töökorras ja registris kah. !?!?
Nalja teed või? Tüüpiline pööninguleid. Ja pööninguleiud registris nüüd küll ei ole. Ja mis töökorras olekust siin juttu saab olla, kui tõenäoliselt kõik pisidetailid kinni roostatanud. Noh, vähemalt fotode põhjal võib seda selliselt otsustada.

Registris on ta tõepoolest. Selle uskumine pole muidugi kohustuslik. Kõik pisidetailid töötavad samuti, kinni ei ole midagi roostetanud ja pauku on kah tehtud peris ametlikult kohe. Välimust ei pidanud vajalikuks veel kohendama hakata, aga küll jõuab sedagi, kui õige aeg käes.

Ikka Ross Enfield 1914 on asja ametlik nimi minu käes olevates saksamaa relva raamatutes. Otsetõmbelukuga relva olen ka lähedalt näinud aga selle mudel on Ross Enfield 1910.

Asjakesi tehti mitmes riigis ja sealt ka võimalikud nime erinevused

oll kirjutas:Ikka Ross Enfield 1914 on asja ametlik nimi minu käes olevates saksamaa relva raamatutes. Otsetõmbelukuga relva olen ka lähedalt näinud aga selle mudel on Ross Enfield 1910.

Asjakesi tehti mitmes riigis ja sealt ka võimalikud nime erinevused

No sel juhul ju tegemist rariteediga,millisega ka Vabadussõjas võideldi!Kõva!

Kanada relvake oli lihtsalt Ross, Mk I teenistusse 1905, MK II 1910 ja Mk III 1914.


Briti nimesüsteemi järgi tähendaks nimi Ross-Enfield Rossi lukusüsteemiga ja Enfieldi vintsoonega relva. Rossi süsteem oli teatavasti otsetõmbega. Pattern 14 lukk on hübriid Lee ja Mauseri süsteemist, otsetõmbega lukust on asi kaugel.

Veel üks küsimus. Kui nüüd on näiteks tegemist vabadussõja aegse relvaga, kuidas siis mõjub see arvatav modifitseerimine1930 aastal relva autentsusele näiteks vabadussõjas kasutatud relva mõistes? Ehk siis - kas näiteks Laidoneri muuseumis eksponeerituna võib teda nimetada vabadussõja aegseks, kui on teada või arvata, et ta on tegelikult hiljem ümber ehitatud?

Kas 1914. aastal ehitatud maja vanus muutus, kui seda 1930. aastal remonditi?

Korjasin kapist erinevate aegade raamatud välja ja selgub, et igas ühes erinev nimi samale asjale, nii, et vaielda saaks lõputult.

Ega see märk sellel relval selle sarnane ei olnud

Ei, ei olnud. Lukukorpuse eesosal ovaal, milles tähed RE ja kabale sisse pressitud /ringi sees/ rist rosetil ja eraldi number 1930. Foto kahjuks ei õnnestunud madala reljeefi tõttu.

Relv on siis Remingtoni toode, seerianumbri järgi saaks isegi vast öelda tootmisaja.

Tegelikult ei saa 100.protsenti kindlalt väita, et relv oli eestlaste kasutuses, Teise ilmasõja ajal saadeti neid relvi Lend-Leasega ka Venemaale. Kuid ma arvan, et Lend-Lease relvadel oli juba tagumine kogupaugusihik eemaldatud.

LL alusel vintpüsse küll ei tarnitud. Küll aga toodi erinevaid automaatrelvi, missugused olid mitmete sõjamasinate täiskomplektides ja seega sellisel kujul ka kohale toodi. Reeglina venelased võõra kaliibri ja moonaga käsirelvi ei kasutanud, v.a. mõned kuulipildujate mudelid, missugused sõjamasinatele külge ehitatud olid ning need püstolid, püstol- ja kergekuulipildujad, mis masina orgaanilist koostisosa ei moodustanud pandi kenasti konserveeritult ladudesse seisma. Nimetatud laod asusid suures osas Ukraina territooriumil ja selle kraamiga Ukraina riik ka praegu äritseb (v.t. neti info). Lausa riiklikul tasemel on meilegi pakutud. Võib-olla oli neid ladusid ka veel kusagil mujal, pole minule teada.
Ross-Enfield 1914 aga - seda relva LL-ga ei liigutatud ja üleüldse toodeti seda vaid I MS ajal, ning tabelirelvastusse seda lõppkokkuvõttes ei võetudki. Ameerikamaa omad pandi peale I MS ladudesse või müüdi arengumaadele maha ja II MS ajal tarniti brittidele, kes sellega oma Home Guard´i relvastasid ning brittide endi omad ladustati samuti ja müüdi maha peamiselt just peale I MS tekkinud uutele riikidele (k.a. EW). Regulaarvägede varustusse see vintpüss II MS ajal ei brittidel, ega jänkidel ei kuulunud, mistõttu seda relva sakslased ka trofeeks ei saanud.
Seega - Vabadussõja ajal oli taoliste relvade osakaal EW Rahvaväe relvastuses tegelikult imepisike ning antud konkreetse relva päritoluks võib olla tõenäoliselt siiski juba mingi EW-aegne brittide relvatarne, missugune siis Kaitseväe ja Piirivalve käsutusse läks. KL-l neid minu teadmist mööda ei olnud, või oli neid väga vähe.
Arvan, et kabavahetus 30-ndatel on vähetõenäoline. Kas seda üldse tehti? Mingi jutt on kusagilt meelde jäänud, et "Arsenal" olla miskit taolist toimetanud, kuid - oli see nii? Ise arvan, et kui ka kabavahetus tehti, siis ei saanud seda ometi selliselt poolikult teha, et pika distantsi eesmist sihikut külge ei pandudki! Või kuidas? Võib-olla on selle sissepressitud aastaarvu näol tegu mingi kontrolli või muu taolise protseduuri märgiga? Lihtsalt selline mõte, möödaminnes. Võib-olla tarneaasta? Tuleks uurida.
Eelnevast tulenevalt - ära võib jätta arutelu LL-st ja II MS aegsetest saksa trofeerelvadest. Selgitame päritolu n.ö. välistamise meetodil.

Fotodest:
Näha on, et märgi järgi Remingtoni toode (ja kuna kabal on vaskketas rügemendinumbri tarbeks, siis sellest tulenevalt I MS-aegne USA töö brittidele (missugused sellel ajal ka sinna kohale jõudsid) - kas ikka on nii, fotodelt pole seda näha) . USA oma tarbeks tehtud sama marki relvadel seda vasklisandit kabal polnud, kuid muidu oli kõik sama. Eelnevast tulenevalt võib olla tegu kas siis Vabadussõjaaegse relvaabiga, või siis sellele järgnenud ajal tehtud EW relvaostuga brittidelt. Mingit muud varianti selle toru siiamaile saabumiseks pole.
Ah, jaa. Siiski. Samaaegselt eestlastega said samasid relvi ka lätlased, ja kuna see konkreetne tulenui Võrumaise päritoluga on, siis pole välistatud ka see lõunapiiri tagant sisseimbumise variant. Ma ise kah, kui sünnijärgne mägieestlane, tean isegi oma sugulaste seas mehi, kes omal ajal vahetult teisel pool piiri, Läti poolel, elasid ja isegi oma ajateenistuse lätlaste juures läbi tegid. Ja metsavendadel polnud üldse mingit vahet kummal poolel olla - tõeline rahvaste sõprus.

P.S. Miks ma nii irooniliselt selle relva laskekõlbulikkusesse suhtusin ja arvasin kõiki pisidetaile kinniroostetanud olevat?
Ikka seepärast, et omanik siin mainis dioptrit välja turritavat. Aga see käib ju õrnalt ette lükates kenasti kokku, ja kui see seda sinna mitte ei lähe, siis on see ju suure tõenäosusega kinni roostetanud, või mis? Ja väljanägemine - noh, anna olla! Üks relv peab ikka ... Ah, mis ma ikka seletan, - iga mees teab isegi, kuidas üks relv välja nägema peab.

Ikka on vaja täpselt näha kõiki neid erinevaid märgistusi nii relva puit-, kui ka metallosadel. See on tõenäoliselt selle mõistatuse võti, arvan ma.

Ah, mis ma ikka seletan, - iga mees teab isegi, kuidas üks relv välja nägema peab.

Piske norimine- tänapäeval ja antud hetkel armsal isamaal oleks vast õigem- "peaks teadma". Sest väga suurel osal meie isasinimestest pole halli aimugi, misasi relv üldse on, veel vähem sellest, kuidas see välja peaks nägema või kuidas selle eest hoolt kanda. Nii et seletada tuleb...